4-21-2328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2328 (2315,21,001259) Kohtunik Marina

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Menetlusalune isik Danel Žigadlo – isikukood: 50212100303; elukoht: xxx, e-post: xxx Kaitsja Vandeadvokaadi abi (lepinguline kaitsja) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi ametnik S. K. Gregori Palm RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 5. mai 2021. a otsus väärteoasjas 1 4-21-2328 nr 2315,21,001259, millega Danel Žigadlot karistati

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Danel Žigadlot

§ 227lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Menetlusaluse isiku Danel Žigadlo (kaitsja Gregori Palm vahendusel esitatud) kaebus rahuldada osaliselt.
4. Väärteoasja materjalide juures olev CD-plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. aprillil 2021 väärteoasjas nr 2315,21,001259 väärteoprotokolli nr 20210417471101, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Danel Žigadlo
8. aprillil 2021 kell 02.41 Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna tee (Varraku sild Mustakivi sild) suunaga Mustakivi silla poole mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX kiirusega 137 +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. D. Žigadlo ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 4 järgi kvaliftseeritava väärteo.

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. mai
3. a otsusega karistati D. Žigadlot

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik D. Žigadlo kaitsja vahendusel, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse liiga range karistuse tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule mõistetud karistus on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt karm ning et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada leebema karistusega. 2 4-21-2328 3.
2. Kaebuse esitaja ei vaidlusta PPA otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud kiiruse ületamist ja seda kahetsenud. 3.
3. Kaebuse esitaja taotleb eelkõige seda, et kohus karistaks menetlusalust isikut teiseliigilise põhikaristusega. Kaitsja hinnangul on karistusliigi muutmine põhjendatud olukorras, kus uus karistusliik on vanaga sama tulemuslik, kuid isikut vähem koormav. Menetlusalune isik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Selle kahetsuse siiruses ei ole ka kohtuväline menetleja kahelnud. Menetlusalune isik ei õigusta oma tegu ja on aru saanud, milles täpselt tema teo ohtlikkus seisnes. Menetlusalune isik on teinud omad järeldused ja seoses sellega võtnud end arvele liiklusohutuse programmis. Eelnev näitab, et menetlusalune isik on teinud enda jaoks vajalikud järeldused, et uusi rikkumisi ei tuleks. 3.
4. Menetlusaluse isiku rikkumine leidis aset öisel ajal tühjal teel. Sealjuures oli tegemist sirge ja hästi valgustatud teelõiguga. Nimetatu ei ole õigustus menetlusaluse isiku teole, ent on siiski oluline asjaolu menetlusaluse isiku süü hindamisel. Eelkõige ilmestab teo toimepanemise aeg ja koht seda, et menetlusalune isik ei kujutanud oma käitumisega kaasliiklejatele reaalset ohtu. Menetlusalune isik ei suhtunud kaasliiklejatesse ükskõikselt, vaid pigem kergemeelselt. Kaitsja hinnangul on kohtuvälise menetleja etteheide menetlusaluse isiku ükskõikse suhtumise osas kaasliiklejatesse põhjendamatu. 3.
5. Praegusel juhul on kaitsja hinnangul menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine tema suhtes ebaproportsionaalselt range. Viimane tähendab seda, et menetlusalusele isikule praeguse põhikaristusega kaasnev tagajärg võib kokkuvõttes ületada tema süü suurust. Menetlusaluse isiku jaoks tähendab mistahes juhtimisõiguse äravõtmine seda, et ta ei saa sõidukit juhtida väga pikka aega. Puudub vaidlus selle üle, et menetlusalusel isikul on esmane juhiluba.

§ 106

lg 6 sätestab, et esmane juhiluba tunnistatakse kehtetuks juhul kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud. Sama lõige näeb ette selle, et kehtetuks tunnistatud juhiloa omanik peab taotlema uut esmast juhiluba.

§ 106

lg 1 sätestab, et esmast juhiluba ei väljastata isikule, keda on karistatud muuhulgas

§ 227sätestatud väärteo eest.

