← Eesti

1-20-9005/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-9005 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Kohtuasi Villem Suursoo süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. juuni
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Villem Suursoo kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine Süüdistatav Villem Suursoo Isikukood: 39804225718; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Prokurör Süüdistatava kaitsja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel vandeadvokaadi abi Eve Laine RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot, vandeadvokaadi abi Eve Laine poolt Villem Suursoole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  8. Mõista Villem Suursoolt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Selgitada, et menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 SÜÜDISTUS
  9. Villem Suursood süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt toimetas Villem Suursoo postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiigi suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet kokaiin, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25), pannes sellega toime ebaseadusliku narkootilise ja psühhotroopse aine sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis Villem Suursoo narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eesmärgil: - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  10. jaanuari
  11. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist T.S. a nimele ja enda elukoha aadressile XXX 0,20 grammi valget pulbrilist ainet, mis EKEI uuringuakti kohaselt sisaldab 0,16 grammi kokaiini.
  12. jaanuaril
  13. a pidasid Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötajad Villem Suursoo poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  14. jaanuari
  15. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist T.S. a nimele ja enda elukoha aadressile XXX 20 margiks perforeeritud paberitüki ja 2,45 grammi valget pulbrilist ainet. Uuringu kohaselt on markideks perforeeritud paberitükk immutatud lüsergiinhappe dietüülamiidiga (LSD) ning valges pulbris sisaldub 1,93 grammi kokaiini.
  16. jaanuaril
  17. a pidasid MTA töötajad Villem Suursoo poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  18. jaanuari
  19. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist T.S. a nimele ja enda elukoha aadressile XXX 1,95 grammi valget tükilist pulbrit ja 19,79 grammi beeži kristalset ainet. Uuringu kohaselt sisaldab valge tükiline pulber 1,60 grammi kokaiini ning beež kristalne aine 15 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).
  20. jaanuaril
  21. a pidasid MTA töötajad Villem Suursoo poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  22. veebruari
  23. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist L.T. e nimele ja enda elukoha aadressile XXX 1,02 grammi valget pulbrit, mis uuringu kohaselt sisaldab 0,83 grammi kokaiini ning 9,86 grammi beeži kristalset ainet, mis uuringu kohaselt sisaldab 7,30 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).
  24. veebruaril
  25. a pidasid MTA töötajad Villem Suursoo poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  26. märtsi
  27. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist A.K. e nimele ja enda elukoha aadressile XXX 4,87 grammi valget teralist ainet, mis ekspertiisi kohaselt 2 sisaldab 3,77 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).
  28. märtsil
  29. a pidasid MTA töötajad Villem Suursoo poolt tellitud postisaadetise kinni. MAAKOHTU OTSUS
  30. Tartu Maakohtu
  31. juuni
  32. a otsusega tunnistati Villem Suursoo süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku ehk 6 kuu vangistuse võrra, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 kohaselt jäeti karistus täielikult kohaldamata tingimusel, et Villem Suursoo ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
  33. MTA läbivaatuse aktidest numbritega 18LA0616901-1, 18LA0641621-1, 18LA0661741, 18LA0729161-1, 18LA0825841-1 ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) uuringuaktidest numbritega 18U-AN0029, 18U-AN0027, 18U-AN0039, 18U-AN0075 ja 18E-AN0524 nähtub, et viie lihtsaadetisena telliti aadressile XXX linn 68203 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMAd ning 20 LSDga immutatud marki. Saadetised peeti kinni Eesti Vabariigis Maksu- ja Tolliameti poolt vahemiku
  34. jaanuarist
  35. a
  36. aprillini
  37. a. Eelnimetatud ainete näol on tegemist Sotsiaalministri
  38. mai
  39. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvate ainetega. Selliste ainete sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel.
  40. Puudub vaidlus selle üle, et tellitud saadetised sisaldasid narkootilist ainet ning et nende kogus oli suur NPALS § 31 lg 3 mõttes, olles piisav tekitamaks joovet vähemalt 10-le inimesele. 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMA-d ning 20 LSD-ga immutatud marki võimaldavad tekitada narkojoovet vähemalt 257-le inimesele, nagu on välja toodud süüdistuses. See kogus ületab suure koguse alammäära enam kui 25-kordselt.
