Obsah (9)

§ 118§ 121§ 65§ 64§ 28§ 141§ 16§ 56§ 74

1-21-1714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. septembril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-1714 (kohtueelses menetluses

§ 118

lg 1 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav KRISTJAN LINKMANN, isikukood: 39001020269; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: X OÜ; elukoht: xxx; kehtivad kriminaalkaristusi 1, kehtivaid väärteokaristusi 1; tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Kannatanu esindaja S. S. RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista KRISTJAN LINKMANN

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

2. Süüdi tunnistada Kristjan Linkmann

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (pisargaasi laskmise episood kannatanule näkku) ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 220 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 2200 eurot. 3.

§ 65

lg 2 järgi suurendada Kristjan Linkmannile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, s.o 18.11.2019 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-6833 mõistetud ning ärakandmata karistuse- 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ning rahaline karistus 2000 eurot võrramõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ning rahaline karistus 4400 eurot, millest maha arvata eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ära kantud osa. 4.

§ 64

lg 2 alusel määrata, et Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega nr 1-196833 mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva tuleb jätta muutmata, s.o täitmisele pööramata ning see kuulub täitmisele iseseisvalt Harju Maakohtu 18.11.2019 otsuses toodud tingimustel. 1-21-1714

1. Rahuldada kannatanu R. K. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt ja mõista Kristjan Linkmannilt kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda kannatanu R. K.i arveldusarvele nr EExxx.
2. Mõista Kristjan Linkmannilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanule mittevaralise kahju hüvitamise kohase täitmiseni välja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.
3. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta tsiviilhagi ülejäänud osas läbi vaatamata.
4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja 10 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kristjan Linkmannilt välja riigituludesse menetluskuludena: • määratud kaitsjale makstud tasu osaliselt, see on summas 628,40 eurot, • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1504,40 eurot.
5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Kristjan Linkmannil tasuda menetluskulud kokku summas 1504,40 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 1000 eurot ja ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot, riigi kanda.
7. KrMS § 182 lg 3 alusel mõista kannatanu R. K.i menetluskulud osaliselt, see on lepingulise esindaja tasu summas 1092,60 eurot välja Kristjan Linkmannilt kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu R. K.i arveldusarvele EExxx.
8. KrMS § 182 lg 5 alusel mõista kannatanu R. K.i menetluskulud osaliselt, see on lepingulise esindaja tasu summas 3277,80 eurot välja Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu R. K.i arveldusarvele EExxx.
9. Asitõendid – 3 CD-d ja 1 DVD heli- ja videosalvestiste ning fotofailidega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
10. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
11. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 2 / 14 1-21-1714 EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse
12. päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Kristjan Linkmann’i süüdistatakse selles, et tema 15.12.2019 ajavahemikul kella 06:30–07:00 paiku Tallinnas xxx asuva X baari ees lasi kannatanule R. K. näkku gaasi, lõi kaks korda R. K.it vastu seina, väänas R. K.i käed selja taha ja paigutas talle käerauad ning pani R. K.i asfaldile pikali, ise samal ajal põlvedega ja oma keharaskusega surudes kannatanu selja keskosa ja kukla piirkonda nii, et R. K.il olid hingamisraskused. Kristjan Linkmann põhjustas oma tegevusega R. K.ile valu ja tervisekahjustusi - vasaku õlaliigese nihestuse koos tagumise liigesõõnsuse moka ärarebimisega ning õlaliigese ebastabiilsusega, mille paranemise kestus ületab 4 kuud, samuti nahamarrastused vasakul pool laubal, sarna piirkonnas ja vasakul labakäel, verevalumi vasakul õlavarrel ja nahapunetuse mõlemal randmel. Seega pani Kristjan Linkmann toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kristjan Linkmannile heidetakse süüdistuse kohaselt ette, seda et tema 15.12.2019 ajavahemikul kella 06:30–07:00 paiku Tallinnas xxx asuva X baari ees lasi kannatanule R. K. näkku gaasi, lõi kaks korda R. K.it vastu seina, väänas R. K.i käed selja taha ja paigutas talle käerauad ning pani R. K.i asfaldile pikali, ise samal ajal põlvedega ja oma keharaskusega surudes kannatanu selja keskosa ja kukla piirkonda nii, et R. K.il olid hingamisraskused. Süüdistus on esitatud

§ 118

lg 1 p 2 järgi kuna ühe vigastusevasaku õlaliigese nihestuse koos tagumise liigesõõnsuse moka ärarebimisega ning õlaliigese ebastabiilsusega- paranemise kestus ületab nelja kuud.

1. Hindamaks süüdistatava tegevust ja võimalikku hädakaitset on oluline sündmuste aset leidmise järjekord. Kohus on tuvastanud, et süüdistuses kajastatud tegevused toimusid järgmiselt: esmalt pani K. Linkmann R. K.i asfaldile pikali, väänas käed seljataha, seejärel lasi pisargaasi näkku ja paigutas käerauad. Järgnevalt kui kannatanu oli püsti tõstetud lõi K. Linkmann R. K.it kaks korda vastu seina, seejärel pani R. K.i asfaldile pikali, ise samal ajal põlvedega ja oma keharaskusega surudes kannatanu selja keskosa ja kukla piirkonda nii, et R. K.il olid hingamisraskused (kohus analüüsib edaspidi ).
2. Muuhulgas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et K. Linkmannile esitatud süüdistus ei hõlma kannatanu tõukamist, mida prokurör peab konflikti alguseks. Kuna kannatanu tõukamist ei ole K. Linkmannile ette heidetud väljub see etteheide süüdistuse piiridest. Kohus käsitleb tõukamist vaid osas, milles see omab tähtsust, et anda hinnang sündmuste käigule, kuid ei analüüsi antud tegevust karistusõiguslikus mõttes. 3 / 14 1-21-1714 4.

