1-20-3577/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3577 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2021 määrus süüdimõistetu Almar Liivikule mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Almar Liivik (isikukood 37110226522), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega, mis jõustus 27.06.2020, karistati Almar Liivikut KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Liivik ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 4 alusel määrati kohustused registreerida riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse programmi raames esmase hindamise teenus ning teha karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ning kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (täpsemalt kohtuotsuses).
4. 19.10.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Liivikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 06.11.2020 määrusega, mis jõustus 26.11.2020, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati A. Liivikule otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 11.06.
6. 08.01.2021 registreeriti järjekordne kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti määrata A. Liivikule täiendav kohustus keelata katseajal alkoholi tarvitamine. Tartu Maakohtu 14.01.2021 määrusega, mis jõustus 09.02.2021, rahuldati erakorraline ettekanne ning määrati A. Liivikule katseajaks kohustus alkoholi mitte tarvitada.
7. 08.07.2021 registreeriti kolmas erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles A. Liivikule mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 23.07.2021 määrusega, mis jõustus 10.08.2021, rahuldati erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele A. Liivikule mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 lg-te 1, 3 ja 4 alusel 330 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul ning kohustati A. Liivikut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 2 ning lg-s 4 sätestatud kohustusi.
8. 20.09.2021 esitas kriminaalhooldusametnik järjekordse erakorralise ettekande ja sellele 21.09.2021 täienduse, milles taotles A. Liiviku kandmata karistuse täitmisele pööramist.
9. Tartu Maakohtu 14.10.2021 määrusega rahuldati taotlus ning pöörati täitmisele A. Liiviku kandmata karistus 9 kuud 8 päeva vangistust. 6.
10. A. Liivikule on ette heidetud kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist 09.09.2021, 20.09.2021, 04.10.2021 ja 13.10.
11. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükid, süüdimõistetu kirjalikud seletused, kohtuistungil antud ütlused ja telefoni kuvatõmmised kogumis tõendavad, et A. Liivik ei olnud 09.09.2021, 20.09.2021, 04.10.2021 ja 13.10.2021 kriminaalhooldusametnikule kontrolliks kättesaadav ei oma elukohas ega ka sidevahendi kaudu. Süüdimõistetu esile toodud põhjendused (ei kuulnud telefoni, magas, ei olnud aega vastata) on mittearvestatavad. Kriminaalhooldusametnikud on soovinud A. Liivikut kontrollida küll ka õhtusel ajal, kuid mitte ebamõistlikult hilisel ajal, mil võiks eeldada inimese magamist. A. Liivik oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on juba 15.02.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa, milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja, olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. A. Liivik rikkus tahtlikult ja mõjuva põhjuseta 09.09.2021, 20.09.2021, 04.10.2021 ja 13.10.2021 KarS §-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. 6.
12. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt, et muid kontrollnõudeid ja kohustusi on süüdimõistetu peale viimase kohtumääruse tegemist täitnud. Lisaks omab süüdimõistetu töökohta. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. 6.
13. Vaatamata positiivsetele asjaoludele leidis maakohus, et vangistus tuleb täitmisele pöörata. A. Liivik ei ole mõistnud siiani käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning varasemalt kohaldatud abinõud ei ole A. Liivikut mõjutanud rikkumistest hoiduma. Seega on tegelikult ammendunud muud võimalused A. Liiviku rikkumistele reageerida. Täitmisele pööratud vangistusest arvati maha 52 tundi tehtud üldkasulikku tööd. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 14.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Liivik, kes palub tühistada maakohtu määrus ning anda võimalus jätkata üldkasuliku töö sooritamist koos kõigi määratud kontrollnõuetega. 2 Määruskaebuses tunnistatakse osaliselt 09.09.2021 rikkumist, teised kolm rikkumist ei olnud tahtlikud. Maakohus leidis, et peamise nõude mitte kuritegusid toime panna, on A. Liivik täitnud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks õiguskuuleka inimese peab saatma vangistusse. A. Liivik leiab, et kriminaalhooldusametnik ei ole täitnud KrHS § 26 lg-d 1-4 toodud nõudeid. Süüdimõistetu pidi loobuma tööst Soomes, et täita nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametniku püüdlust kaebuse esitaja vanglasse saata iseloomustab asjaolu, et alkoholi tarvitamist tuldi kontrollima 25.06.2021, st jaanipäeval. Kaebuse esitaja tunnistas rikkumist, kuid olles 50-aastane ja varasemalt tarvitanud alkoholi, on võimatu saada koheselt täiskarsklaseks. Käesolevaks ajaks on kaebuse esitaja suutnud toime tulla alkoholi tarvitamisest hoidumisega. Antud juhul on olemas formaalsed alused kandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuid süüdimõistetu on seisukohal, et kohus on jätnud alusetult tähelepanuta või osutanud vähest tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele. Tõendamist leidnud rikkumised ei ole sellise kaaluga, et peaksid kaasa tooma karistuse täitmisele pööramise. KrHS § 26 lg 1 sätestab, et kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel. Seaduses sätestatud abistamist ja nõustamist kriminaalhooldusametniku tegevusest ei ole nähtunud. A. Liivik leiab, et teda pigem survestati ja ähvardati. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A. Liiviku määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 3