  41. Käesoleva aja narkokuritegevuse trende arvestades on narkootilise aine tellimine posti teel ilmselgelt üks aktiivsemaid narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise avaldumisvorme. Kasutades postiteenuse osutajat, toimetatakse vahendlikult ühest riigist teise keelatud ainet ning olenevalt sellest, kas saadetis jõuab isikuni või peetakse see kinni, pannakse selliselt toime kas sissevedu ja omandamise katse või omandamine ja valdamine.
  42. Kõnealused kirjad neis sisaldunud narkootiliste ainetega jõudsid käesoleval juhul ületada riigipiiri, kuid ei jõudnud adressaadini MTA poolt läbivaatusel kinnipidamise ning nendes narkootiliste ainete sisaldumise tuvastamise tõttu. Narkootiliste ainete tellimine Saksamaalt ja Hollandist Eesti Vabariiki on narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 3 mõttes, st tegemist on narkootiliste ainete lõpuleviidud sisseveoga postiteenuse osutaja vahendusel ja omandamise katsega KarS § 25 lg-te 1 ja 3 mõttes.
  43. Prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum on piisav järeldamaks, et just Villem Suursoo pani toime talle etteheidetava kuriteo. 3
  44. Prokuratuuril ei ole võimalik tõendada vastavate väljavõtetega narkootilise aine ostutehingut, mis on tehtud tumeveebis, kuivõrd sinna sisenemiseks kasutatav internetibrauser Tor ei säilita sealseid sirvimisandmeid. Sellest tulenevalt puudub võimalus tuvastada täpne aeg ja veebiaadress, kust keelatud aineid osteti. Samas on antud lünk ületatav teiste täiendavate tõendite esitamisega, mida on kohtu hinnangul kogumis piisavalt.
  45. Esitatud tõenditest nähtuvalt kuulus pakkide Eestisse saabumise ajal XXX linnas asuv korter N.S. ile, kelle
  46. septembri
  47. a ütluste kohaselt elas selles korteris tema lapselaps Villem Suursoo. Ka omaniku poeg R.S. elab Eestis viibides antud korteris, kus tal on oma tuba. R.S. töötab juba 3-4 aastat Norras, käies Eestis 6 või 3 kuu tagant. Postkasti võti on korteris nr 80 olemas, kuid tunnistaja hinnangul sealsed elanikud isegi ei tea, kus. Postkasti tühjendab tema ja on toimetanud Villem Suursoole tulnud saadetised edasi. R.S. i nimele ei ole posti tulnud. Postkast on nii sügav, et sõrmedega sealt midagi kätte saada on võimatu. Et võõrastele nimedele oleks tulnud posti nende postkasti, ei ole olnud.
  48. Üldjoontes sama kinnitavad ka korteriomaniku poja, R.S. i
  49. märtsil
  50. a antud ütlused. Tunnistaja märkis, et käib Norras tööl, kus viibib minimaalselt 8 nädalat korraga. Eestis olles viibib XXX korteris, kus elab aastaringselt ka tema õepoeg Villem Suursoo alates
  51. või
  52. aastast.
  53. a jaanuar-märts perioodil oli Eestis vaid jaanuari teise pooleni umbes. Eestisse XXX aadressile ei mäleta tunnistaja, et oleks midagi tellinud. Korteri postkasti ta üldiselt ei kontrolli. Vaid siis, kui näeb, et postkast on täis, võtab ära. Isiklikku võtit ei ole, kuid korteris asub üks võti, teab kus. Tavapäraselt tühjendab postkasti tunnistaja ema N.S. . Kortermaja välisuks on tavaliselt lukustatud ning avatav kiibiga ning ka postkasti uks on lukustatud. Mäletab, et üks kord leidis korteri nr 80 postkastist võõrale isikule adresseeritud saadetise. Nimi oli vale ja pani selle postkastide peale. Saaja aadressi ei vaadanud. Välisriikidest ei mäleta, et ise endale midagi tellinud oleks. Kui soovib midagi nt Aliexpressist, siis palub õel tellida, kuna tema saab alati kätte. Kui tunnistaja Eestist ära läheb, siis ei saa ta asju kätte.
