(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 30.01.2020 käsunduslepingu, millega hageja kohustus esindama kostjat kohtus kostja isa I S pärandvara pankrotimenetluses ning kostja kohustus maksma hagejale töö eest tasu arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid mh kokku vahearve esitamises. Lepingu sõlmimise päeval allkirjastas kostja volikirja hageja volitamiseks ning andis hageja valdusesse asja puudutavad dokumendid. Lepingu täitmiseks tutvus hageja materjalidega, nõustas kostjat ja valmistas ette dokumendid kohtule esitamiseks. 13.07.2020 saatis hageja kostjale e-posti teel vahearve summas 1 020 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 020 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja on volitanud hagejat vaid kohtus esindamiseks, mitte pärandvara pankrotiavalduse koostamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja huve kohtus esindanud, et pärandvara pankrotiavaldus oleks koostatud, allkirjastatud ja kohtule esitatud ning et kohus oleks selle menetlusse võtnud. Mingeid kokkuleppeid tasu maksmise ja selle suuruse osas kostja ei ole hagejaga sõlminud. Kostja andis hagejale volikirja heas usus ja lootis, et kuna hageja oli kostja isa ühe äriühingu pankrotihaldur, kaitseb hageja kostja huve. Kostja valis uue esindaja, kuna koostöö uue esindajaga sujus paremini. 15.07.2020 esitas kostja teate selle kohta, et loobub hagejale väljastatud volikirjast ja tunnistab selle kehtetuks. Kõik menetlusdokumendid pärandvara pankrotimenetluses esitas kohtule kostja ise. Arvel märgitud konsultatsiooni osutamine on tõendamata, kostja ei ole konsultatsiooni saanud. Hageja kohtus kostjaga ainult üks kord 2020.a. jaanuaris. Kostjale on arusaamatu, milliseid arvel märgitud kohtudokumente hageja koostas. Pärandvara inventuuri ümberkirjutamine ei vaja magistrikraadi ja tunnihind 100 eurot + km on ülemäära kõrge. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt
lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja on esitanud kostja vastu tasunõude õigusteenuse osutamise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud. 2 Nähtuvalt volikirjast (dtl 29-30), mis on kostja poolt 31.01.2020 allkirjastatud, on kostja volitanud R. V (tegutsemiskoht hageja) esindama kostja huve kohtus I S pärandavara pankrotiavalduse menetlemisel koos kõigi õigustega, mis on kehtiva seadusega antud menetlusosalisele. Volitus on volikirja kohaselt antud tähtajatult alates 30.01.
3 Hageja menetluskulud Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 15.10.2021. Nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 200 eurot, s.o riigilõiv.
lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 1 020 eurot. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub sellise hinnaga hagilt tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud 13.08.2020 riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamiselt 23.10.2020 riigilõivu 155 eurot, so kokku 200 eurot. Kostja menetluskulud Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 15.10.2021, mille kohaselt on kostjal tekkinud õigusabikulu 577,50 eurot (käibemaksuta), s.o kulu lepingulisele esindajale.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust menetluses. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 4 Kohus tasaarvestab
lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulu hüvitamise nõude suuruseks 186,78 eurot (257,38 - 70,6). Samuti tasaarvestab kohus hageja tasunõude 360 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks kokku välja 173,22 eurot (360 - 186,78).
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.