Obsah (8)

§ 223§ 236§ 14§ 169§ 2§ 16§ 46§ 33

4-21-2657 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-2657 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuuli

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) K.

T. (ik xxx); xxx kodanik; elukoht xxx e-post: xxx kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 03.09.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: K. T., kaitsja Silver Reinsaar ja kohtuvälise menetleja esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 04.06.
2. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,006272 muutmata ja K. T. kaebus rahuldamata.
4. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, 4-21-2657 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
9. Menetluskulud- valitud kaitsja tasu summas 712,50 eurot- jätta K. T. kanda.
11. Asitõend-DVD plaat videosalvestisega- jätta väärteotoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P.04.06.2021 otsusega karistati K. T. liiklusseaduse (edaspidi:

) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks

§ 223

lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

2. Otsuses heidetakse K. T. ette seda, et 06.05.2021 kella 17:29 ajal Tallinnas Pärnu mnt x juures juhtis ta mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada inimest või kahjustada teiste vara. Ei hoidnud ohutut külgvahet, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mistõttu sõitis otsa ristmikul jalgrattarajal peatunud jalgratturile. Oma sellise tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju K. R. (fikseeritud tunnistajate ütluste, Tallinna Transpordiameti kaamerasalvestise ja fotodega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta otsuse kohaselt

§ 14

lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 33 lg 2 p 8; samuti

§ 169lg 5 ja § 169 lg 4 p 4 ja 5.

1. K. Täht esitas 28.06.2021 Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuses ei nõustu ta sellega, et oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ning et ta oleks tahtlikult sündmuskohalt lahkunud. Leiab, et tegemist on mõlema poole süüga, et selline olukord üldse tekkis.
2. 03.09.2021 toimunud kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis täiendavalt, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märkis, et esiteks on väärteokirjeldus puudulik nii teokirjelduse osas kui ka selles osas, et kuidas K. Täht siis õiguspäraselt oleks pidanud antud olukorras käituma. Samuti leidis kaitsja, et tegelikult põhjustas liiklusõnnetuse hoopis K. R., kes hakkas omavoliliselt liiklust korraldama kuigi tal sellist pädevust ei olnud ning põhjustas sellega lõppkokkuvõttes ka liiklusõnnetuse ja varalise kahju endale. Ilma K. R.i tegevuseta poleks ka K. T. sellisesse olukorda sattunud. Seonduvalt sündmuskohalt lahkumisega leidis kaitsja, et tegemist võib olla hädaseisundiga ning seega polnud sündmuskohalt lahkumine õigusvastane.
3. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et menetlusaluse süü on leidnud tõendamist, mõistetud karistus on proportsionaalne ja kaebus tuleks jätta rahuldamata. Jalgrattur K. R.i tegevus polnud ebaseaduslik, sest igaühel on õigus toimuvale õigusrikkumisele, mida K. Täht tahtis teha, reageerida ja sellele tähelepanu juhtida. Jalgrattur ei takistanud K. Tähe autol otse edasi liikuda vaid takistas teda ainult keelatud parempööret 2 4-21-2657 sooritada, K. T. oli seega võimalus kokkupõrget ratturiga vältida. Kuna K. T. pidi aru saama, et põhjustas jalgratturile otsa sõites liiklusõnnetuse, siis ei oleks ta tohtinud sündmuskohalt lahkuda. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu menetluse lõpetamisega VMTS § 30 lg 1 p 1 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
5. Kõigepealt annab kohus hinnangu väärteoprotokolli ja selle teokirjelduse kvaliteedile. Kaitsja leidis, et see on puudulik ja takistab kaitseõiguse teostamist. Nimelt, kuna K. T. etteheide on esitatud tegevusetuse vormis, siis oleks tulnud välja tuua ka need tegevused, mida K. T. antud olukorras oleks pidanud tegema. Kohus sellega ei nõustu. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses on koos lühikese teokirjeldusega välja toodud

-i normid, mida K. Tähe rikkus. Tegemist on liiklusreeglitega, mille puhul on seaduses täpselt sätestatud, kuidas tuleb õiguspäraselt käituda/liigelda. Kuna K. T. neid reegleid ei järginud, siis on väärteoprotokolli etteheite sõnastus (so jättis

-i normid täitmata) ka korrektne ning kaitseõiguse seisukohalt arusaadav. Vaidlust ei ole selles, et K. T. pani mõlemad etteheidetavad teod toime tegevusega, mitte tegevusetusega. Ainult tegevusetusega toimepandud delikti puhul tuleks konstrueerida süüdistuses ka tegevused, mida isik pidanuks tegema, aga antud juhul ei ole see vajalik. 8. K. T. heidetakse väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ette

§ 223lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Mõlema väärteokoosseisu puhul tuleb kohtul tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 236

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb samuti seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

§ 223

lg 1 episood 9.

