Kevin Karpin (ik. 38203284215, elukoht: xxxx) Väärtegu
lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Väärteoasi Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.09.2021.a otsus väärteoasjas nr 2303,21,000787 muutmata ja Kevin Karpini esindaja esitatud kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kordoni piirivalvur J. B. koostas 22.08.2021 väärteoprotokolli selle kohta, et Kevin Karpin juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Kevin Karpin
lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 14.09.2021 otsusega karistati Kevin Karpinit rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 euroga. Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 27.09.2021 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuses on kaitsja leidnud, et väärteoprotokoll on koostatud äärmiselt lakooniliselt ning väärteo tõendamiseks pole kogutud piisavalt tõendeid. Väärteoprotokolli koostamiseks ei piisa vaid kahtlusest, et kontrollitud dokument ei ole kehtiv ja õige. Kaitsja hinnangul ei ole puudused juhiloa välises vormistuses piisavad isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks ja väärteootsuse tegemiseks. Selleks peaks kohtuväline menetleja kontrollima kõiki tõendiallikaid. Kevin Karpin ise oli veendunud, et tal on juhtimisõigus olemas, kuivõrd ta on sooritanud eksami ning tal ei olnud alust arvata, et juhiloaga midagi valesti oleks. Samuti ei ole kaitsja nõus väitega, et isik pani teo toime tahtlikult. Kaitsja märgib, et väärteokirjelduses toodud asjaoludele vastavalt on algatatud kriminaalmenetlus nr 21230300051 karistusseadustiku (KarS) § 348 lg 1 alusel. Nii väärteo kui ka kuriteo teokirjeldused on sisuliselt ja olemuslikult kattuvad. KarS § 5 kohaselt kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteo-koosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Lisaks sellele väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja Kevin Karpini suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamist ja väärteootsuse tühistamist, vältimaks topelt karistamist. Istungist osa võtta kaebuse esitaja ega tema esindaja ei soovinud. Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud Kevin Karpini esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Nimelt Kevin Karpinile heidetakse ette, et tema 22.08.2021 kell 15:26 (aadressil Pikksilma tn 19/1, Tallinn) juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Vaidlus puudub selle üle, et Kevin Karpin juhtis 22.08.2021 mootorsõidukit xxxx reg. nr xxxx 22.08.2021 kell 15:26 aadressil Pikksilma tn 19/1, Tallinn. Eeltoodut tõendab tunnistaja politseiametniku V.K. ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt Kevin Karpin 22.08.2021 kõrvaldati sõiduki xxxx reg. märk xxxx juhtimiselt, kuivõrd tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus s.o
Mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ei eita ka Kevin Karpin ise. Tunnistaja V. K. on 22.08.2021 andnud ütlusi, mille kohaselt 22.08.2021 teostati Tallinnas, Aterminalis väljuvate sõidukite pistelist kontrolli, mille käigus peatati sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxx. Sõidukit juhtis Kevin Karpin, kes esitas Eesti isikutunnistuse nr xxxx ning Leedu Vabariigi juhiloa nr xxxx, mis väljastatud isiku nimele. Juhiloa ehtsust kontrolliti luubiga Regula 1019 Professional, ning juhiloal olev autokujutis OVI ei töötanud tehniliselt vastavalt ehk värvimuutust ei tekkinud. Lisaks sellele äratasid kahtlust juhiloa plastiku ja aluspõhjamustri kvaliteet (tl 2). Liiklusseaduse § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või
Liiklusregistri väljavõtte kohaselt Kevin Karpinil juhtimisõigus puudus (tl 4). K.Karpin esitas politseile Leedu Vabariigi juhiloa nr xxxx, mille osas oli alust kahtlustada, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel oli piisav alus kahtluseks, et menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma. Kohtuväline menetleja on viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-22-14 tuleneb, et kehtiva õiguse kohaselt ongi paljudel juhtudel isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik üksnes järelevalvemenetluses ning vastavate järelevalvevolituste kasutamise kaudu. Eeltoodu ei välista aga võimalust alustada kohe väärteomenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise kahtlus on piisavalt põhjendatud. Samuti võib ka väärteomenetluse alustamisel järelevalvemenetlus jätkuda. (Vt RKHKo 3-3-1-65-07) Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline kahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ning tuginema menetleja käsutuses olevale teabele. Käesoleval juhul kontrollis politseiametnik kinnipidamisel juhiloa ehtsust luubiga Regula 1019 Professional ning juhiloal olev autokujutis OVI ei töötanud tehniliselt vastavalt ehk värvimuutust ei tekkinud. Seega oli kahtlemata põhjendatud väärteomenetluse algatamine. Samal päeval koostati dokumendi uurimisakti nr 2021/62, mille kohaselt tuvastas dokumendiekspert A. R., et menetluslause isiku poolt esitatud Leedu juhiloa näol on tegemist võltsitud dokumendiga, täpsemalt täieliku võltsinguga. Ekspert on põhjendanud oma arvamust sellega, et aluspõhja muster oli trükitud originaalist erinevas tehnikas (ofseti asemel termotrükk), dokument oli isikustatud originaalist erinevas trükitehnikas (lasergraveeringu asemel termotrükk), OVI on imiteeritud ega muuda värvi, OVD element on imiteeritud ning dokumendi esikülje ja tagakülje fluorestseeriv ületrükk 365nm UV valguses erineb pädeva asutuse poolt väljastatud näidisest (tl 5-9). Seega Kevin Karpinil mootorsõiduki juhtimisõigus puudus nii liiklusregistri andmete kohaselt kui ka ei olnud tal kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Seejuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid ning menetlusaluse isiku süü on nendega tõendamist leidnud. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime kavatsetult, kuivõrd võltsitud juhiloa saamiseks enda nimele peab isik selle kuskilt ostma. Kahtlemata ei olnud see saadud riiklikult ametiasutuselt, kelle pädevuses on juhilubasid väljastada. Seda teades ja politseile juhiluba esitades, on kohtu hinnangul menetlusalune isik teo toime pannud kavatsetult. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes Kevin Karpin toime pannud
§-is 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Oluline on rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele, mis tagab ühtlasi ka liiklusohutuse. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlus KarS § 348 lg 1 alusel s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise, kasutamise või kasutada andmise eest ning käesolevas väärteomenetluses menetletav süütegu ei moodusta ideaalkogumit ning nende kahe süüteo eest tuleb mõisteta eraldi karistused. Kui isik mõistetaks süüdi ka KarS § 384 lg 1 alusel, ei oleks tegemist topeltkaristamisega sama teo eest.
lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lõikest 1
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Kevin Karpini süü suurust talle inkrimineeritud süüteo toimepanemisel leiab kohus, et Kevin Karpini süü on hinnatav keskmisest suuremana, kuna isik pani teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega arvestades menetlusaluse isiku süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades, et Kevin Karpini esitas võltsitud dokumendi pistelise kontrolli käigus politseiametnikele teades, et juhtimisõigust tal tegelikult ei ole, siis kohus ei pea võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist ning leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistuse määraga tuleb nõustuda. Kohus on seisukohal, et Kevin Karpinile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.