  54. Tunnistaja M.B. ütlustest nähtuvalt elas antud korteris püsivalt Villem Suursoo ning aeg-ajalt ka tema onu R.S. . M.B. elas Tartu Kutsehariduskeskuses õppimise ajal perioodil 2016-2019 pühapäevast kuni reedeni Tartus ühiselamus. Reedest kuni pühapäevani XXX olles viibis poiss-sõber Villemi juures. Antud aadressile on tellinud vaid ühe Aliexpressi postipaki. Reeglina sinna midagi ei tellinud ning pakid saadeti kas postkontorisse või tema kodusele aadressile. Vahepeal tellis ka Villemile sealt asju, mistõttu märkis Aliexpressis aadressiks Villemi elukoha. M.B. kinnitas, et tema postkasti ei kontrollinud, seda tegi talle teadaolevalt Villem, vahest ka Villemi ema või vanaema. Võtme asukohta ta samuti ei teadnud. Võõrastele nimede adresseeritud kirju Villemi korteris tunnistaja näinud ei ole. Et M.B. le on antud aadressile mõned pakid saabunud, sh Hiinast, nähtub ka postiteenuse osutajale esitatud teabenõude vastustest.
  55. Süüdistatav antud teo toimepanemist ei tunnista ning kohtuistungil ütlusi ei andnud. Kohtueelses menetluses ei ole ta samuti osanud rohkemaga selgitada, miks kõnealused 5 kirja tema aadressile saabusid, kui et keegi tahab talle mingit jama tekitada. Oma arvuti parooli ei 4 olnud isik nõus avaldama ning bitcoinide ostmise kohta märkis, et kunagi 5 euro väärtuses ostis, kuid need läksid kaotsi, kui unustas õige koodi.
  56. Süüdistatava ütlused, nagu keegi tahaks talle jama tekitada, ei ole eluliselt usutavad. Arvestades antud ainete kallist hinda, on äärmiselt väheusutav, et mingist vanast vaenust ajendatuna telliks keegi sedavõrd palju ja kallist narkootilist ainet süüdistatava elukohaaadressile. Märkides seejuures veel saaja nimedeks võõrad isikud, mitte süüdistatava, kellele sooviti „jama tekitada“. Tegemist oli seaduse mõttes suurt kogust oluliselt ületava narkootilise aine kogusega. Kui eesmärk olnuks kellegi süüdi lavastamine narkokuriteos, oleks sama eesmärk saavutatav ka oluliselt väiksema koguse narkootilise aine tellimisega ja madalamate rahaliste kuludega. Pigem viitab korduv ja sedavõrd suur aine kogus tellimisele enda tarbeks ja seega ka soovile see aine siiski kätte saada. Eelduslikult on kõige parem võimalus lukustatud trepikoja lukustatud postkastist saadetis kätte saada isikutel, kellel on kindel juurdepääs trepikotta ja postkastile.
  57. Eluliselt usutavaks ei saa pidada ka kaitsja versiooni, nagu võinuks keegi kolmas isik, nt postiljon, antud aine enda tarbeks tellida. Kui keegi kolmas isik soovinuks tellida narkootilisi aineid võõrale aadressile, saanuks ta seda teha oluliselt lihtsamaid viise kasutades. Mitte aga tellides kallihinnalisi aineid lukustatud postkasti, mis asub lukustatud trepikojas ja mida kontrollivad erineva intensiivsusega regulaarselt mitu inimest. EMTA
  58. aprilli
  59. a piltidega vaatlusprotokollist ilmneb, et XXX kortermaja on 5-korruseline ning
  60. trepikoja välisuks on suletud ja sisse saab uksekoodi sisestamisel. Trepikojas on 15 korterit numbritega 71-
  61. Pruunid postkastid on valmistatud plekist, lukustatavad. Pealmisel osal on avad posti panekuks ja postkastid on küllaltki sügavad. Kui keegi kolmas või kolmandad isikud soovisid konspiratiivsuse huvides keelatud aineid tellida võõrasse postkasti, on antud XXX korter selleks äärmiselt ebamõistlik valik. Tõenäosus kellelgi kolmandal sinna saabuv saadetis märkamatult kätte saada on imeväike ning eeldaks väga suurt pingutust jälgimise ja erinevate tõkete ületamise näol. Arvestades narkootiliste ainete hindu ei ole eluliselt usutav, et võetakse sedavõrd suur risk ja kallis saadetis tellitakse ilma vastava eeltööta juhusliku kolmanda isiku aadressile lootuses, et ehk õnnestub tellijal see enne kätte saada, kui tegelikel elanikel see kõrvaldada. Seda ka postiljoni puhul, kellel oleks juurdepääs kirjadele enne nende postkasti panemist. Tekib küsimus, miks pidanuks isik tellima konkreetsed ained just vaid ühele kindlale aadressile, mitte näiteks erinevatele tema teeninduspiirkonna aadressitele, eesmärgiga suurendada võimalike kahtlusaluste ringi.