§ 118

lg 1 p 2 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime.

1. Vaidlust ei ole selles, et 15.12.2019 kell 06:30-07:00 paiku Tallinnas xxx asuva X baari ees väänas K. Linkmann kannatanu R. K.i käed selja taha, pani kannatanu asfaldile pikali ja paigutas temale käerauad. Samuti puudub vaidlus selles, et K. Linkmann lasi konflikti käigus R. K.ile pisargaasi näkku. Süüdistatav ei eita intsidendi toimumist, kuid selgitas, et kannatanu üritas teda lüüa.
2. 28.06.2021 kohtuistungil süüdistatav selgitas kohtule (tl 216-224), et 15.12.2019 töötas Tallinnas xxx asuvas X baaris turvatöötajana. Tegemist on problemaatilise kohaga, politsei käib seal tihti. Baar suletakse kell 7.00 hommikul, ka 15.12.2019 hommikul palus baaridaam inimestel lahkuda kuna baar suletakse. Kannatanu ja tema seltskond baaris olles ja baarist väljudes probleeme ei tekitanud. Süüdistataval oli konflikt teise baari külastajaga, kes soovis baarist väljuda koos joogiga. Baarist väljasaatmisel külastaja komistas ja kukkus, mistõttu ta läks tänavale, et kontrollida, kas isikuga on kõik korras. Baarist välja visatud meesterahvas tuli tema suunas käed rusikas, mille peale süüdistatav isiku maha pani. Sel momendil tuli tema juurde kannatanu ja üritas K. Linkmanni meesterahva pealt ära tõmmata. Süüdistatav lükkas kannatanu käega eemale, tõusis püsti ja andis korralduse eemale astuda ja mitte segada. Süüdistataval tekkis kannatanuga sõnavahetus, kannatanu üritas teda lüüa, süüdistatav lasi R. K.ile pisargaasi näkku, väänas ta maha ja pani käed raudu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et on turvtöötajana töötanud 8 aastat erinevates baarides ja klubides, turvakvalifikatsiooni sai X turvafirmast, kuid see oli tähtajaline ja enam ei kehti. Kohtu 29.06.2021 päringule vastas X OÜ, et X OÜ-l ei ole töösuhet Kristjan Linkmanniga (tl 236) ning kohtu 30.06.2021 päringule teatas Eesti Turvaettevõtjate Liit, et Kristjan Linkmannile ei ole väljastatud turvatöötaja ega turvajuhi kvalifikatsioonitunnistust (tl 238). Seega süüdistataval ei ole turvatöötaja ega turvajuhi kvalifikatsioonitunnistust ning temale ei laiene turvaseadusest tulevad õigused ega kohustused.
3. Kannatanu R. K.i (tl 25-31) ja tunnistajate J. T. (tl 31-34) ja M. T. (tl 34-37) ütlustega on tõendatud, et nemad koos H. K.ega läksid 15.12.2019 öösel xxxasuvasse X baari. Baaris nende seltskonnal mingeid konflikte ei olnud. Kella seitsme paiku hommikul, kui baaridaam ütles, et baar suletakse, siis nad väljusid baarist. Kannatanu R. K. nägi, kuidas üks meesterahvas baarist välja visati ja läks küsima, miks nad nii käituvad. Järgmisena mäletab, et Kristjan Linkmann lasi talle gaasi näkku, väänas tal käed selja taha, pani käerauad peale ja pani ta kõhuli pikali asfaldi peale maha. Kui ta oli näoga vastu asfalti, toetas turvamees põlvega selja ülaosa piirkonda, tänu millele oli väga raske hingata ja oli valus. Vahepeal ta tõsteti püsti, siis löödi vastu seina ja pärast pandi uuesti asfaldile maha. Sündmuse tagajärjel oli tal vasak näopool ära kraabitud, samuti oli õlavigastus, mis kohe tunda ei andnud, aga hiljem tuli minna operatsioonile. Varasemaid õlavigastusi ei ole olnud. Käe liikumine on piiratud, see takistab töö tegemist. Ta ei mäleta, et oleks argessiivne või ähvarav olnud turvatöötaja suhtes. Samuti ei mäleta rusikaga löömise liigutust. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt hakkas ta baari ees seistes takso numbrit otsima, kui keegi, kes baarist välja visati, talle otsa kukkus. Tunnistajal kukkus telefon maha, kui ta telefoni üles võttis oli järgmine moment turvamees R.K.il kaelas. Konflikti algust ta ei näinud. Tema nägi gaasi laskmist ja järgmisena seda, kui kannatanu oli kõhuli maas asfaldil, põlv kuklas ja käed selja taga. 4 / 14 1-21-1714 Tunnistaja M. T. selgitas, et baarist väljudes seisid nad oma seltskonnaga baari ees ja suitsetasid ning plaanisid takso tellida. Rahvast oli baari ees palju. Konflikt algas sellest, et turvamees ajas baarist meesterahva välja, kelle ta jõuliselt nende seltskonna poole tõukas. Meesterahvas lendas R. K. otsa, nii et R. K. kukkus. R. K. tõusis püsti ja läks turvamehe käest midagi küsima, mille peale turvamees pani ta pikali maha ja hüppas kaksiraksi peale. R.K. oli rahulik, turvamees pani ta automaatselt kõhuli maha, väänas käed selja taha, pani käed raudu ja lasi gaasi näkku. Seda, kas gaasi lasti enne või pärast käeraudade panemist, ta ei mäleta.
4. Sündmuskohal viibis ka G4S turvamees E. D., kes selgitas (tl 37-43), et 15.12.2019 hommikul tuli X baarist kutse, et baar sulgetakse ja oli vaja joobes isikuid sealt välja saata. Baaris oli palju rahvast, kes oli ennast täis joonud ja mõned nendest ei soovinud lahkuda, turvatöötajad suunasid need isikuid baarist välja. Konflikti ei olnud, palusid rahval väljuda ja see võttis natuke aega, kuna rahvas oli purjus. Kui said nad kõik välja, siis läksid tagasi baari sisse. Tema oli baaris ja jõi kohvi, kui kuulis õues karjumist. Ta läks baarist välja ja nägi, et üks meesterahvas oli kõhuli maas ja K.Linkmann oli jalaga tema tagaosa peal, käed olid tema taga raudus käte peal. Konflikti algust ta ei näinud. K.Linkmann ütles kinnipidamise põhjuseks, et mees hakkas vehkima, mis turvameestele tähendab, et inimene üritab lüüa või käitub muudmoodi agressiivselt. Kuna väljas oli palju rahvast, tundis tunnistaja ohtu ja kutsus G4S lisa ekipaaži. K.Linkmann hoidis kinnipeetud meesterahvast ja tema kontrollis, et rahvas eemal püsiks. Alguses oli meesterahvas pikali, siis tõstsid ta püsi ja viisid baari seina juure seisma. Mingi moment oli isik jälle pikali asfaldil ja K.Linkmann hoidis teda kinni kuni politsei saabumiseni.