Eelnev tähendab, et menetlusaluselt isikult juhiloa äravõtmine kas või üheks kuuks toob endaga kaasa tagajärje, kus menetlusalune isik kaotab juhtimisõiguse mitte lühemaks ajaks kui üks aasta (tulenevalt KarRS § 24 lg 1 p-st 1). Kümnekuulise juhtimisõiguse äravõtmise tagajärjel kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguse reaalselt aga 1 aastaks ja 10 kuuks (kuivõrd selline karistus arhiveerub ühe aasta möödumisel alates juhtimisõiguse äravõtmise möödumisest). Eelnev ei tähenda taaskord seda, et esmase juhiloa omanikult ei tohiks juhtimisõigust ära võtta. Küll aga on kaitsja hinnangul oluline arvestada, et sellise karistuse paratamatuks tulemiks on olukord, kus menetlusalune isik kaotab juhtimisõiguse kaks korda kauemaks ajaks kui kohtuväline menetleja on vajalikuks pidanud. 3.

1. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal vaevu täisealine. Veel enam leidis rikkumine aset vahetult pärast seda kui menetlusaluse isiku vanemad läksid lahku. Seega oli mitmes mõttes tegemist erandliku olukorraga, mis mõjutas menetlusalust isikut mõtlematult käituma. 3.
2. Eelnevaga seonduvalt on tekkinud menetlusaluse isiku elus olukord, kus temast sõltub tema ema transportimine. Nimelt kolisid menetlusalune isik ja ta ema lahkumineku tagajärjel Kehrasse. Menetlusaluse isiku ema ei oma juhtimisõigust ning töötab kodukohast 35 km kaugusel Jüril. Menetlusalune isik kasutab enda juhtimisõigust ema transpordiks. Lisaks käib 3 4-21-2328 menetlusalune isik ise koolis Tallinna Tööstushariduskeskuses. Seega on tal juhtimisõigust tarvis ka selleks, et enda koolikohustust nõuetekohaselt täita. Kaitsja hinnangul on oluline arvesse võtta ka seda, milline tagajärg on praegusel põhikaristusel nii menetlusalusele isikule kui ka tema perekonnale. Kaitsja hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga karm ka kehtiva kohtupraktika alusel. 3.
3. Eelnevale tuginedes palub kaitsja tühistada PPA otsuse ning teha selles väärteoasjas uus otsus, kus karistada menetlusalust isikut teiseliigilise põhikaristusega ehk siis tühistada Politseija Piirivalveameti
4. mai
5. a otsus, millega võeti menetlusaluselt isikult põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kümneks kuuks ning karistada menetlusalust isikut kas aresti või rahatrahviga kohtu õiglasel äranägemisel. Juhul kui kohus siiski ei pea seda võimalikuks, siis palub kaitsja alternatiivina vähendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust.
6. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja karistada menetlusalust isikut kas aresti või rahatrahviga kohtu õiglasel äranägemisel. Arest paluti asendada üldkasuliku tööga. Alternatiivselt paluti vähendada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine on õiglane karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud vastu, kui kohus vähendab karistuse määra. Muus osas palus kohtuväline menetleja jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. D. Žigadlo teo kvalifitseerimine

§ 227lg 4 järgi 6.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse D. Žigadlole ette seda, et ta juhtis 17. aprillil 2021 kell 02.41 Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna tee (Varraku sild Mustakivi sild) suunaga Mustakivi silla poole mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX kiirusega 137 +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. D. Žigadlo ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227lg 4 järgi kvaliftseeritava väärteo.