  62. Arvestades seda, kui piiratud oli juurdepääs XXX korteri postkastile, ei ole usutav, et keegi menetluses tuvastamata kolmas on Villem Suursoo elukohta tellinud narkootilisi aineid. Tellimused pidi tegema siiski keegi, kellel oli piisav kindlus saadetiste kättesaamise osas. Saadetiste kättetoimetamisel lähtutakse märgitud aadressist, mistõttu ei ole oluline, kas kirjale on märgitud nimi peale või mitte või kas see on välja mõeldud. Kõnekas on, et kõige olulisem info kirjal, aadress, on viiel korral olnud saadetistel sama, s.o Villem Suursoo elukoha-aadress, mis on olnud igati korrektne ning võimaldanuks saadetiste toimetamist sinna. 5
  63. Tihedaid kokkupuuteid narkootikumidega ei ole materjalidest nähtuvalt ühelgi tunnistajal ega ka süüdistataval. Arvestades konkreetse teo spetsiifikat ning nõutavat orienteerumist IT-valdkonnas, puudub alus kahtlustada kuriteo toimepanemisel eakat N.S. i. Samuti puudub alus arvamaks, et antud aadressile võis nimetatud narkootikumid tellida süüdistatava onu R.S. , kes viibib suurema osa ajast Eestist eemal ning palub tellida isegi Aliexpressi pakid õel viimase elukohta, et ta need kindlasti kätte saaks. Sedavõrd kallite ja täpse saabumise kuupäeva osas raskesti prognoositavate saadetiste tellimine elukohta, kus elatakse mitme kuu pikkuste intervallide tagant, ei ole eluliselt usutav. Ka puudub nii Niina kui R.S. il igasugune kokkupuude narkootiliste ainetega, nagu eelpool märgitud.
  64. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et Villem Suursoo elukoha aadressile edastati Saksamaalt ja Hollandist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt kui süüdistatav Villem Suursoo.
  65. Käesolevas kriminaalasjas on kokku lausa viiel korral tellitud Hollandist ja ühel korral Saksamaalt erinevaid narkootilisi aineid. Seejuures kolmel korral on saadetud ühes pakis kahte erinevat narkootilist ainet. Saadetised on adresseeritud ühele ja samale aadressile XXX. Kasutatud on erinevaid eestipäraseid ja laialtlevinud nimesid nagu T.S. p, L.T. ning A.K. k. Eelnev annab aluse arvata, et tegemist on olnud ühe konkreetse tellijaga olenemata sellest, et nimeliselt on need adresseeritud erinevatele isikutele.
  66. Villem Suursoo elukoha-aadressile saadetud lihtkirjad edastatakse vastavalt AS Eesti Post „Universaalse postiteenuse tüüptingimuste“ punktis 4.1.1.
  67. sätestatule saajale kuuluva postkasti kaudu. Kuna ümbrikute paksus ei ületanud 20 mm, oleks kiri pandud postkasti, kui seda ei oleks Maksu- ja Tolliamet kontrollinud ja ära võtnud.
  68. Võttes arvesse laialtlevinud skeemi tumeveebis narkootikumide tellimiseks, on eluliselt usutav, et ka käesoleval juhul on saadetised just seda teed pidi tellitud. Arvestades süüdistatava haridust, oli ta igati ka teadlik antud võimalustest Tor brauseri läbi tehinguid teha selliselt, et neist ei jää jälgi. Eelkäsitletud kaudsetest tõenditest nähtuv kinnitab piisavalt, et just Villem Suursoo oli see, kes tellis süüdistuses kirjeldatud narkootilised ained.