5. Tunnistaja M. L. ütluste (tl 231-233) kohaselt töötas ta xxx asuvas X baaris alates
6. aastast. Kristjan Linkmann oli baaris turvamees. Süüdistatav on sõbralik ja abivalmis, sai inimestega rääkides hakkama, turvavahendeid kasutada ei olnud vaja, G4S turvafirma pakub X baarile turvateenust. G4S kutsutakse kohale paanikanuppu kasutades siis, kui baaris on juhtunud midagi, millest oma jõududega jagu ei saa. Kristjan Linkmann töötas baaris sellepärast, et ennetada konflikte kuna G4S ei jõudnud tihtipeale piisavalt kiiresti kohale, samuti, et kontrollida dokumente. 15.12.2019 sündmust tunnistaja ei mäleta.
7. R. K. vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis 18.12.2019 (tl 71-75) ja sellele lisatud fototabelis. R. K.il on tuvastatud vasakul pool meelekohal umbes 3x3 cm haav ja marrastused, otsmikul marrastus ja vasaku käe õla juures hematoom. Kannatanule tekitatud tervisekahjustusi tõendab isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt 20E-AOI0040 04.05.2020 (tl 65-68), mille kohaselt sedastati R. K.il meditsiinidokumentide ja PPA Põhja prefektuuri 18.12.2019 isiku läbivaatuse protokolli andmetel vasaku õlaliigese nihestus koos tagumise liigesõõnsuse moka avulsiooni ehk ärarebimisega ning õlaliigese ebastabiilsusega, nahamarrastused vasakul pool laubal ja sarna piirkonnas ning vasakul labakäel, nahaalune verevalum vasakul õlavarrel ning nahapunetus mõlemal randmel. Tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik et ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil ehk 15.12.2019 õlajäsemete jõulisest väänamisest taha (õlaliigese nihestus), löökidest või löögist, hõõrdumisest ja/või kukkumisest vastu tömpi kõva ebatasast pinda (nahamarrastused näol ja vasakul labakäel), samuti vajutusest sõrmedega või löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nahaalune verevalum vasakul õlavarrel) ning randmete fikseerimisest tömbi esemega (näiteks käeraudade või muu sarnase esemega, 5 / 14 1-21-1714 nahapunetus randmetel). Tervisekahjustused võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud videosalvestises nähtava turvamehe tegevuse tagajärjel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, õlaliigese nihestuse paranemise kestus ületab 4 kuud. Ekspert A. V. selgitas kohtus (tl 210-211), et R. K. ei ole varem meditsiinasutuste poole pöördunud õlavalu kaebusega, esimene pöördumine oli 15.12.
8. Seega võib järeldada, et vigastus on tekitatud 15.12.2019 sündmuse käigus. Kannatanule tekitatud vigastus on selline, mis paraneb rohkem kui 4 kuud sõltumata sellest, millal operatsioon teostati. Paranemine nõuab pikaajalist taastusravi ja liikuvus ei pruugi täielikult taastuda.
9. Kannatanu R. K.i ambulatoorne epikriis nr 1002536634 (tl 51) ja epikriis nr E370756 (tl 53) tõendavad, et kannatanu pöördus erakorralise meditsiini osakonda 15.12.2019, fikseeritud on pindmine peavigastus. Kannatanu on kurtnud, et parema käe liigutamisel seljataha tekib valu õlaliigese eesmisele pinnale. Tekitatud vigastuse ravi kulgu tõendab päevaravi epikriis nr 1005178052 (tl 141-143), millest nähtub, et R. K. käis 14.10.2020 õlaliigese operatsioonil.
10. Sündmuste aega ja kohta tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskusele 15.12.2019 tehtud kõnede helisalvestisi. Asitõendi vaatlusprotokollis 17.01.2020 (tl 83-94) on vaadeldud taksojuhi G. Š. sõiduki pardakaamera kolme videosalvestise faili 001.AVI, 002.AVI ja 003.AVI (tl 82). Kohtu hinnangul ei kajasta salvestise 001.AVI põhjal koostatud protokoll videos nähtavaid sündmusi täpselt. Kuna asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestise vahel on vastuolu, lähtub kohus videosalvestises nähtavast.
11. Kohus tuvastas videosalvestise 001.AVI vaatlusel järgmised asjaolud: salvestise 07:09:23 minutil visatakse X baarist välja tuvastamata meesterahvas, seejärel kell 07:09:35 võtab K. Linkmann tuvastamata meesterahva rinnust kinni ja paneb ta tänavale asfaldile pikali, 07:09:38 minutil tuleb K. Linkmanni juurde kanntanu R. K.. K. Linkmann tõukab R. K.i eemaleja kannatanu kukub 07:09:43 X 10 asuva baari ette kõnniteele. Seejärel tuleb R. K. K. Linkmanni juurde tagasi. Vaatevälja varjavad meesterahvas ja naisterahvas, 07:09:54 meesterahvas liigub vaatevälja eest ära, on näha nii süüdistatava kui ka kannatanu kätega žestikuleerimist, seejärel R. K. paneb parema käe rusikasse ja 07:09:56 teeb löögiliigutuse K. Linkmanni suunas, vahetult enne löögiliigutust on kuulda, et keegi ütleb „türa, mind tuled ründama või“. Arvestades kohtus uuritud videosalvestistel kuuldavat kõnepruuki saab järeldada, et seda ütles kannatanu. Pärast R. K.i rusikalöögi liigutus toimub süüdistatava ja kannatanu vahel rüselus, 07:10:03 süüdistatav paneb kannatanu asfaldile pikali ja väänab käe seljataha. 