Obsah (10)

§ 444§ 5§ 230§ 231§ 438§ 367§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 16. september 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 16.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. 17. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 18.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 19.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas: • • • • • Kostja registreeris end 27.02.2020 osalema Tallinna Tehnikaülikooli koolitusele „ICC0001/6 -Introduction to Networks (CCNA 1)“, toimumise aeg 04.03.2020 -27.05.2020 (tlk 6); Kostja ei osalenud vaidlusalusel koolitusel; Tallinna Tehnikaülikool esitas kostjale 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest summas 1 140 eurot tasumise tähtpäevaga 09.03.2020 (tlk 8); Kostja ei ole viidatud arvet tasunud; Tallinna Tehnikaülikool loovutas 01.07.2020 kostja vastase nõude hagejale (tlk 12).
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli vaidlusalusele koolitusele registreerudes teadlik, et tegemist on tasulise koolitusega.
3. Asjas esitatud tõenditest tuleneb, et poolte vahel oli koolitusele registreerumisega sõlmitud käsundusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tallinna Tehnikaülikooli poolt avaldatud kuulutus koolitusel osalemise võimaluse kohta oli VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanek esitada pakkumus. Kostja edastas hagejale oferdi 27.02.2020, kui täitis registreerumisvormi.
4. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1, mis sätestavad, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on 4 kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5. Seoses nõude loovutamisega on hageja Julianus Inkasso OÜ asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 2 senise võlausaldaja Tallinna Tehnikaülikooli asemele ning tal on võlgnevuse sissenõudmisel kõik senise võlausaldaja õigused.
6. Kostja väitel leidis ta vaidlusaluse koolituse Facebook’i kaudu, kuid ei olnud koolitusele registreerudes teadlik, et tegemist on tasulise koolitusega, vastasel juhul ei oleks ta registreerunud. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et Facebook’i kaudu koolituse lingile minnes avaneb koolituse kirjeldus, mille juures on toodud välja koolituse hind (tlk 54-55) ning koolitusele registreerumine ei olnud võimalik ilma Tallinna Tehnikaülikooli täiendusõppe korra tingimustega nõustumiseta (tlk 7). Selle korra § 7 lg 3 kohaselt ei kuulu õppeteenustasu tagastamisele, kui täiendusõppest loobumisest ei ole ette teatatud ja täiendusõppe alguspäeval täiendusõppele ei ole ilmutud. Seega pidi kostja koolitusele registreerudes olema teadlik selle maksumusest ning loobumise korrast. Antud juhul ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja ei teavitanud eelnevalt ülikooli koolitusest loobumisest. Kuivõrd kostjale oli teada tasu maksmise kohustus ka koolitusele mitteilmumise korral, ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei pea teenuse eest tasuma, mida ta ei saanud.
7. Kostja hinnangul ei pea ta koolituse eest tasuma mh põhjusel, et koolitus pidi toimuma kohapeal, ajavahemikul 04.03.2020-27.05.2020, kuid Eesti Vabariik kuulutas välja eriolukorra 12.03.2020, mistõttu ei tohtinud üritusi korraldada. Hageja on usutavalt selgitanud, et 12.03.2020, mil Eesti Vabariigis kuulutati välja eriolukord, läks koolitus üle veebkoolituseks ja kõik koolituspäevad toimusid plaanipäraselt videosilla teel. Koolituse korraldaja ja läbiviija on hagejale kinnitanud, et info koolituse üleviimise kohta veebikoolituseks edastas koolituse lektor kõikidele koolitusel osalejatele 12.03.
8. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja vastuväide eriolukorra väljakuulutamise osas asjakohane, koolitus toimus edasi videosilla teel, millest koolitusel osalejaid e-kirja teel teavitati. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et just veebikoolitusel osalemine oleks olnud talle ebareaalne lepingu muutmine.
9. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ja 28.02.2020 esitatud arvet nr xxx summas 1 140 eurot ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
10. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist Eeltoodust tulenevalt kuulub 28.02.2020 arve nr xxx täiendusõppekursuse koolituse eest summas 1 140 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
11. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks nõudekirjade saatmise eest kogusummas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
12. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 5 ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiseni ehk 07.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 67,90 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (1 140 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 07.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 67,90 eurot ning alates 08.12.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt. Menetluskulud 30. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. 31.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 295 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 295 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 34.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6