← Eesti

1-19-4936/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-4936 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Janar Kallari tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janar Kallari (isikukood 39112086533) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus, millega jäeti Janar Kallari mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  7. Vabastada Janar Kallari Tartu Maakohtu
  8. augusti
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4936 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
  10. Määrata Janar Kallarile katseaeg tähtajaga kuni
  11. september 2022 ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
  12. Katseajal on Janar Kallari kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määrata Janar Kallarile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 1 2) asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
  13. Määruskaebused rahuldada.
  14. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Janar Kallarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 46 eurot 80 senti, sh käibemaks 7 eurot 80 senti.
  15. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  16. Tartu Maakohus karistas Janar Kallarit 01.08.
  17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4936 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva loeti karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Janar Kallari ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, ei tarvita alkoholi ning teeb alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse.
  18. Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusega pikendati katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 01.06.2022, sest Janar Kallari rikkus registreerimiskohustust ja kohustust teha kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel vereproove. Tartu Maakohtu 19.08.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 01.08.2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele ja Janar Kallari saadeti vanglasse karistust kandma 1 aastaks 11 kuuks ja 27 päevaks alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumise tõttu.
  19. Tartu Vangla esitas 15.09.2021 Tartu Maakohtule materjalid Janar Kallari enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Janar Kallari tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  20. Tartu Maakohtu 06.10.
  21. a määrusega jäeti Janar Kallari vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.
  22. Maakohus leidis, et Janar Kallari suhtes ei ole täidetud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega, kuivõrd ebapiisava levi tõttu ei vasta elukoht elektroonilise valve nõuetele. Samas on käesolevaks ajaks kinnipeetav ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud ning seega on täidetud ka KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks ning elektroonilise valve kohaldamise eelduste mittetäitmine ei välista iseenesest tingimisi ennetähtaegset vabastamist vanglast. 4.
  23. Maakohus tuvastas, et Janar Kallarit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta omab nelja kehtivat karistust ning viibib hetkel teist korda vangistuses. Käesoleval ajal kannab Janar Kallari karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest. Viimati karistati Janar Kallarit Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega liitkaristusega 1 aasta 8 kuud vangistust, mille kandmiselt 2 vabanes ta 20.12.
  24. Sealjuures kandis Janar Kallari karistust ka Tartu Maakohtu 23.04.2014 otsusega määratud katseajal toime pandud kuriteo eest. Seega on Janar Kallarile korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis, ent tema suhtumine varasematesse karistustesse ja talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses on olnud ükskõikne. Varasem vangistus ega käitumiskontrolli nõuded ei ole motiveerinud teda olema õiguskuulekas ning täitma karistuse kandmise tingimusi nõuetekohaselt. 4.
  25. Maakohtu hinnangul iseloomustavad Janar Kallarit positiivselt asjaolud, et karistuse kandmisel on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ka on temaga toimunud vestlused vägivalla teemal. 29.06.2021 paigutati Janar Kallari ümber Tartu Vangla avavanglasse ja alates 29.07.2021 töötab ta järelevalveta väljaspool vangla territooriumi metallitööstuses AS Valumehaanika. Vabanemisel on Janar Kallarile tagatud nii töö- kui ka elukoht ja lähedaste toetus. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta aga ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seaduskuulekas. 4.
  26. Maakohus leidis, et Janar Kallari käitumist on mõjutanud alkoholi tarbimine. Ta tunnistab, et ei suuda ennast kontrollida alkoholijoobes ning muutub ettearvamatuks. Tekkinud probleemides süüdistab sõpru ning otsib vabandusi oma käitumise õigustamiseks. Vabanemisel soovib sõpruskonda vahetada ja loobuda kuritegevusest. Janar Kallari leiab, et enam tal probleeme alkoholiga ei ole. Ka kohtuistungil kinnitas ta, et liialdas vabaduses alkoholiga ja on enamiku kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Varem ta alkoholi probleemi ei tunnistanud, kuid praeguse vangistuse ajal on ta sellest aru saanud ega soovi enam endist eluviisi jätkata. Janar Kallari soovib alkoholist hoiduda ja on nõus alluma alkoholitarvitamise vastasele ravile. Eeltoodu iseloomustab Janar Kallarit positiivselt, ent kuivõrd ta ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda ega pidanud oluliseks ka enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei olnud Janar Kallari istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda maakohtu jaoks veenev. Enda kinnitusel on Janar Kallari ka varem vangistuses olles läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, ent vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ja alkoholi tarvitamist. Maakohtu hinnangul ei ole seega suure tõenäosusega ka senise vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm ja vestlustes osalemine avaldanud Janar Kallarile loodetud mõju. Maakohtu hinnangul on püsiv oht, et Janar Kallari jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks ning seda ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega. Vabaduses on õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja soovi alluda riigi kontrollile. Oma varasema käitumisega on Janar Kallari selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. 4.