  69. Villem Suursoo on kuriteod toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Tellides endale välisriikidest ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis ta eesmärgiks nende sisseveo Eesti Vabariiki ja nende omandamise. Villem Suursoo oli enda poolt teinud kõik selleks, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. Süüdistatav oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja seetõttu on tegemist kuritegudega. Villem Suursoo eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuritegu. APELLATSIOON 6
  70. Tartu Maakohtu
  71. juuni
  72. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Eve Laine, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, Villem Suursoo õigeksmõistmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Apellatsioonis esitatud põhiseisukohad on lühidalt järgnevad. 22.
  73. Vaidlusobjektiks on küsimus, kas ainete tellijaks ja postiteenuse osutaja vahendusel üle riigipiiri toimetajaks oli Villem Suursoo. Apellant maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. Antud juhul ei moodustu uuritud kaudsetest tõenditest sellist kogumit, mis võimaldaks igasuguse kahtluseta süüdistuse paikapidavust jaatada ja välistada võimalus, et kõnealused ained tellis keegi kolmas isik. 22.
  74. Kaitsja arvates ei saa süüdistatavale ette heita, et ta ei tea saadetiste võimalikku tellijat ja ei suuda tellija käitumist kuidagi teisiti omapoolselt selgitada. Vastupidine seisukoht tähendaks, et oma süü puudumist peab tõendama süüdistatav, mis aga oleks vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Tellija vahetuks eesmärgiks ei pruukinud olla Villem Suursoo süüdi lavastamine, pigemini hoopis soov enda isikut võimaliku vastutuse vältimiseks varjata. Uimastite tellimine kellegi teise aadressile on küllaltki levinud. Välistada ei saa, et uimastite tellijaks oli selline isik, kellele oli teada, et antud aadressil elavad tellijalt kahtluse kõrvalejuhtimiseks sobiva taustaga isikud. Villem Suursoo ongi selliseks isikuks, kellelt omandatud IT hariduse tõttu võib eeldada vastavates veebikeskkondades orienteerumise oskust. R.S. il on seotus välisriikidega ja M.B. tellib sageli saadetisi välisriikidest. Sellised teadmised on usutavasti olemas antud piirkonda teenindavatel postitöötajatel, kuid sellekohast versiooni ei ole kohtueelses menetluses kontrollitud. 22.
  75. IT-oskused ning võime orienteeruda erinevates veebikeskkondades, mis Villem Suursool IT tugiisiku eriala omandatuna tõenäoliselt ka oli, omandavad kaasajal üha olulisemat tähtsust väga paljudel elualadel. Seejuures ei ole ka tumeveebi ja Tor keskkonna võimaluste tundmises midagi ebaseaduslikku, millest lähtudes saaks isikule eelduslikult omistada kuritegude toimepanemist. Lisaks nimetatud oskustele eeldab suures koguses kallihinnaliste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omandamiseks tehingute tegemine ka vastavat majanduslikku võimekust, mis Villem Suursoo puhul ei ole tuvastatav. Kohtueelses menetluses väljanõutud pangakonto väljavõtted Villem Suursool selliste rahaluste vahendite olemasolu ei kinnita. Kuivõrd Villem Suursoo rahalised vahendid on olnud vägagi piiratud, pole nende arvel uimastite tasumine eluliselt usutav. 22.
  76. Villem Suursoole kui uimastite käitlejale ei viita ka tema taust. Mõnekordsest kanepi suitsetamisest, ei ole kujunenud püsivat tarbimist. Kanepi proovimist käesoleva kuriteoga seondada oleks ilmne liialdus. Isiku seose puudumist narkootiliste ainetega kinnitab seegi, et Villem Suursoo elukoha läbiotsimisel midagi narkootiliste ainete käitlemisega seonduvat ei leitud ning läbiotsimisel äravõetud esemed on talle tagastatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7
  77. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et Tartu Maakohtu
  78. juuni
  79. a otsus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Villem Suursoo süüdimõistmises ja karistamises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab üksnes apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele.
  80. Vaidlust pole selles, et toimunud on narkootiliste ainete suures koguses käitlemine; samuti selles, et Villem Suursoole süüdistuses ette heidetud teo toimepanemist kinnitavaid otseseid tõendeid pole. Seega tuleb Villem Suursoo süüküsimus lahendada kaudsete tõendite kogumile antava hinnangu alusel. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et esimese astme kohtus uuritud kaudsed tõendid on piisavad kinnitamaks, et narkootiliste ainete käitlejaks oli just Villem Suursoo.