§ 223lg 1 rikkumise puhul on kohtuväline menetleja K.

T. ette heitnud

§ 14

lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik); § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, kahjustada inimesi, vara); § 46 lg 3 (sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet); § 33 lg 2 p 8 (enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid) rikkumist, mille tõttu sõitis ta otsa ristmikul jalgrattarajal peatunud jalgratturile ning põhjustas K. R.ile varalise kahju.

1. Kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditega (LÕ akt, fotod jalgrattast, videosalvestis 06.05.2021 17_28_33 (UTC+03_00).mkv, K. R.i ja K. T. ülekuulamine) on tõendatud järgnev. 06.05.2021 kella 17:29 ajal Tallinnas Pärnu mnt x juures, liikus K. R. jalgrattaga mööda Pärnu mnt rattateed ja jäi vahetult enne Suur-Ameerika tänava ristmikku rattateel seisma, fooris põles talle roheline tuli (video 20 sek). Kohe ilmub kaamera vaatevälja K. T. juhitud BMW ja jääb samuti rattateel olles K. R.i selja taha seisma. K. R. näitas korduvalt BMW juhile K. T.midagi käega (20 sek videol). Edasi nähtub videolt, et BMW sõidab väga aeglaselt mööda rattateed edasi, K. R. liigub mõned meetrid koos temaga ning K. R. takistas K. T. pööramast paremale Suur-Ameerika tänavale. Nii BMW kui ka jalgrattur olid üksteisele väga lähedal- BMW parem esimene külg/velg oli praktiliselt vastu jalgratta vasakut tagarehvi. Endiselt põles mööda Pärnu 3 4-21-2657 maanteed liikujatele roheline foorituli ning salvestise
2. sekundil on näha, et BMW hakkas vaikse hooga keerama paremale Suur-Ameerika tänavale ning muljub jalgratta tagumist osa. Täpselt samal ajal sõitis mööda Pärnu mnt-d BMW-st vasakult mööda sinine sõiduauto, kelle vahe BMW-ga oli sel hetkel ca 1 m või isegi natuke rohkem. Videolt on näha kuidas BMWmuljumisest K. R. ratta seljas kaotas nähtavalt tasakaalu ning on sunnitud parema jalaga tasakaalu tuge korrigeerima, et rattaga mitte maha kukkuda, samal ajal vaatas ta üle vasaku õla kohta kuhu BMW tema ratast muljus. Samal ajal ilmus vaatevälja ka tuvastamata naisterahvas, kes lühikest aega midagi K. T. läbi sõiduki akna karjus ja emotsionaalselt žestikuleeris (34 sek alates). 1 min 10 sek video algusest hakkasid sõidukid mööda Liivalaia tänavat lähenema üle ristimiku Suur – Ameerika tänava poole ning nii BMW kui rattur taganevad mõned meetrid ja vabastavad Liivalaia tänava poolt tulijatele parempoolse sõidutee jäädes samas siiski mõlemad seisma mööda Liivalaia teed ristuvale rattateede. 1 min 46 sek süttis Pärnu mnt poolt liiklejatele uuesti roheline tuli ja rattur ja BMW liikusid jällegi mõned meetrid vaikselt edasi, K. R. näitas uuesti vasaku käega midagi K. T. ja takistas tal pöörata paremale Suur-Ameerika tänavale. 1 min 56 sek BMW kiirendas järsku ja sõitis mööda Pärnu mnt-d otse edasi ning keeras peale ristmikku paremale Väike-Ameerika tänavale, K. R. järgnes talle ja pööras samuti paremale Väike-Ameerika tänavale. Rohkem kumbki osapooltest kaamera vaatevälja ei satu, video lõpeb 2 min ja 42 sek.
3. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Pärnu mnt-lt ei tohi ajavahemikus kell 07.00-20.00 pöörata paremale Suur-Ameerika tänavale ning K. R.i sõnul just seda ta üritaski K. T. takistada teha. Parempöörde tegemise soovi ei eita ka K. T., kes selgitas seda sellega, et tegemist ei ole tema tavapärase liikumismarsruudiga ning sellest tekkis ka eksimus parempöörde tegemise võimalikkuses. Kaitsja väidab, et sellise omavolilise liikluskorraldusega K. R. ise tekitas olukorra, K. T. oli sunnitud talle otsa sõitma/muljuma ning seetõttu põhjustas K. R. endale varalise kahju ise. Kaitsja väitel nähtub see ka videost, et täpselt sel ajal kui K. T. oma sõidukiga K. R.i ratast muljus, sõitis K. T. sõidukist vasakult mööda sinine sõiduauto. See läheb kaitsja hinnangul kokku menetlusaluse isiku K. T. ütlustega sellest, et just tagantpoolt tulevate sõidukite pärast (sh sama sinine sõiduk) oli K. T. sunnitud proovima keerata natuke rohkem paremale, et mitte tagant tulijatele ette jääda. See, et K. R. seal ees seisis ja teed blokeeris oli tema enda süü.
4. Kohus selle väitega ei nõustu ja märgib, et videolt on väga ühemõtteliselt nähtav see, et sinine sõiduk ja samuti ka teised sõidukid, kes K. T. juhitud BMW-st tagantpoolt mööduvad, teevad seda piisavalt suure külgvahega (video põhjal vähemalt 1 m või rohkem). Põhimõtteliselt ei takistanud K. T. Pärnu mnt poolt üle ristmiku suunduvat liiklust, sest seisis nagunii oma sõidukiga mitte sõiduteel vaid rattateel nagu ka K. R.. Seega ei olnud K. T. tagantpoolt tulevate sõidukite pärast vajalik paremale poole hakata pöörama kuna tegelikult ta ei jäänud ta neile ette. Seega on kohtu jaoks pigem eluliselt usutav see, et K. T. ei aktsepteerinud K. R.i nö isetegevust liikluskorraldusel ja tema parempöörde tegemise takistamist ning soovis siiski keerata paremale Suur-Ameerika tänavale. Seega K. R.i rattale otsasõit/muljumine oli tema poolt tahtlik ja eesmärgistatud tegevus ning põhjustatud soovist sundida K. R.i teelt eest ära tulema.
5. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest (eelkõige videosalvestiselt), et K. T. ei olnud liikluses ettevaatlik (