  27. Eeltoodut kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et Janar Kallari vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Arvestades süüdimõistetu suhtumist, tema varasemat elukäiku ja käitumist praeguse karistuse kandmisel, ei ole vangistus tema puhul eesmärki saavutanud ja oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Maakohtu hinnangul on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Janar Kallari positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Määruskaebus 3
  28. Tartu Maakohtu 06.10.
  29. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada Janar Kallari vangistusest tingimisi enne tähtaega. 5.
  30. Kaitsja ei nõustu, et süüdimõistetu varasemat elukäiku tuleb pidada olulisemaks kui seda, kuidas ta on käitunud vangistuses. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  31. aprilli
  32. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17;
  33. veebruari
  34. a määrus asjas nr 1-14-10087, p 33;
  35. märtsi
  36. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Karistuse kandmise ajal on Janar Kallari käitunud õiguskuulekalt, ta on osalenud majandustöödel ja taasühiskonnastavates tegevustes, sh vägivalla teemalistes vestlustes ja läbinud sotsiaalprogrammi, töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi ning talle on vabanemisel tagatud nii töö- kui ka elukoht ja lähedaste toetus. Kõik need asjaolud iseloomustavad Janar Kallarit positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Pigem võivad uute kuritegude toimepanemise ära hoida just koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded.
  37. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka Janar Kallari, toetades kaitsja määruskaebuses esitatud seisukohti. 6.
  38. Janar Kallari rõhutab, et on valmis alluma alkoholiravile ja on uuesti valmis võtma kohustuse teha vereanalüüse. Ka on ta nõus vabanedes läbima programme, mis suunaksid teda õiguskuulekalt käituma, et senine õpitu ka vabaduses viibides kinnituks. 6.
  39. Janar Kallari hinnangul on maakohus küll viidanud, et kohtupraktika on näidanud, et varem karistatud isikud panevad toime uusi kuritegusid, kuid kohtupraktikas peaks olema ka selliseid isikuid, kes on kuritegeliku elu lõpetanud ja teinud karistusest järeldused. Ka Janar Kallari on teinud järeldused selle kohta, et senine eluviis viib teda ainult vanglasse. Ta on karistuse ajal teinud kõik endast oleneva, et muuta enda käitumist ja mõtlemist. Enamus vangla iseloomustusest on koostatud Janar Kallari vanglasse saabumisel antud ütluste põhjal. Kõneeristuse ja kirjavahetuse põhjal on võimalik kontrollida, et käesolevaks ajaks on ta lõpetanud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise. Samuti on ta käitunud eeskujulikult nii kinnises vangistuses kui ka avavanglas, head käitumist kinnitavad ka kaheks lühiajaliseks väljasõiduks antud load. Otsuses Janar Kallari avavanglasse paigutamise kohta on välja toodud, et ta suudab käituda normidele vastavalt ja ta soovib oma elu muuta. Janar Kallari eesmärgiks on hakata elama õiguskuulekat elu ning vabanedes harida ennast edasi kinnisvara ja investeerimise valdkonnas, millega ta on juba algust teinud. Kuivõrd alkoholi tarbimine on toonud üksnes pahandusi, loobub ta sellest täielikult. Janar Kallari viitab kriminaalasjale nr 109-14104, kus Tartu Ringkonnakohus on sarnase lahendi. 4
  40. Tartu Ringkonnakohtu 01.11.
  41. a määrusega võeti süüdimõistetu ja kaitsja määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.11.
  42. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuste rahuldamise ning Janar Kallari vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.
  44. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16)
  45. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud ning on tuginenud vaid eelnevalt toimepandud kuritegudele ning süüdimõistetu alkoholiprobleemile. Üksnes kahe viimase asjaolu arvestamisel on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada Janar Kallari ennetähtaegselt vangistusest.
  46. Vangistusest tingimisi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Janar Kallari on ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud (KarS § 76 lg 1 p 2).
