Obsah (12)

§ 442§ 5§ 230§ 231§ 238§ 173§ 138§ 144§ 175§ 477§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasi

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning

§ 442

lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja töötas Forexton Grupp OÜ-s suulise töölepingu alusel. Pooled vaidlevad töösuhte algusaja üle. Hageja seisukoha järgi algas pooltevaheline töösuhe 13.01.2020, kostja seisukoha järgi algas see 16.02.2020 (tl 33).
2. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 alusel, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hagejate hinnangul oli neil kostjaga sõlmitud suuline tähtajatu tööleping alates 13.01.2020, kostja leiab, et tööleping on sõlmitud alates 16.02.2020 (tl 33). Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohus märgib, et lepingu vormil ei ole primaarset tähendust, oluline on hinnata poolte faktilist käitumist. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla töötaja tööle asumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12). TLS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse 3 töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-17, p 13).
3. Hagi kohaselt maksis kostja hagejale töötasu sularahas ja pangaülekandega. Sularahas makstav töötasu oli nn must palk. Ülejäänud töötasu tasus hageja kostja kontole, mis nähtub hageja kontoväljavõttest (tl 23). Töö tasustamine toimus tunnitasu alusel. Poolte kokkuleppele vastavalt pidas tööaja kohta arvestust töötaja ning edastas tunniarvestuse tööandjale. Hageja pidas tööajaarvestust esialgu oma isiklikus märkmikus. Hageja töötundidest nähtub, et töötundide osas on hageja pidanud tööajaarvestusi alates jaanuarist
4. Tööajaarvestus algab 13.01.
5. Kostja ei ole vastuväiteid hageja esitatud tööajaarvestustele ega töötasu maksmise viisi kohta esitanud.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on tegemist tõenditega, mis tõendavad hageja töösuhte algust kostja juures. Hageja töötundidest nähtub, et töötundide osas on hageja pidanud tööajaarvestusi alates jaanuarist 2020 (tl 24). Tööajaarvestus algab 13.01.

1. Hiljem töötas tööandja välja tunniarvestuse lehed, mille hageja täitis (tl 25-27): töötaja töötas jaanuaris 2020 143 tundi (tl 24) ja sai tööandjalt töötasu sularahas 1287 eurot; töötaja töötas veebruaris 2020 167 tundi (tl 24) ja sai tööandjalt töötasu sularahas 850 eurot ja ülekandega 653 eurot (tl 23); töötaja töötas märtsis 2020 209 tundi (tl 24 pöördel) ja sai tööandjalt töötasu sularahas 1095 eurot ja ülekandega 681 eurot (tl 23); töötaja töötas aprillis 2020 196,5 tundi (tl 25) ja sai tööandjalt töötasu sularahas 1135 eurot ja ülekandega 535,25 eurot (tl 23); töötaja töötas mais 2020 167 tundi ja juunis 2020 40 tundi (tl 25-27). 05.06.2020 andis tööandja töötajale mai ja juuni eest töötasu 1500 eurot sularahas. Hageja esimene tööpäev kostja juures oli 13.01.2020, millest annab tunnistust sissekanne hageja töötundide märkmikus. Seega on kohus seisukohalt, et käesolevas asjas on tuvastatud, et pooltevaheline tööleping on sõlmitud 13.01.
3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja muu hulgas kohustada kostjat tegema vastav kanne töötamise registris, millega hageja töösuhe algas kostja juures 13.01.2020 (tl 20-22). Hageja on esitanud enda töötamiste kohta Maksu- ja Tolliameti väljavõtte, millest nähtub, et ta on töölepingu alusel töötanud Forexton Grupp OÜ-s perioodil 10.02.2020 kuni 01.05.2020 ehitustöölisena (tl 28). Seejuures ei vasta nimetatud kanne ka kostja enda kirjalikule seisukohale, mille järgi töötas hageja kostja juures alates 16.02.2020 kuni 05.06.2020 (tl 33-34). Igal juhul on töötamise registri vastava kande näol tegemist ebaõige kandega.
4. 01.07.2014 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mille eesmärgiks on maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta ning registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud. MKS § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse töölepingu alusel töötav isik. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija ning lõike 7 alusel on kande tegija vea ilmnemisel kohustatud ebaõige kande viivitamatult parandama. MKS § 4 252 lg 1 ja 2 alusel on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. MKS § 255 kohaselt on töötamise registri kande aluseks muu hulgas tööd võimaldava isiku taotlus kande tegemiseks. MKS § 256 reguleerib töötamise registri kande parandamise korda, millest tuleneb, et juhul, kui töötamise registrisse kantud andmed on ebaõiged, on neid võimalik parandada. Tööd võimaldav isik ehk tööandja saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektrooniliselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamisest alates. Kui aga kande tegemisest on möödunud kolm kuud, saab kannet parandada vastutava töötaja otsusega kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel.
5. Eeltoodust tulenevalt on töötamise registri kanne töötaja E N kohta tehtud tööandja Forexton Grupp OÜ algatusel. Nimetatud kanne ei vasta käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuvastatud asjaoludele, mistõttu on tegemist ebaõige kandega, mis tuleb ära muuta. Kuna kohus on eelpool tuvastanud, et E N ja Forexton Grupp OÜ vaheline töösuhe algas 13.01.2020, siis tuleb vastav kanne teha ka töötamise registris, kuhu tuleb märkida E N ja Forexton Grupp OÜ vahelise töösuhte alguse ajaks 13.01.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
8. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus

§ 238lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole hageja nõude lahendamisel tähtsust.

Seejuures ei oma asja lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust ka kostja poolt esitatud töövõtuleping peatöövõtjaga ja selle lisad (tl 54-89). Töövõtuleping, mille üheks osapooleks on töövõtja Forexton Grupp OÜ ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast mitte mingisugust tähendust. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust töövaidlusasjaga nr 4-1/3277/20 seotud TVK otsus ja hageja töölepingu ülesütlemise avaldused (tl 95-100). Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust 5 seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 21.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja lepingulise esindaja tunnihind on 144 eurot (tl 108-110). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku 9,4 tundi. Seega on hageja õigusabikulud 144 x 9,4=1353,60 eurot.
2. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja ise esitanud käesolevas ajas menetluskulude nimekirja, kuigi kohus andis vastavate dokumentide esitamiseks tähtajad 21.09.2021 toimunud kohtuistungil (tl 103-106).
3. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 144 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust.
4. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 1353,60 eurot (so õigusabikulu).
5. Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 6