07:10:09 ilmub kaadrisse G4S turvamees E. D., kes väljub baarist ning suundub K. Linkmanni ja maaslamava R. K.i juurde, et hoida eemal sündmuskohal viibivaid inimesi. 07:10:10 on kuulda, et taksojuht helistab hädaabi numbrile. 07:10:22 võtab süüdistatav vöö pealt gaasi ja laseb maas lamavale R.K.tile näkku ning paigutab käerauad. 07:11:28 minutil tõstavad K. Linkmann ja E. D. kannatanu püsti ja viivad kaadrist välja. 07:12:59 minutil on näha rüselust, seejärel on R. K. asfaldil pikali olles osaliselt kõnniteel ja jalgadega sõiduteel, ning K. Linkmann hoiab teda kinni. Kuulda on kannatanu karjumist ja ebatsensuursete väljendite kasutamist. 07:13:42 olles oma keharaskusega R. K.i peal, ulatab K. Linkmann telefoni G4S turvatöötajale, kes on tuvastatud, kui E. D.i paarimees. Kuni videosalvestise lõpuni on kannatanu asfaldil maas, videosalvestus lõppeb 07:19:
12. 6 / 14 1-21-1714
13. Sündmuskoha olustikku, kannatanu kinnipidamist politsei saabumiseni ja kõrvalseisjate käitumist tõendab asitõendi vaatlusprotokoll 17.01.2021 (tl 83-87), milles on vaadeldud kolme videosalvestise faili 20191215_071316_001.mp4, 20191215_071316_002.mp4 ja 20191216_00305_1195128455298624.mp4 ning sellele lisatud videosalvestised (tl 95). Videosalvestisel 20191215_071316_001.mp4 on näha, et üks isik, kes on videos tuvastatav kui süüdistatav K. Linkmann hoiab kinni maas lamavat kannatanut, toetudes maaslamaja peale. Sündmuskohal viibivad isikud on selgelt maaslamaja poolt. Videofailist nähtub ka, et sündmuskohal viibib tunnistaja E. D. kes hoiab rahvast eemale.
14. Seega on ülalnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et 15.12.2019 sündmused algasid sellest, et tuvastamata meesterahvas visati X baarist välja. Kohus leiab, et selles osas kannatanu ning tunnistajate J. T. ja M. T. ütlused ühtivad ja on usaldusväärsed. Videosalvestise 07:09:23 minutil on näha, et tuvastamata meesterahvas kukub baarist välja selg ees, seega ei ole usutav süüdistatava versioon, et isik komistas ja kukkus väljumisel. On väheusutav, et meesterahvas vabatahtlikult väljus baarist selg ees, järelikult pidi teda välja visatama/tõugatama. Järgnevate sündmuste osas on tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused vastuolulised. Kannatanu ning tunnistaja M. T. andsid ütlusi, et kannatanu ei käitunud süüdistatava suhtes agressiivselt, oli rahulik ja ei räusanud. Süüdistatava ütluste kohaselt üritas kannatanu teda esimese konflikti sattunud meesterahva pealt ära tõmmata ning pärast seda, kui K. Linkmann ta eemale tõukas, tuli kannatanu tagasi ning oli märkimisväärselt argessiivsem. Ka kohtus avaldatud ja uuritud videosalvestiselt 001.AVI nähtub, et kannatanu R. K. oli ründav, äge ning kuulda on ka ebatsensuursete väljendite kasutamist. Samuti on näha, et esimese löögitaolise liigutuse teeb just kannatanu R.K.. Järgnevate sündmuste osas kattuvad tunnistaja M. T. ütlused suures osas salvestiselt nähtuga. Kohus nõustub tunnistaja M. T. ütlustega ja kannatanu esindaja seisukohaga, et Kristjan Linkmann kasutas pisargaasi siis, kui R. K. oli juba asfaldil maas. Süüdistatava tegevusi ja põhjendatust hädakaitse aspektist analüüsib kohus allpool.
15. Kaitsja leidis, et kuna eksperdi arvamuse alusel ei saa tõsikindlalt tuvastada põhjuslikku seost K. Linkmanni tegevuse ja raske tervisekahjustuse tekitamise vahel, tuleks süüdistatav tulenevalt KrMS § 7 lg 3 süüteo toimepanemises õigeks mõista.
16. Riigikohus on selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseis on tagajärjedelikt, mistõttu tuleb objektiivse koosseisu tasandil tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (RK 3-1-1-102-16). 18. Kohus leiab, et kohtuarstliku ekspertiisiakti, eksperdi ütluste ja epikriisidega on leidnud tõendamist põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanu vigastuse vahel. Kannatanu R. K. ei ole varem pöördunud meditsiiniasutuste poole õlaliigese valuga, samas juba esimesel visiidil pärast juhtunut, see on 15.12.2021 kurtis, et käe liigutamisel seljataha tekib valu õlaliigese eesmisele pinnale. Seega on eluliselt usutav, et varem kannatanul vigastust 7 / 14 1-21-1714 ei olnud ja antud vigastus tekkis just süüdistatava tegevuse tagajärjel. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et ta on läbinud turvatöötaja väljaõppe, kus selgitati ka võimalike terviskahjustusi isiku kinnipidamisel ja käeraudade paigutamisel. Muuhulgas selgitati võimalike õlavigastusi. Kuigi kohus tuvastas, et K Linkmannile ei ole väljastatud turvatöötaja kvalifikatsiooni, ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava ütlustes, et ta on turvatöötaja väljaõppel osalenud. Lisaks sellele leiab kohus, et üldteada on asjaolu, et käte seljataha väänamine võib tekitada õlaliigese vigastuse, mis tihtipeale vajab pikaajalist ravi. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud

§ 118lg 1 p 2 objektiivne koosseis.

19. Vaidlust ei ole tegelikult selles, et kannatanu vigastused põhjustas süüdistatav. Käesolevas asjas on vaidluse all asjaolu, kas süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis ja kas ta ületas hädakaitse piire. Seega analüüsib kohus järgnevalt hädakaitset. 20.

§ 28

lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 21. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hädakaitse olemasoluks

§ 28

lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Otsustamaks, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et järgneda võib vahetu rünne, tuleb igal üksikjuhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal. Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub/on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski. (viimati RK 1-19-8038).

1. Selleks, et hinnata kas K. Linkmann oli hädakaitseseisundis tuleb arvesse võtta kogu sündmust tervikuna. Nagu kohus eelpool tuvastas, käitus kannatanu R. K. süüdistatava suhtes agressiivselt. Videosalvestise 001.AVI 07:09:56 minutil teeb kannatanu parema käe rusikaga löögiliigutuse K. Linkmanni suunas ning kuulda on ka kannatanu agressiivset sõimlemist. Kohtu hinnangul ühtivad selles osas süüdistatava ütlused videosalvestuselt nähtuga ja on usaldusväärsed. Kuna kannatanu on andnud ütlusi, et tema ei mäleta, mis toimus hetkest, mil ta läks süüdistatavalt küsima miks tuvastamata meesterahvas baarist välja visati kuni hetkeni, millal talle gaasi näkku lasti, ei saa kohus konflikti alguse osas arvestada kannatanu ütlusi. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt oli tema sündmusest umbes 5 meetri kaugusel, R. K. oli rahulik ja ei räusanud ega karjunud. Seega ei ühti tunnistaja ütlused videosalvestiselt nähtu ja kuulduga, mis võib olla tingitud asjaolust, et ta ei viibinud kannatanu ja süüdistatava juures, vaid oli viie meetri kaugusel. Samuti oli ta enda sõnade kohaselt tol ööl tarvitanud alkoholi, joonud rummikokteile ja õlut. Lisaks sellele on M. T. kannatanu sõber ja tema ütlusi võib mõjutada asjaolu, et ta ei soovi oma sõpra negatiivselt iseloomustada. Seetõttu leiab kohus, et M. T. ütlused konflikti toimumise alguse osas ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et rünnet alustas kannatanu ja seega oli K. Linkmannil õigus enda kaitseks tegutseda ning kannatanu rünne vahetu lõpetada. 8 / 14 1-21-1714
2. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust

§ 28

nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist

§ 28

lg 2 tähenduses.

§ 28

lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri juhul, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui ta tekitab ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju.

1. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaitsetegevus on vajalik, kui see on ründe tõrjumiseks sobiv ja kaitsja käsutuses olnud vahenditest säästvaim. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui isikul on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel, s.o isik ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski (viimati RK 119-8038).
2. Süüdistatavale heidetakse ette järgmisi tegevusi: kannatanule gaasi näkku laskmine, kaks korda vastu seina löömine, käte selja taha väänamine ja käeraudade paigutamine ning kannatanu asfaldile pikali panemine, ise samal ajal põlvedega ja oma keharaskusega surudes kannatanu selja keskosa ja kukla piirkonda nii, et R. K.il olid hingamisraskused.
3. Käesoleval juhul viibis süüdistavatav õues baari töötajatest üksinda, teda ümbritses baarist lahkunud isikute seltskond. Kuigi videosalvestiselt ei nähtu, et keegi seltskonnas olevatest isikutest oleks olnud raskes joobes, võib siiski eeldada, et baaris hommikutundideni viibinud seltskond oli valdavas osas alkoholi tarbinud ja sellevõrra ettearvamatu käitumisega. Selleks, et R. K.i rünne lõpetada oli kohtu hinnangul põhjendatud kannatanu maha surumine ning käte seljataha väänamine, et isikule käerauad paigutada. Andmata hinnangut käeraudade kasutamisele süüdistatava, kui politsei erivahendi kasutamise õigust mitteomava isiku poolt, peab kohus õigustatuks isiku kinnipidamist ning käeraudade paigutamist. Käerauad oli piisav ja käepärane vahend isiku kinnipidamiseks ja ründe lõpetamiseks arvestades, et tol momendil ei olnud K. Linkmannil muid vahendeid, millega rünnet lõpetada. Samuti tuleb arvestada, et K. Linkmannil tuli teha otsustus, mil viisil rünne lõpetada, vaid murdosa sekundite jooksul, seega ei oleks ka parema tahtmise juures olnud aega valida mõnda vähemintensiivsemat vahendit ründe lõpetamiseks. Tunnistaja E. D.i ütluste kohaselt, kui turvatöötaja isiku kinni peab ja käeraudu kasutab, siis üldjuhul hoitakse isikut kinni kuni politsei saabumiseni. Vaid paaril korral on tema tööstaaži ajal juhtunud, et kinnipeetud isikult eemaldatakse käerauad enne politsei saabumist ja sedagi politsei loal. Ekspertiisakti ekspertarvamuse punkt 1 kohaselt põhjustas õlaliigese nihestuse ülajäsemete jõuline väänamine taha, mis ekspertarvamuse punkt 3 kohaselt on vigastus, mille paranemine kestab vähemalt neli kuud. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ning käte seljataha väänamine oli põhjendatud, seega ei saa K. Linkmannile ette heita

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu kuna ta tegutses hädakaitseseisundis.

9 / 14 1-21-1714

1. Kohtu hinnangul ei ole tegemist antud juhul hädakaitseprovokatsiooniga. Tahtliku provokatsiooniga kutsub isik enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt, et kahjustada teise isiku õigushüvesid näilise hädakaitseseisundi kattevarjus. Sellisel juhul puudub ründe esile kutsunud isikul hädakaitseõigus täielikult, kuivõrd isiku teoprovokatsioon on tegelikkuses võrdsustatav (varjatud) ründega. Süüline provokatsioon on olukord, kus isik põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe küll õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, kuid eesmärgiks ei ole ründe väljameelitamine. Sellisel juhul ei ole ründe esile kutsunud isiku hädakaitseõigus välistatud, küll aga piiratud (1-20-3535). Käesoleval juhul ei ole alust arvata, et K. Linkmann oleks enda vastu suunatud ründe kutsunud esile meelega. Kriminaalasjas on tuvastamata ja üle kuulamata baarist välja visatud meesterahvas, kellega süüdistataval oli esimene konflikt, millesse kannatanu nö sekkus. Seetõttu ei saa kohus hinnata esialgse konflikti asjaolusid ega põhjendatust ja ei nõustu kannatanu esindaja seisukohaga, et süüdistatav oma käitumisega võis ise hädakaitseolukorra esile kutsuda.
2. Lisaks eeltoodule heidetakse K. Linkmannile ette seda, et ta kinnipidamise ajal lõi kannatanut kaks korda vastu seina ning pani kannatanu asfaldile pikali, ise samal ajal põlvedega ja oma keharaskusega surudes kannatanu selja keskosa ja kukla piirkonda nii, et R. K.il olid hingamisraskused.
3. Asjaolu, et K. Linkmann kuni politsei saabumiseni kannatanut kinni hoides jõudu rakendas, oli tingitud R. K.i agressiivsest käitumisest. Kinnipidamise ajal ei olnud kannatanu rahulikult, et oodata ära politsei saabumine. Samuti tuleb arvesta, et tegemist oli R. K.i poolse teistkordse ründega. Esimesel korral, kui kannatanu süüdistava poole tuli, tõukas K. Linkmann R. K. eemale ja sellega oli süüdistatava jaoks konflikt lõppenud. Siiski tuli R. K. tagasi ja alustas konflikti uuesti. Seega oli vaja K. Linkmannil rakendada suuremat jõudu, et kannatanu rünne lõpetada ja oodata politsei saabumist.
4. Muuhulgas on K. Linkmannile süüdistus esitatud kannatanule gaasi näkku laskmises. Kohus tuvastas videosalvestiselt 001.AVI, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes pisargaasi pärast seda, kui kannatanu oli asfaldile maha surutud. Kohtu hinnangul oli selleks ajaks rünne lõppenud ja ka G4S turvatöötaja E. D. oli sündmuskohale tulnud. Seega puudus vajadus gaasi kasutamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et hädakaitse piiride ületamine muudab ründaja õigushüvede kahjustamise õigusvastaseks üksnes siis, kui see toimub kavatsetult või otsese tahtlusega. Seejuures ei puuduta tahtluse liigid kaitsetegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist.

§ 28

lg 2 õige kohaldamise aspektist pole seega määrav mitte kaitsetegevuse subjektiivne külg, vaid nimelt hädakaitse piiride ületamise - s.o ilmselt ebasobiva vahendi valiku või ründaja ilmselt liigse kahjustamise - subjektiivne külg (RK 3-1-1-108-10). 31.

§ § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi: tervise kahjustamine ja valu tekitamine.

