Obsah (12)

§ 309§ 180§ 179§ 181§ 126§ 319§ 189§ 202§ 66§ 175§ 423§ 16

1-21-37 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-37 (20267000865) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtui

§ 309, § 3101, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Timo Sarapik Kar

S § 203 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

1. Süüdi tunnistada Timo Sarapik KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (09.08.2020.a, 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a epidoodid) ning karistuseks mõista 1 (üks) ja aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
2. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 1 1-21-37
3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat vangisust.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Timo Sarapiku karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 20.09.2020.a.
5. Timo Sarapiku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
6. Õigeks mõista Timo Sarapik KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 10.08.2020.a episoodis.
7. Rahuldada X AS (registrikood: XXX ) tsiviilhagi: - välja mõista Timo Sarapikult X AS kasuks põhinõue 216 475 (kakssada kuusteist tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot; - välja mõista Timo Sarapikult X AS kasuks põhinõudelt viivis perioodil 04.01.2021.a kuni 11.04.2021.a summas 4649,76 (neli tuhat kuussada nelikümmend üheksa eurot ja 76 senti) eurot; - välja mõista Timo Sarapikult X AS kasuks põhinõudelt viivis alates 12.04.2021.a kuni põhinõude 216 475 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
8. Jätta osaliselt läbi vaatamata X AS tsiviilhagi summas 335 492,89 eurot seoses tsiviilhagi osalise tagasivõtmisega.
9. X OÜ (registrikood: XXX) tsiviilhagi jätta rahuldamata, sest kahju on hüvitatud.
10. Välja mõista

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Timo Sarapikult X AS kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu summas 9210,60 (üheksa tuhat kakssada kümme eurot ja 60 senti) eurot. 12.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Timo Sarapikult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu 1441 eurot; - tunnistajate kulud 311,96 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 2301,91 eurot. Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 4930,87 eurot (neli tuhat üheksasada kolmkümmend eurot ja 87 senti). 13.

§ 180

lg 3 alusel Timo Sarapikul tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Timo Sarapik tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 410,91 € ning viimasel kuul 410,86 € Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: Timo Sarapik, 1-2137, menetluskulud. 15.

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu summas 255,77 eurot.

Jätta riigi kanda ekspertiisiakti nr 20E-SS0043 kulu 663 eurot. 2 1-21-37 16. Asitõendid - kriminaalasi 20267000856 pakend 1 (sündmuskoht 17.09.2020), milles omakorda pakendid 1, 3, 4, mis asuvad Lääne prefektuuris –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - kriminaalasi 20267000865 pakendid 1, 2, 3, 4, 5 (sündmuskoht 20.09.2020), mis asuvad Lääne prefektuuris –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - kriminaalasi 20267000865 pakend 4 (sündmuskoht 20.09.2020), mis asub Lääne prefektuuris –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - kriminaalasi 20267000865: pakend 5 (võrdlusmaterjal 01.10.2020, jalatsid), mis asub Lääne prefektuuris –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Timo Sarapikule; - asitõendite vaatlusprotokollide lisadeks olevad CD- ja DVD-plaadid (kokku 8 tk) –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

17. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele X AS, K. N. , K OÜ ja X OÜ. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 319

lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 20.05.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu TIMO SARAPIKKU (SARAPIK) süüdistatakse võõra asja rikkumises ja hävitamises, kui sellega on tekitatud oluline kahju, mis seisnes selles, et tema 16.09.2020 tungis sisse X AS jäätmejaama territooriumile X kinnistu X küla X linn võrkaeda augu lõikamise teel ja süütas kella 04:39 ajal kättemaksu ajendil teadlikult ja tahtlikult X AS-ile kuuluva angaari koos selles olevate seadmete, tööriistade jt esemetega. Tulekahju käigus hävis angaar koos seal asunud seadmete, tööriistade jt esemetega täielikult, millega Timo Sarapik tekitas üldohtlikul viisil kannatanule X AS varalise kahju. Samuti Timo Sarapik, olles alkoholijoobe seisundis, tungis uuesti 20.09.2020 sisse X AS jäätmejaama territooriumile X kinnistu X küla X linn jäätmejaama ümbritseva võrkaia lõhkumise teel ja süütas kella 05:40 ajal kättemaksu ajendil seal asuvad prügiveoautod Scania P340 registreerimismärgiga XXX, Volvo FE-280 registreerimismärgiga XXX ja Scania P320 registreerimismärgiga XXX, millega tekitas üldohtlikul viisil kannatanule X AS-le varalise kahju. Kannatanu X AS hinnangul on 16.09.2020 ja 20.09.2020 Timo Sarapiku poolt toime pandud tahtlike süütamiste ja põlengutega tekitatud X AS Seljametsa käitluskeskusele varalise kahju kogusuuruseks 551 967.89 eurot, mis on eriti suur kahju. 3 1-21-37 Seega Timo Sarapik oma tahtlike tegudega, s.o võõra asja rikkumise ja hävitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju, pani toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.h varguste toimepanemine süstemaatiliselt, 09.08.2020 kella 23.50 ajal X X linn X vald X võttis teadlikult ja tahtlikult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K. N-ile kuuluvast ehitusjärgus olevast eramust tellingud väärtusega 750 eurot; alumiiniumredeli 6 m väärtusega 80 eurot; loodi 2 m väärtusega 40 eurot; rihtlati 2 m väärtusega 40 eurot, kokku esemeid väärtusega 910 eurot ja toimetas need esemed krundi piirile sõidutee äärde eesmärgiga need ära viia. Seejärel naasis Timo Sarapik koos M. K-ga viimasele kuuluva sõiduki Mercedes Benz reg märgiga XXX ja järelhaagisega sündmuskohale, et eramust välja toimetatud asjad ära viia, kuid vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata asjaoludel, kuna krundi omanikule K. N-ile anti teada tegevusest tema kinnistul, mistõttu tuli omanik kohale ja viis majast välja tõstetud asjad tagasi majja. - Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s. o varguste toimepanemine grupi poolt ja süstemaatiliselt, viibides 10.08.2020.a eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellajal, kuid öisel ajal X X linn X vald X asuva väliujula territooriumil koos M. K-ga, võtsid Timo Sarapik ja M. K. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult ära X Vallavalitsuse poolt renditud K OÜ-le kuuluva plastkäimla, millise viisid M. K-le kuuluva sõiduki Mercedes Benz reg märgiga XXX ja tema poolt renditud järelhaagisega seni tuvastamata kohta. Sellise tahtliku teoga tekitasid Timo Sarapik ja M. K. K OÜ-le varalise kahju 780 eurot. - Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.h varguste toimepanemine süstemaatiliselt, viibides 14.09.2020 kella 19.17 ajal X maakonnas X linnas X asuva X kaupluse müügisaalis, võttis Timo Sarapik võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadlikult ja tahtlikult kolm ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja maksumusega 13 eurot 99 senti, millised pani kandekotti ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, tekitades vargusega X OÜ X varalise kahju summas 41 eurot 97 senti. - Samuti Timo Sarapik, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 13.02.2020 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, s.h varguste toimepanemine süstemaatiliselt, viibides 19.09.2020 kella 18.14 ajal X maakonnas X linnas X asuva X kaupluse müügisaalis võttis Timo Sarapik võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult kaks ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja maksumusega 13 eurot 99 senti, millised pani seljakotti ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, tekitades vargusega X OÜ X varalist kahju summas 27 eurot 98 senti. Seega Timo Sarapik oma tahtlike tegudega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Timo Sarapiku süü KarS § 203 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Timo Sarapiku karistamist KarS § 203 lg 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu vangistusega ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega ning liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o kaks aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. 