Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (
lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja võla sissenõudmiskulu osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 4379,58 eurolt alates 15.06.2021 määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohtule nähtub hagiavaldusest, et hageja poolt välja toodud põhivõlgnevuseks on 4379,58 eurot ja 14.06.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 6225,67 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise summa juba ületab 2 põhivõlgnevust, siis tulenevalt hageja taotlusest tuleb edasiulatuva viivise nõue jätta rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4379,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6225,67 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 92% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 92% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 420 eurot ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 600 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 700 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 92%, mis teeb summaks 644 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.