§ 14

lg 2 rikkumine); ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust, kahjustada inimesi, vara (

§ 16

lg 1 rikkumine); ei hoidnud ohutut külgvahet (

§ 46

lg 3 rikkumine); enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid (

§ 33

lg 2 p 8 rikkumine), mille tõttu sõitis ta otsa ristmikul jalgrattarajal peatunud jalgratturile K. R.ile, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju K. R.ile, st pani toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo.

Jalgrattal tekkinud vigastused (katki läinud kodarad, kõverdunud rumm ja poritiiva kinnitus), so varaline kahju summas 152 eur on tõendatud K. R.i ütluste ning tema poolt koos süüteoteatega esitatud fotodega. Kohus leiab, et K. R. oma tegevusega ei põhjustanud liiklusõnnetust. Ta lihtsalt seisis oma rattaga ristimikul rattateel, kuhu K. T. ei tohtinud parempööret teha ning seega ei saa rääkida ka mingist nn segasüüst ehk olukorrast, 4 4-21-2657 kus mõlemad liiklusõnnetuse osapooled on tekkinud avariis süüdi.

1. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani K. T. teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Nimelt saab väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt kogumis järeldada, et liiklusõnnetus toimus just K. T. tegevuse tulemusena, sest temal oli võimalik jalgratturile otsasõitmist/muljumist vältida ja pöörde ratturi suunas teeb just tema. Videost nähtub, et ta oleks võinud sõita ka otse edasi mööda Pärnu mnt-d ja sel juhul ei oleks kokkupuudet ratturiga olnud. Tema aga otsustas siiski jalgratturi nö isetegevust liikluskorraldusel mitte aktsepteerida ning üritas teda muljudes/rammides sundida teed Suur-Ameerika tänavale vabastama ning seejuures põhjustas ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Olles oma autoga ratturile nii lähedal ja sellele vaatamata tehes veel manöövri ratturi suunas, pidi ta aru saama, et kokkupuude auto ja ratta vahel on edasiselt vältimatu. See nähtub ka videosalvestiselt, et K. R. peale otsasõitmist silmnähtavalt kaotab tasakaalu ja vaatab üle õla kokkupuutepunkti poole. K. T. pidi jalgratast muljudes aru saama, et rohkem kui 1 tonni kaaluva maasturiga jalgratast muljudes võib see põhjustada süüteokoosseisule vastava tagajärje (st varalise kahjuga liiklusõnnetuse) ja möönis seda.
2. K. Tähe süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti kohus analüüsis juba p-s 10 ka seda, et tagant tulevad sõidukid ei kujutanud K. T. sõidukile mingit ohtu ning manööver paremale vastu K. R.i ratast ei olnud vajalik ega põhjendatud. Seetõttu puudub K. T. tegevuses ka võimalik hädaseisund (KarS § 28) ja kohustuste kollisioon (KarS § 29) ning kokkuvõttes tema teos õigusvastasust välistav asjaolu.

§ 236lg 1 episood 16.

K. Tähele heidetakse väärteoprotokollis ette ka

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises mis seisnes selles, et ta lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