7.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud dokumentaalsete tõenditega, kiirusmõõturi salvestisega, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist, kiirusmõõturi salvestise ja selle väljatrükilt nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW320D registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
2. aprillil 2021 kell 2.41 mõõteseadet LaserCam 4 nr LE0274 (taatlustunnistuse nr TTRS-20/00253). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 137 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Vastavalt 4 4-21-2328 mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 5 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 132 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea ja sademeteta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse TTRS20/00253 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE0274) taadeldud
3. novembril
4. Majandus – ja taristuministri
5. detsembri
6. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. aprillil 2021 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
8. Tunnistaja E. Kaljurand (politseiametnik) andis kohtus ütluseid, et aprillikuus 2021 öisel ajal teostasid nad liiklusjärelevalvet Laagna teel suunaga linnast välja. Nad märkasid, kuidas valget värvi universaalkerega BMW sõitis mööda Laagna teed, suunaga linnast välja. BMW taga tuli veel üks sõiduauto, takso. Nad mõõtsid kiirust ja ta fikseeris BMW sõiduauto kiiruseks näidu, mis oli üle 100 km/h. Nad järgnesid sõidukile ja andsid peatumismärguande. Sõidukis viibis D. Žigadlo, ta oli üksinda. Isiku sõnade kohaselt oli kiiruse ületamise põhjuseks see, et ta kiirustas koju ning proovis ka uut sõiduautot.
9. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta sõitis aprillikuus 2021 kanalis, kus oli 70 km/h kiirusepiirang. Terve Laagna tee sõitis ta piirkiirusel ja siis enne kodu, umbes Mustakivi silla all mõtlematult andis gaasi. Tal ei olnud otseselt kuhugi kiire, lihtsalt mõtlematusest. Jälgis kiirust ja spidomeetrit, kiirus oli umbkaudselt 130 km/h.
10. Kohtu hinnangul on D. Žigadlo subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadis, et ületas kiirust. D. Žigadlo enda ütlustega on kinnitust leidnud, et ta teadis väga hästi kiirusepiirangut, milleks oli 70 km/h, kuid otsustas gaasi anda ja kiirendada, samal ajal jälgides spidomeetrit, mille näit oli 130 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust kavatsetult, sest ta teadis (nägi), et ületas lubatud sõidukiirust. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus 13.

§ 227

lg 4 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. 14. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 227lg 4 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise 5 4-21-2328 asjaolusid, eeskätt sõidukiiruse ületamise ulatust (62 km/h). Sõidukiiruse ületamine 62 km/h jääb

§ 227lg-s 4 sätestatud piirmäära lähedale.

Samas tuleb silmas pidada, et menetlusalune isik juhtis sõidukit lubatust pea kaks korda kiiremini ja seda asulasisesel teel.

1. Kaebuses väljendatu kohaselt vähendab menetlusaluse isiku süüd asjaolu, et rikkumine leidis aset öisel ajal tühjal teel. Tunnistaja E. Kaljurand selgitas aga kohtuistungil, et seal samas sõitis ka teine sõiduk (takso), mis sõitis BMW taga. Kuigi eeltoodud asjaolusid tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, märgib kohus, et sõltumata sellest, kas liiklus oli hõre või mitte, on kiiruspiirangutest kinnipidamine igal juhul kohustuslik. Kohus võtab arvesse, et kuigi tegu pandi toime öisel ajal, oli tegemist siiski asulasisese teega, mistõttu on tegu veelgi ohtlikum. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega võimalikust takistusest ka ohutult ümber põikama. Vähetähtis ei ole, et menetlusalune isik käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult), mis viitab suuremale süüle. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise keeld kehtib igal ajahetkel.
2. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on D. Žigadlo puhul tegemist esmase juhtimisõigusega juhiga. Juhtimisõigus kehtib tal alates
3. detsembrist
4. Esmase juhtimisõigusega juhi kogemus ja oskused (nagu ka tema noor vanus) ei võimalda üldjuhul samaväärselt kogenud juhiga veel täiel määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mistõttu on liiklusnõuete kavatsetud rikkumine ohtlik. Seda enam, et menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tahtis ta uut autot proovida – teadmata, tundmata uue auto eripärasid, sõites kiirusega 132 km/h, näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist nii liikluskorraldusse kui ka kaasliiklejatesse. Liiklusseadus sätestab esmase juhiloa omajale kõrgendatud nõudmised. Nii sätestab