1. Süüdistatav ei ole eitanud seda, et lasi kannatanule rüseluse käigus gaasi näkku. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt lasi ta gaasi enne, kui kannatanu asfaldile maha pani, on videosalvestise ja tunnistaja M. T. ütlustega siiski tõendamist leidnud, et süüdistatav lasi kanntanule gaasi näkku siis, kui kannatanu juba maas lebas ning süüdistatav oli tema käed seljataha väänanud. Kannatanu ütluste kohaselt tekitas gaasi laskmine temale valu ja ta ei 10 / 14 1-21-1714 saanud pärast seda mõnda aega silmi lahti hoida. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt R. K. enne gaasi näkku laskmist tegi ka häält, kuid pärast seda karjus kõvemini. Üldteada on asjaolu, et pisargaas ärritab silmi, tekitab ajutiselt nägemishäireid ja põhjustab intensiivset lühiajalist valu.
2. Nimetatud tõenditega on leidnud kinnitust, et kanntanule gaasi näkku laskmine tekitas R. K.ile valu ja seega on täidetud

§ 121lg 1 teine teoalternatiiv ehk valu tekitamine.

34. Riigikohus on sedastanud, et korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus.

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Korduvus tähendab

§ 121

lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (

§ 121

) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust (RK 1-19-5146). 35. Karistusregistri andmetel on K. Linkmanni karistatud Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega nr 1-19-6833

§ 141lg 1, § 209 lg 1 p 2 ja § 349 järgi.

Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt kasutas K. Linkmann

§ 141lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel vägivalda.

Seega tuleb käesoleval juhul K. Linkmanni tegevus kvalifitseerida korduvusena

§ 121lg 2 p 3 järgi.

36.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et K. Linkmann pani tervisekahjustuse tekitamise toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ehk kannatanule valu tekitamise ning teadis, et gaasi näkku laskmisel selline tagajärg saabub. Ka videosalvestuselt on näha, et süüdistatav teadlikult ja tahtlikult võtab vöölt pisargaasi ja laseb kannatanule näkku. KARISTUS 37.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. 38.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

1. Isiku süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et konflikti alustas kannatanu mistõttu süüdistatav põhjendatult tõrjus vahetut õigusvastast rünnet, kuid ründe tõrjumisel ületas 11 / 14 1-21-1714 hädakaitse piire. Videosalvestisest nähtub, et süüdistatav kasutas pisargaasi vähesel määral ja seega võib pidada isiku süüd pigem väikseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et sündmusest on möödas peaaegu 2 aastat ja sel ajal ei ole K. Linkmann uusi süütegusid toime pannud. 30.07.2021 toimunud kohtuistungil esitas süüdistatav tõendi selle kohta, et on asunud tööle Puidutohter OÜ-s alates 29.07.
2. Seega on isikul olemas sissetulek ja ta on suuteline rahalist karistust kandma. Kuna kohus peab K. Linkmanni süüd toimepandud teos pigem väikseks on kohtu hinnangul põhjendatud kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse kohaldamine.
3. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab kohus seda, et isikut on varem kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega nr 1-19-6388 mõisteti talle vangistus ja rahaline karistus 200 päevamäära ehk 2000 eurot. Seega on põhjendatud mõista käesoleval juhul karistusena rahaline karistus 220 päevamäära ehk 2200 eurot.
4. Karistusregistri andmetel on K. Linkmanni karistatud Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega nr 1-19-6833 ning ärakandmata karistuseks on 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ning rahaline karistus 2000 eurot. Mõistetud vangistus jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K.

Linkmann ei pane temale määratud 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu.

§ 64lg 2 alusel määrati rahalise karistuse täideviimine iseseisvalt.

Kohtuotsus jõustus 04.12.2019.Seega pani K. Linkmann käesoleva kuriteo toime katseajal ja isikule tuleb mõista

§ 65lg 2 kohaselt liitkaristus.