  81. Apellatsioonis on leitud, et kriminaaltoimikus olevate kaudsete tõendite kogum ei võimalda kahtlusteta väita, et kõnealused narkootikumid tellis Villem Suursoo. Sellest ja süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada Villem Suursoo kasuks ning ta õigeks mõista. Kohtukolleegium sääraseid kõhklusi ei jaga ja selgitab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte kõik kahtlused, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo 3-1-1-38-11 p 18).
  82. Niisiis on maakohus igati põhjendatult leidnud, et kaudsetele tõenditele ja kuritegude toimepanemise viisile – milleks on välismaalt viiel korral lihtkirjaga ühele aadressile narkootiliste ainete tellimine – on võimalik Villem Suursoo süü tõendatuks lugeda. Neljal korral on tellitud Hollandist ja ühel korral Saksamaalt erinevaid narkootilisi aineid – 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMA-d ning 20 LSDga immutatud marki. Kõigil viiel juhul oli tegemist lihtkirja mõõtu postisaadetisega, mille tellimiseks on kasutatud laialt levinud eestipäraseid nimesid: kolmel korral on adressaadiks märgitud T.S. p, ühel korral L.T. ning ühel korral A.T. Kuigivõrd tõenäoline ega usutav pole seegi, et postisaadetiste tellijateks võinuks olla neile märgitud isikud, sest Rahvastikuregistri kohaselt on tegemist enamlevinud nimedega.
  83. Arusaamisele, et saadetise tellijaks oli just Villem Suursoo, viitab kõigile saadetistele märgitud aadress XXX , mis oli sel hetkel süüdistatava elukohaks. Võimalust, nagu võinuks narkootilisi aineid sisaldavad kirjad tellida mõni kolmas isik, kohtukolleegium usutavaks ei pea. Nimelt nähtub EMTA
  84. aprilli
  85. a vaatlusprotokollist, et XXX aadressil asuva kortermaja postkastid on lukustatavad ja asuvad trepikojas, mille välisuks on suletud ja kuhu sisenemine on võimalik vaid uksekoodi sisestamisel. Postkastid on plekist, profiilis trapetsi 8 kujuga ja küllaltki sügavad. Nende pealmisel osad on avad postisaadetiste sisestamiseks (tl 117119). Et postkastid olid lukustatavad, võrdlemisi kõrgete mõõtmetega ning nende avad kitsavõitu, pole tõenäoline, et neid võinuks keegi ülemise avause kaudu tühjendada. Seesugune „õngitsemise“ protsess on keeruline ja aeganõudev, mistõttu oleks selle teostamine trepikojas komplitseeritud, liiati veel niivõrd läbikäidavas kohas, millest võib igal ajahetkel keegi mööda minna ja seda märgata.
  86. Kaitsja on pidanud tõenäoliseks, et uimastite tellijaks oli keegi kolmas isik, kes teadis, kellele postkast kuulub, pakkudes ühtlasi välja, et selleks võis olla postitöötaja. Tegelikult on sellele argumendile vastanud juba maakohus, pidades seda väga ebatõenäoliseks. Ringkonnakohus lisab omalt poolt veel järgmist. Silmas tuleb pidada seda, et võõrale aadressile saadetise tellimine on juba teoreetiliselt väga riskantne tegevus, sest sellisel juhul ei saa tellitu kättesaamises ülemäära kindel olla. Välismaalt postisaadetiste tellimisel pole täpselt teada, millal on oodata selle saabumist. Isegi kui eeldada kaitsja versiooni paikapidavust, ei saaks postitöötajagi arvestada, et ta on paki saabumise ajal tööpostil, mis võimaldaks tal selle endale võtta. Teatavasti ei teosta kirjade sorteerimist ja nende kojukannet vaid üks töötaja. Seega eksisteeriks suur risk, et kõnealune kiri jõuaks ikkagi adresseeritud postkasti. Ebausutav oleks seegi, et keegi kolmas tellinuks kirjad võõrasse postkasti. Nagu eelpool nimetatud, poleks täpselt teada, millal see kohale jõuab. Samuti poleks teada sedagi, kui suure intensiivsusega n.ö sihtpostkasti kontrollitakse. Nii leidis ka maakohtus tuvastamist, et postkasti tühjendasid aeg-ajalt nii Villem Suursoo, R.S. kui N.S. . Selliselgi juhul eksisteeriks tellitust ilmajäämise oht, mille kaotsimineku riski ei saa aga talutavaks pidada. Tegemist oli kallihinnaliste narkootiliste ainetega, mistõttu pole uskumisväärne, et lepitaks variandiga neist ilma jääda. Sarnase skeemi kasutamine oleks hoopis turvalisem, kui saadetis tellida näiteks aadressile, kus keegi ei ela ning mille postkasti keegi regulaarselt ei kontrolli.