1.2 Kannatanu X OÜ on 04.12.2020.a esitanud tsiviilhagi summas 69,95 eurot. 10.03.2021.a kohtuistungil teatas kannatanu, et tekitatud kahju on hüvitatud. 4 1-21-37 1.3 Kannatanu X AS esitas 04.01.2021.a esialgse tsiviilhagi põhinõudes summas 551 967,89 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana viivis hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras väljamõistetud summalt kuni väljamõistetu täitmiseni. 22.03.2021.a kohtuistungil võttis X AS esitatud tsiviilhagi osaliselt tagasi, kannatanu lõplikuks nõudeks jäi 216 475 eurot. Lisaks esitas kannatanu 09.04.2021.a taotluse Timo Sarapikult kannatanu menetluskulude välja mõistmiseks summas 9945 eurot, millele lisanduvad 09.04.2021.a kohtuistungiga seotud menetluskulud tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta). 1.4 Kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et T. Sarapik tuleb KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi õigeks mõista episoodides 09.08.2020.a ja 10.08.2020.a, samuti tuleb T. Sarapik õigeks mõista KarS § 203 lg 1 järgi. Kaitsja leidis, et on põhjendatud T. Sarapik KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõista 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a episoodides ning mõista karistuseks rahaline karistus, mis lugeda kaetuks eelvangistuses viibimisega. 1.5 Süüdistatav Timo Sarapik tunnistas ennast süüdi osaliselt, tunnistades alkoholivarguste, s.o 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a episoodid, toime panemist. Ülejäänud süüdistuse osas T. Sarapik ennast süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Kohus leiab, et Timo Sarapikule süüks arvatud karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 09.08.2020, 14.09.2020 ja 19.09.2020 episoodides ning KarS § 203 lg 1 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3.
2. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb kuriteokoosseisu tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Timo Sarapikule esitatud süüdistuse kohaselt on süüdistatav võtnud 14.09.2020 kell 19.17 ja 19.09.2020 kell 18.14 X linnas X asuva X kaupluse müügisaalis nimetatud kuupäevadel vastavalt kolm ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja kogumaksumusega 41,97 € (13,99 € pudel) ja kaks ühe liitrist pudelit viina Moskovskaja kogumaksumusega 27,98 €. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08, p 10). 3.1.
3. Timo Sarapik on süüdistatavana ülekuulamisel oma süüd varguste toimepanemisel X kauplusest 14.09.2020 ja 19.09.2020 5 pudeli viina Moskovskaja äravõtmisel tunnistanud. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub 14.09.2020.a ja 19.09.2020 kannatanu X OÜ süüteoteadetest, et uurimisasutusele on teatatud X kauplusest 14.09.2020 ja 19.09.2020 viinapudelite vargustest (III kd, tl 15-16). Kannatanu poolt menetlejale esitatud salvestise 03.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et 14.09.2020 ja 19.09.2020 paneb meesterahvas seljakotti pudelid ning lahkub kauplusest nende eest maksmata (III kd, tl 18-30). Nimetatud meesterahvas tunti tunnistaja S. S. ütluste kohaselt ära Timo Sarapiku. Seega on kohtule esitatud tõendite järgi leidnud tõendamist, et 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a võttis Timo Sarapik X kauplusest kahel korral riiulist viinapudelid, s.o ühel korral 2 pudelit ja teisel korral 3 pudelit, kokku 5 pudelit viina, mille pani need endale kotti ning lahkus kauplusest viinapudelite eest maksmata. Kaupluses müügil olev alkohol on kahtlemata KarS § 199 mõttes võõras vallasasi, mille äravõtmisega on T. Sarapiku 14.09.2020 ja 19.09.2020 tegudes tuvastatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu tunnused. 3.1.