TSIVIILHAGI

1. Kannatanu R. K. esindaja on esitanud tsiviilhagi 27.08.2020 ja tsiviilhagi täiendused 23.12.2020 ja 24.05.
2. Viimase esitatud tsiviilhagi täienduse kohaselt palub kanntanuesindaja K. Linkmannilt välja mõista R. K.i kasuks otsese varalise kahju 643,09 eurot, saamata jäänud töötasu 2577,80 eurot, mittevaralise kahju 7000 eurot ja viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest protsendina seadusjärgses määras põhinõuetelt kuni nende täieliku rahuldamiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõuded.
3. Tsiviilhagi tõendamiseks on kannatanu esindaja esitanud kohtule ambulatoorsed epikriisid 16.12.2019, 08.01.2020, 27.01.202, 15.01.2020, 30.01.2020, 19.02.2020 (tl 131-142), 03.06.2020, 19.10.2020, 07.11.2020, A OÜ ja R. K. vahelise töölepingu (tl 143-146), Maksu- ja Tolliameti tõendi kannatanu töötasude kohta perioodil november 2019 kuni mai 2020 (tl 147-148), maksekorraldused ravimite soetamise kohta (tl 149-152), eriarsti visiiditasu maksmise kohta, rehabilitatsiooni tasumise kohta, füsioteraapia arved. Samuti on kannatanu esindaja esitanud Sportland kviitungi (tl 157) rikutud jope soetamise kohta summas 150 eurot ja kella ostu maksekorralduse summas 236 eurot (tl 158). Lisaks eeltoodule on kannatanu esindaja esitanud kohtule R. K.i töötasude maksekorralduses novembris 2019 ja detsembris 2019 ning töövõimetushüvitise saamise kohta detsembris 2019 ning töövõimetuslehed töölt eemal oldud perioodide kohta.
4. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kannatanu esitatud tsiviilhagist ja kirjalikest tõenditest nähtub, et kannatanu nõue varalise kahju hüvitamiseks on esitatud seoses õlaliigese vigastusega, mis vajab pikaajalist ravi ja mille tagajärjel tuli kannatanul tööl eemal viibida. Kuna kohus mõistab süüdistatava õigeks 12 / 14 1-21-1714 õlaliigese vigastuse tekitamises, tuleb esitatud tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel selles osas jätta läbi vaatamata.
5. Mittevaralise kahju nõuet on kannatanu esindaja põhjendanud sellega, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes põhjendamatut vägivalda sellest tingitud valu ja vigastused, vigastuste ravi ja arvukad erialaarstide vastuvõtud ning sellega kaasnenud elukorralduslikud muudatused on põhjustanud kannatanule märkimisväärseid füüsilisi kannatusi ja hingelist valu. Kannatanu elukvaliteet ja heaolu on langenud ning mure tervise pärast saadab teda tänaseni.
6. Kohus leiab, et mittevaralise kahju nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ja osaliselt tuleb jätta läbi vaatamata. Mittevaralise kahju nõude rahuldamisel arvestab kohus pisargaasi laskmisest tekitatud valu suurust ja asjaolu et nimetatud süütegu ei toonud endaga kaasa raskeid pikaajalisi tagajärgi. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus kohaselt diskretsiooni alusel (RK 3-2-1-73-13). Kohus peab mõistlikuks summaks 1000 eurot, mis vastab toimepandud teole. Kannatanu esindaja on esitanud taotluse mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana, seejärel edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõutest, kuid mitte rohkem kui põhinõuete ulatuses. Viivise arvestamise alguseks luges kannatanu esindaja hagiavalduse esitamise aja. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muuhulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas hagiavalduse. Kannatanu esindaja esitas prokuratuurile esimese hagiavalduse 27.08.
7. Kriminaalasi jõudis kohtu menetlusse aga alles 25.03.2021 ehk 7 kuud hiljem. Seetõttu on kohtu hinnangul viivise nõue põhjendatud, kuid alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
8. Kuna kohus mõistab K.Linkmanni õigeks

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, jääb ülejäänud osas ehk 6000 euro ulatuses mittevaralise kahju nõue läbi vaatamata. MENETLUSKULUD

1. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. K. Linkmannile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on kohtueelses menetluses 438 eurot ja kohtumenetluses 1190,40 eurot, seega kokku 1628,40 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kuna kohus mõistab süüdistatava osaliselt õigeks, jäävad määratud kaitsjale makstud tasud osaliselt riigi kanda. Kuna süüdistatav mõistetakse õigeks I astme kuriteos ja süüdi II astme kuriteos, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta riigi kanda kaitsjale makstud tasud 1000 eurot ja ning süüdistatavalt välja mõista 628,40 eurot. Lisaks sellele on kriminaalasjas menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi teostamise tasu 84 eurot, mis tuleb samuti jätta riigi kanda. 13 / 14 1-21-1714
2. Menetluskuluks on muu hulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu esindaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Esitatud taotluse kohaselt on kannatanu tasunud õigusabi eest 4262,40 eurot (tl 259-265). 30.07.2021 toimunud kohtuistungil osalemise eest on kannatanu esindaja esitanud arve hinnanguliselt ning palus kohtul summat korrigeerida vastavalt tegelikule kohtuistungi ajale arvestusega, et üks tund on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Arve nr S237 kohaselt on kannatanu esindaja arvestanud, et 30.07.2021 kohtuistung toimub 2 tundi. Tegelikkuses toimus 30.07.2021 kohtuistung 10.00-12.45, ehk 2 tundi ja 45 minuti. Seega lisandub esitatud summale 0,75 tundi, s.o 108 eurot. Kannatanu esindaja tasud on kokku 4370,40 eurot. Menetluskulude kohta on kannatanu esindaja esitanud arve S134 summas 720 eurot, arve S159 summas 813,60 eurot, arve S183 summas 331,20 eurot, arve S198 summas 201,60 eurot, arve S217 summas 936 eurot, arve S225 summas 972 eurot ja arve S237 summas 576 eurot (millele lisandub 108 eurot). Kannatanu esindaja töötasu on 120 eurot tund (so 144 eurot koos käibemaksuga). Kokku on kannatanu esindaja osutanud õigusabiteenust (29,6 + 0,75) 30,35 tundi. Kohus leiab, et kannatanu esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning õigusabi teenuse osutamise tundide maht põhjendatud. Tsiviilhagiga seonduvate menetluskulude jaotusel tuleb kohtul juhinduda KrMS §
3. KrMS § 182 lg 3 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Kuna kohus mõistab K. Linkmanni õigeks

§ 118

lg 1 p 2 järgi ning süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi, tuleb kannatanu esindaja menetluskulud osaliselt välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanu R. K.i kasuks. Kannatanu tsiviilhagi koosnes varalisest ja mittevaralisest nõudest. Kohus jätab läbi vaatamata varalise kahju nõude ja mittevaralise kahju nõude osaliselt, seega on põhjendatud jätta ¾ menetluskuludest riigi kanda ja mõista ¼ menetluskuludest välja K. Linkmannilt kannatanu kasuks. Seega jätab kohus kannatanu menetluskuludest 3277,80 eurot riigi kanda ja 1092,60 eurot süüdistatava kanda. ASITÕENDID 50. 3 CD-d ja 1 DVD heli- ja videosalvestiste ning fotofailidega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Kalle /allkirjastatud digitaalselt/ 14 / 14 Rein Frolov /allkirjastatud digitaalselt/