  47. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
  48. Vangla iseloomustuse andmetel puuduvad Janar Kallaril kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi tingimused vabaduses ja kinnipidamisasutuses on erinevad, on siiski tegemist sellise positiivse teguriga, mille põhjal on võimalik järeldada, et tal on meelestatus järgida õiguskorda. Ringkonnakohus möönab, et varasemad korduvad rikkumised kriminaalhooldusel teevad ettevaatlikuks, kuid siinkohal tuleb arvestada ka vangistuse mõjuga. Nii on Janar Kallari 5 viibinud vanglas natukene üle aasta, mis võiks olla piisav aega, et mõjutada teda edaspidi olema õiguskuulekas. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka sellega, et vabanedes kohaldatakse Janar Kallari suhtes taaskord käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, mis aitavad veelgi mõjutada teda olema õiguskuulekas. Samas on tegemist isikuga, kellele võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab ja tahab käituda seadusekuulekalt, sh suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemist ja nõuete rikkumist käivitavaks teguriks.
  49. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Janar Kallari on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaledes kõikides programmitundides ning ka kodused tööd olid õigeaegselt ja põhjalikult tehtud. Ka toimusid kinnipeetavaga struktureeritud vestlused vägivalla teemal, mille läbimise kohta on inspektor-kontaktisik andnud vaid positiivset tagasisidet. Eeltoodu näitab, et kinnipeetav on tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkidesse suhtunud tõsiselt ning ringkonnakohtul on alust uskuda, et Janar Kallari kohaldab sotsiaalprogrammis ning vestluses õpitut ka vabaduses.
  50. Ka nähtub iseloomustusest, et Janar Kallari on motiveeritud töötama. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav osalenud majandusabitöödel ning 29.06.2021 paigutati ta ümber Tartu Vangla avavanglasse, kus töötab metallitööstuses OÜ Valumehaanika. Otsuses kinnipeetava avavanglasse paigutamise kohta on välja toodud, et Janar Kallari soovib enda elu muuta ning edasine vangistuse kandmise jätkamine kinnises vanglas pole otstarbekas ega eesmärgipärane. Järelevalveta liikumistega seonduvalt ei ole probleeme esinenud. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut kahtlemata vaid positiivselt. Tööharjumuste säilitamine annab süüdimõistetule vabaduses rohkem võimalusi elada seadusekuulekalt. Korrektne karistuse kandmine avavanglas näitab ühtlasi ka, et süüdimõistetu on valmis ja võimeline jätkama karistuse kandmist kriminaalhooldaja järelevalve all.
  51. Vähetähtsad ei ole ka Janar Kallari tingimused vabaduses, mis aitavad tal püsida edaspidi õiguskuuleka eluviisi juures. Süüdimõistetul on vabaduses olemas elukoht asukohaga XXX. Suhted pereliikmetega on head, süüdimõistetu õde ja vend elavad lähedal XXX. Lisaks on tal vabanedes olemas kindel töökoht OÜ-s Priilo, mida on kinnitanud ettevõtte juhatuse liige. Kuigi süüdimõistetu suhtes on nõudeid 2158,72 eurot, aitab töökoha olemasolu tagada tema igapäevasteks vajadusteks ja nõuete rahuldamiseks piisava sissetuleku.
  52. Kõik eelnev näitab, et positiivne kaalub üle negatiivsed asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on Janar Kallari isik, kelle edaspidist õiguskuulekust on võimalik säilitada kriminaalhooldusega. Nii katseaja, käitumiskontrolli kui ka täiendavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus on seisukohal, et Janar Kallarile tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, millise aja jooksul tuleb tal täita ka käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
  53. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Janar Kallarile täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi ning asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Alkoholi mittetarvitamine aitab hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohustus asuda tööle tagab sissetuleku, sisustab tema vaba aja motiveerib hoiduma alkoholist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. 6
  54. Kuivõrd süüdimõistetu elukoht vabaduses ei vasta ebapiisava levi tõttu elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, ei ole seda võimalik ainuüksi seetõttu kohalda. Samas näitab Janar Kallari käitumine karistuse kandmise ajal, eriti avavangla tingimustele allumine, et see ei ole täiendava meetmena ka vajalik.
  55. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu
  56. oktoobri
  57. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Janar Kallari ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebused tuleb rahuldada.
  58. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 11 minutit ja määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 32 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 46,80 eurot, sh käibemaks 7,80 eurot. 20.
  59. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Arvestades maakohtu määruse pikkust, selles sisalduvaid põhjendusi ning määruskaebuses märgitut, vastab kaitsja poolt tehtud töö selleks kulunud ajale. Seega mõistab ringkonnakohus kaitsjale välja 46,80 eurot, sh käibemaks 7,80 eurot. 20.
  60. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu summas 46,80 eurot hüvitada Eesti Vabariigil. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.