  87. Niisamuti tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuigivõrd tõenäoliseks ei saa pidada versiooni, mille kohaselt on keegi soovinud Villem Suursood süüdi lavastada. Ei ole eluliselt usutav, et keegi telliks teise inimese süüdi lavastamiseks korduvalt süüdistuses märgitud koguses kallihinnalist narkootilist ainet, kui sama eesmärgi saavutamiseks piisaks palju vähemast. Liiati veel olukorras, kus tellijana pole märgitud isegi süüdilavastatava nime.
  88. Süüdistataval on olnud kokkupuuteid ka krüptorahaga.
  89. aprilli
  90. a ülekuulamisel tõdes Villem Suursoo, et ostis paar aastat tagasi 5 euro väärtuses bitcoine, kuid kuna unustas õige koodi, läksid need kaotsi. Samas on teada, et krüptovaluuta on kasutusel keelatud teenuste ja kaupade ostmiseks, sealhulgas kaubeldakse sellega ka tumeveebis narkootiliste ainete soetamisel. Ehkki Villem Suursoo elukoha (XXX) läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonist ega sülearvutist kriminaalasjas tähtsust omavaid andmeid ei leitud (tl 112-113), ei välista see siiski võimalust, et süüdistatav võis pimeveebis krüptovaluutaga kaubelda. Tor brauser mingisuguseid jälgi ei jäta, sest see krüpteerib kasutaja liigutused ning muudab seeläbi jälitamatuks ka illegaalsed tegevused. Õpingute käigus infotehnoloogia valdkonnaga kokku puutunult pidid Villem Suursool olema head teadmised nii Tor brauseri kui krüptoraha toimimisest ja läbipaistmatusest. Lisaks tuleb nõustuda prokuröriga, et krüptoraha on võimalik omandada mitmel viisil, näiteks eksisteerivad Eestiski spetsiaalsed bitcoini automaadid, kus on 9 võimalik sularaha eest bitcoine osta. Niisiis on täiesti võimalik ja mitmel viisil tegutseda jälgi jätmata. See aga selgitab, miks ei kajasta süüdistatava pangakonto väljavõtted ja tarbeelektroonikaseadmetes sisalduvad andmed uimastite tellimist ja nende eest tasumist.
  91. Olgugi, et Villem Suursoo taust ei viita temale kui uimastite käitlejale, ei lükka seegi ümber talle süüdistuses ette heidetud tegude toime panemist. Juhul, kui tegemist oli süüdistatava esimese kriminaalkuriteo toime panemisega, on igati loogiline, et kehtivaid kriminaalkaristusi tal pole. Niisamuti ei ilmne toimiku materjalidest seegi, et Villem Suursoo oleks regulaarne narkootikumide tarvitaja. Teisalt, ehkki tema uriiniproovist narkootilisi või psühhotroopseid aineid ei tuvastatud, on süüdistatav ekspertiisi tegemisel tunnistanud, et mõned kuud varem tarvitas ta kanepit (tl 147). Vaatamata sellele, et kanep erineb tellitud narkootilistest ainetest – kokaiinist, MDMA-st ja LSD-st –, viitavad kokkupuuted narkootikumidega siiski tõsiasjale, et nendega seonduv pole süüdistatava jaoks võõras.
  92. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  93. juuni
  94. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  95. Kaitsja Eve Laine esitas koos apellatsiooniga ka taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 129,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 21,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 300 minutit, mille eest palub ta hüvitada 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  96. juuli
  97. a määruse nr 16 § 1 lõigetest 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 129,60 eurot milles sisaldub käibemaks 21,60 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 tuleb menetluskulu jätta Villem Suursoo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.