1. Vaidlust ei ole asjaolus, et 06.05.2021 kella 17:29 ajal Tallinnas Pärnu mnt x juures K. T. sõitis oma sõidukiga BMW otsa jalgrattur K. R.ile, mille tagajärjel tekkis K. R.ile kahju saanud ratta näol varaline kahju. Videosalvestiselt ei nähtu seda, et peale liiklusõnnetust oleks K. T. autost välja tulnud või avanud autoakna ja üritanud K. R.iga suhelda. Samuti on väärteoasja raames tuvastatud see, et ei K. T. ega ka K. R. ei kutsunud sündmuskohale politseid. Videosalvestisest nähtub see, et peale K. R.ile otsasõitmist/muljumist sõitis K. T. hoopis mööda Pärnu mnt-d otse edasi ja keeras Väike-Ameerika tänavale, K. R. järgnes talle oma rattaga sinna. Samas on mõlema isiku ütlustega tõendatud see, et ka Väike-Ameerika tänaval Tehnikakõrgkooli ees seistes ei suhelnud nad omavahel, K. T. endiselt autost ei väljunud ning K. R. seisis oma rattaga natuke eemal ja tegi K. T. autost pilte. Samuti on mõlema isiku ütlustega tõendatud see, et peale mõningat seismist Tehnikakooli ees K. T. lahkus sündmuskohalt, alles peale mida helistas K. R. nr-le
3. K. T. selgitas, et ta ei julgenud Tehnikakõrgkooli eest autost väljuda ja K. R.iga suhelda, sest ta kartis, et K. R. võib talle kui üksi autos olevale naisterahvale olla füüsiliselt ohtlik. Sellise hirmu põhjustas K. R.i eelnev käitumine ristmikul, kus ta takistas tal tegemast parempööret ja vehkis agressiivselt kätega. Kohus peab seda väidet iseenesest usutavaks, seda kinnitab ka videost nähtuv tundmatu naisterahva käitumine, kes üritas peale K. T. poolt K. R.i ratta muljumist vihaselt K. T. läbi autoakna emotsionaalselt midagi karjuda. Seega tekkinud ja eskaleerunud olukord võiski üksi autos viibiva K. T. olla väga segadusttekitav ning ootamatu, seega võib tema kartust võõraste inimeste ees iseenesest pidada usutavaks. Samas jääb siiski selgusetuks see, miks ta Väike-Ameerika tänaval Tehnikakõrgkooli ees seistes, kus K. R. samuti talle järgi sõitis, siiski politseisse ei helistanud. K. R. ei üritanud kuidagi K. Tähe autosse sisse tungida, seega oli olukord Väike-Ameerika tänaval juba rahunenud ning seda oleks tulnud kas omavahel või politseid kutsudes kohapeal lahendada. K. Tähe ütluste kohaselt proovis ta juba ristmikul olles helistada oma emale, kes töötab Häirekeskuse dispetšerina, kuid ei saanud teda isikliku 5 4-21-2657 telefoni teel kätte. K. T. soovis oma sõnul ema käest saada juhiseid, kuidas edasi käituda. Samas ei takistanud midagi K. T. helistada otse Häirekeskuse 112 numbrile ning paluda selgitust ja infot, mida peaks edasi tegema. On väga tõenäoline, et kui ta oleks helistanud numbrile 112, siis oleks talle soovitatud ka kohapeal politsei tulek ära oodata, kes oleks siis omakorda tekkinud olukorra korrektselt fikseerinud.
4. Taoline K. T. käitumine võib vastata

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele.