§ 50

lg 2, et esmase või piiratud juhtimisõiguse juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Esmase juhiloa omaja ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused on alles kujunemas ja seetõttu tuleb olla liikluses eriti tähelepanelik ja hoolas ning järgida eeskujulikult (nagu iga liikluses osaleja) kehtestatud liiklusreegleid. 18. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades D. Žigadlo poolt toime pandud väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmine. D. Žigadlo on avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 19.

§ 227

lg 4 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid. Tegemist on noore inimesega, kelle vanemad olid mõned kuud enne süüteo toimepanemist läinud lahku. Samuti peab kohus positiivseks, et D. Žigadlo on registreerinud end liiklusprogrammi, mis oli kohtuistungi toimumise ajaks küll läbimata. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta karistusregistri andmeid, mille kohaselt on D. Žigadlol kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad seotud liiklusalaste rikkumistega, millest üks on omakorda seotud samuti kiiruse ületamisega. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et viimati mainitud väärtegu kiiruse ületamise eest

§ 227

lg 2 alusel on aset leidnud kõigest mõne nädala möödudes esmaste juhilubade saamisest (Transpordiameti registri andmetel omistati D. Žigadlole esmane juhtimisõigus

1. detsembril 2020). Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need on seotud uue süüteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6 4-21-2328
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). D. Žigadlole liiklusseaduse alusel määratud karistused, eelkõige

§ 227

lg 2 alusel määratud karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb menetlusalust isikut iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Olles esmased juhiload kätte saanud detsembris 2020, on menetlusalune isik ka hiljuti sooritanud juhtimisõiguse saamiseks vajaliku eksami, millega pidi tõendama seda, et ta tunneb liiklusnõudeid ja valdab vajalikke juhtimisvõtteid. Seetõttu pidi D. Žigadlo olema teadlik ka esmase juhiloa omajale kehtivatest rangematest piirangutest ning võimalikest karistustest. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et karistuseks on isikule eelnevalt alati määratud rahatrahv, kuid see ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, vaid ta jätkab rikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult (kavatsetult) ning ajal, kui isikul on esmased juhiload. Seega leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid soostub kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 20. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 14). Seega isegi kui hinnata D. Žigadlo teo raskust

§ 227

lg 4 järgi keskmisena, ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9, 11). D. Žigadlole määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast karistusliigina D. Žigadlo puhul ammendanud.
3. Erinevalt kaitsjast asub kohus seisukohale, et karistusliigina ei ole D. Žigadlole põhjendatud aresti mõistmine. Aresti puhul on tegemist isiku vabaduspõhiõigust oluliselt riivava meetmega. Seda ei saa jätta tähelepanuta vaatamata sellele, et kaitsja taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Üldkasuliku töö puhul on tegemist siiski asenduskaristusega. Seega juhul, kui menetlusalune isik üldkasuliku töö kohustust ei täida, peab kohus obligatoorselt pöörama täitmisele talle mõistetud aresti. Arvestada tuleb, et D. Žigadlo puhul on tegemist noore inimesega, kes ei ole varem pidanud kandma vabadusekaotuslikku karistust. Lisaks õigustavad kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mõistmist karistusliigina ka karistuse eripreventiivsed eesmärgid. Esmase juhiloaga juhil on oluline mõista, et liikluses osalemisega kaasnevad kohustused, mille täitmine on äärmiselt oluline nii juhi enda kui ka kaasliiklejate turvalisuse huvides. Seega olukorras, kus esmase juhiloaga juht paneb juhiloa saamisest alates vähem kui poole aasta jooksul toime kolm liiklusalast rikkumist, kusjuures viimase rikkumise puhul ületab ta asulasisesel teel kehtivat piirkiirust peaaegu kaks korda, on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sobivaimaks karistusliigiks. See annab isikule 7 4-21-2328 mõista, et liikluses kehtivate reeglite eirajal ei ole õigust liikluses osaleda mootorsõidukit juhtides.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega keskmise määra lähedases määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kümneks kuuks ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Nagu kohus eelnevalt mainis, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Olles tuvastanud D. Žigadlol keskmise määra lähedase teosüü, tuleb kohtu hinnangul eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. Kaebuses on viidatud, et kuna D. Žigadlol on esmane juhtimisõigus, tunnistatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel

§ 106

lg 6 alusel tema esmane juhiluba kehtetuks ja ta peab hiljem juhtimisõigust uuesti taotlema. Seda ei saa ta aga teha enne, kui tema karistus on kustunud (

§ 106lg 1, Kar

RS § 24 lg 1 p 1). D. Žigadlo ütlustest nähtuvalt vajab ta juhtimisõigust Tallinnas koolis käimiseks, sest ühistranspordiga ei ole tal võimalik õigeks ajaks kooli jõuda. Samuti puudub juhtimisõigus tema emal, keda ta tööle viib. Viidatud asjaolud annavad kohtu hinnangul aluse mõista karistuse kohtuvälise menetleja otsuses määratust väiksemas määras. Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada D. Žigadlot mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Kohus juhib siiski tähelepanu asjaolule, et koolikohustuse täitmine või perekonnaliikmete transportimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et kooli- ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata (nt otsida alternatiivne transpordi kasutamise viis, üürida tuba kooli ühiselamus vms).
2. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1

1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kaitsja poolt kaebuses viidatud kohtulahendid karistuspraktika kohta ei ole ses asjas üks-ühele kohaldatavad. Ühegi nimetatud lahendi väärteoasja (rikkumise) tehiolud ei ole samastatavad käesoleva väärteoasjaga. Liiatigi ei ole need lahendid kohtu jaoks karistuse mõistmisel siduvad. Kohus otsustab karistuse siiski seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

1. Seoses kohtuistungil tõusetunud küsimusega VTMS § 132 p 2 tõlgenduse osas, selgitab kohus järgmist. VTMS § 132 p 2 sätestab, et maakohus võib menetlusaluse isiku või tema kaitsja kaebuse lahendamisel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Reformatio in peius-keelu kohaselt, mis VTMS § 132 p-s 2 väljendub, ei tohi isiku huvides esitatud kaebuse alusel selle isiku olukorda üldjuhul raskendada. Kõneks oleva õiguspõhimõtte peamine eesmärk on tagada, 8 4-21-2328 et isik ei peaks edasikaebuse esitamise üle otsustades arvestama võimalusega, et see toob tema olukorra paranemise asemel kaasa hoopis selle halvenemise. Märgitud oht võiks oluliselt pärssida soovi kohtulahendit vaidlustada ja tingida seetõttu ebaseadusliku lahendi jõusse jäämise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a määrus asjas nr 1-20-5036, p 7). Teisisõnu on viidatud põhimõtte eesmärk kaebeõigust toetada, mitte seda kitsendada. Seega tuleb kohtul kohtuvälise menetlejale otsuse peale esitatud kaebust lahendades igal üksikjuhtumil otsustada, kas karistuse liigi ja määra muutmine on isiku olukorda raskendav VTMS § 132 p 2 tähenduses, arvestades seejuures kohtule esitatud taotlust ja tagajärgi, mida konkreetne karistus isiku jaoks kaasa toob. Kuigi arest vabadusekaotusliku karistusena on materiaalõiguslikult raskemaliigilisem, ei pruugi konkreetses asjas selle rakendamine maakohtus kaebemenetluses olla menetlusõiguslikult välistatud. D. Žigadlo puhul ei ole kohtu hinnangul karistusliigina aresti mõistmine aga põhjendatud sisulistel kaalutlustel.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt D. Žigadlole määratud karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus mõistab D. Žigadlole karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 9