Nimelt näeb

§ 236

lg 1 ette vastutuse liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 169

lg 4 sätestab tingimused, mille täitmise juhul ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt oli 06.05.2021 liiklusõnnetuse juhtumil aga täitmata

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 nõuded, s.t et nimetamata oli varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid polnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul kohustuslik

§ 236lg 1 järgi.

Kohus juba eelnevalt tuvastas selle, et K. T. põhjustas liiklusõnnetuse vähemalt kaudse tahtlusega, seega oli ta sellest liiklusõnnetusest teadlik ning sündmuskohalt lahkumine oli tema teadlik valik.

1. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani K. T. teo toime teadlikult ja tahtlikult. K. T. pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Kuigi K. R. järgnes talle rattaga Tehnikakõrgkooli juurde, siis ei tähenda see seda, et rattal ei võinud eelneva liiklusõnnetuse tõttu tekkida siiski varjatud vigastusi, mis oleks vajalik olnud fikseerida. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.
2. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja viitas kohtuvaidlustes sellele, et K. T. võis sündmuskohalt lahkudes olla hädakaitseseisundis (K. R.i ja tundmatu naisterahva agressiivne käitumine ristmikul) ja see on tema õigusvastast käitumist välistav asjaolu. Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et K. R. käitumine ristmikul võis olla K. T. jaoks küll häiriv, aga videost nähtuvalt mitte ohtlik. K. R. kordagi ei tulnud oma ratta seljast maha, ei üritanud tema autosse sisse tungida ega muul moel jätnud kõrvalvaataja jaoks ohtlikku muljet. Tõsi, sedasama ei saa öelda tundmatu naisterahva kohta, kes samuti ristmikul olles üritas K. T. autosse tungida, samuti lõi vastu akent ning karjus midagi emotsionaalselt. K. R.i sõnul ei tundnud ta seda tuvastamata naisterahvast, nad ei olnud koos, aga tema hinnangul sekkus ka tema sündmustesse just sellepärast, et K. T. üritas teha keelatud parempööret ning seejuures muljus veel K. R.i ratast. Videost nähtub, et tuvastamata naisterahvas siiski lahkus kiiresti sündmuskohalt. Samuti ei ole mingeid andmeid selle kohta kohtule esitatud, et tuvastamata naisterahvas oleks järgnenud K. T. ja K. R.ile Tehnikakõrgkooli juurde ning jätkatud seal K. T. suhtes agressiivset käitumist. Seega ei viibinud K. Tähe ei ristmikult lahkudes ega ka Tehnikakõrgkooli eest lahkudes hädakaitseseisundis. KARISTUS
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos mõjutab K.

T. süüd eelkõige selle toimepanemise objektiivne ja subjektiivne külg. Süü suurust see, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetus on minimaalse varalise kahjuga, rattale tekitatud vigastused olid pigem väiksed ning ei takistanud K. R.il kohe peale sündmust ka rattaga edasi sõita. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K. T. pani teo toime tahtlikult, so kaudse tahtlusega, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku suuremale süüle. Samuti mõjutab süü suurust see, et K. T. sõitis meelega, seda küll väga väikese kiirusega, otsa/rammis jalgratturit, kes põhimõtteliselt on liikluses nõrgem ja kaitsetum pool.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos mõjutab K.

T. süüd eelkõige teo subjektiivne külg, st ta pani teo toime kavatsetult. Karistust 6 4-21-2657 kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõttes leiab kohus, et K. T. süü mõlema episoodi puhul on alla keskmise. 24. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Karistusregistri kohaselt ei ole K. T. kehtivaid karistusi. 25.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 26. Kohtuväline menetleja on K. T. karistanud

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot. Seega mõlema väärteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr rahatrahvi puhul on 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja K. T. karistanud kõige leebema karistusliigiga (rahatrahv) ja sedagi juba keskmisest väiksemas määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liigi ja määraga ja leiab, et võttes arvesse K. Tähe poolt toimepandud teo tehiolusid ja süü suurust, vastab mõistetud karistus tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kohus leiab, et K. T. süü suurus mõlemas episoodis ei võimalda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 27. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust K. T. suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 712,50 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad K. T. enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7