4. Kohus leiab, et T. Sarapik on 14.09.2020 ja 19.09.2020 vargused toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. 03.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud videosalvestuselt on selgelt näha T. Sarapiku eesmärgipärane käitumine alkoholipudelite kotti panemisel, millele 5 1-21-37 eelnes suhtlemine poemüüjaga. Varguste ajal poes töötanud tunnistaja S. S. ütluste kohaselt, kui T. Sarapik sisenes poodi, siis hakkasid turvaväravad tööle. Hiljem, kui süüdistatav poest lahkus oli kuulda samuti turvavärvate hääl, kuid viimasel juhul oli T. Sarapiku kotis poeriiulilt ära võetud pudelid. Kui selgus, et poest oli kadunud kaupa, siis hakati kontrollima turvavideot, mis viis varguse avastamiseni. Seega seadis süüdistatav enda teoplaani järgi sihiks võõra vallasasja äravõtmise (valduse murdmise), kui ta ette valmistatult hajutas eelnevalt müüjate tähelepanu. Timo Sarapik sooviks oli ära võtta tema jaoks võõrad vallasasjad, jättes selliselt senise omaniku (kaupluse) oma asjadest ilma, kui lahkus kauplusest alkoholi eest maksmata. Kohus on seisukohal, et süüdistatav võttis teadlikult võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, selge sihiga murda kannatanu tahte vastaselt kauba valdus. Kohus leiab, et süüdistatav tahtis ja soovis ära võtta talle võõrad vallasasjad ja need ebaseaduslikult omastada. 3.
5. Süüdistatavale Timo Sarapikule heidetakse ette 09.08.2020.a K. N-ile kuuluvast ehitusjärgus olevast eramust erinevate esemete varguse katset. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKKo 3-1-1-55-09 p 24, 3-1-1-68-11 p 13, 3-1-1-41-14 p 12). Seega tuleb hinnata süüdistatava teoplaani kuriteo toimepanemiseks. Süüdistuse kohaselt on T. Sarapik 09.08.2020 kella 23.50 ajal X linn X vald X võtnud K. N-ile kuuluvast ehitusjärgus olevast eramust tellingud väärtusega 750 eurot, alumiiniumredeli 6 m väärtusega 80 eurot, loodi 2 m väärtusega 40 eurot, rihtlati 2 m väärtusega 40 eurot, s. o kokku esemeid väärtusega 910 eurot ja toimetas need esemed krundi piirile sõidutee äärde, et need sealt ära viia. Süüteokatse koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Viimane moodustabki süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse (RKKK 3-1-1-55-09 p 26; 3-1-1-4114 p 12). Kohtus on tunnistajana üle kuulatud T. S., kelle ütluste kohaselt kuulis ta 09.08.2020 enne keskööd, et naabri K. N. kinnistul kolistatakse. Kui tunnistaja T. S. läks asja kontrollima, siis selgus, et Timo Sarapik tühjendas naabri garaaži sinna pandud esemetest, seejuures tundis tunnistaja T. Sarapiku ära nii välimuse, kui ka kõnemaneeri järgi, sest T. Sarapik rääkis samal ajal telefoniga. Tunnistaja T. S-i ütlustes ei ole põhjust kahelda, ta on lisanud oma ütlustega täiendava detaili, mille järgi ta tundis sündmuskohal ära jalgratta, mis kuulus T. Sarapiku emale. Ka kohtuistungil tundis tunnistaja T. S. ilma kahtlusteta süüdistatavas T. Sarapikus ära isiku, kes viis X tee äärde äraviimiseks kannatanu K. N. garaažist välja toodud esemed. Tunnistaja T. S-i ütlustega riimuvad teised kohtule esitatud tõendid. K. N. ütluste kohaselt andis talle politsei telefoni teel 10.08.2020 öösel teada, et X linnas X taheti vargus toime panna. K. N. sõnade kohaselt oli ta läinud nimetatud aadressile, kus olid garaažist esemed tänava äärde veetud. K. N. ja T. S-i ütluste kohaselt oli samal öösel näha, kuidas mööda X tänaval sõitis tumedat värvi maastur, millel oli Olerexi järelhaagis, mis aeglustas sõitmist X kinnistu juures. Kuivõrd sõiduk võttis X asuva kinnistu juures hoo maha, saab kogutud tõendeid arvestades järeldada, et T. Sarapik püüdis naasta kinnistule, et võtta kaasa ehitusjärgus majast välja veetud esemed. Kui sõiduk oli K. N-iga kohakuti jõudnud, siis sõiduk lahkus kiirendades. K. N. ütluste usaldusväärsust kinnitab foto, mis on tehtud K. N. poolt nimetatud sõidukist ja haagisest (II kd, tl 24). Kohtule esitatud asitõendi O AS-lt saadud videosalvestuse vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokollist 11.11.2020 nähtub, et Timo Sarapik ja M. K. käisid 10.08.2020 kl 00:48 koos O AS tanklas haagist rentimas (I kd, tl 190). Haagis pannakse tumeda maasturi järgi. Seejuures on salvestiselt näha, et samas isikud toovad sama maasturiga renditud haagise tagasi 10.08.2020 kl 03:07 (III kd, tl 7-14). Maastur Mercedes Benz registrimärgiga XXX kuulus M. K-le (I kd, tl 123). Teisest asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et T. Sarapik ja M. K. sõidavad 10.08.2020 öösel kl 01:20 maasturiga ja Olerexi haagisega X linnas X läheduses (I kd, tl 193-197). Kuriteokatse puhul on vajalik objektiivse koosseisu osas tuvastada, et süüdistatav vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustas süüteo toimepanemist. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et teoplaani realiseerimiseks pidi T. Sarapik esmalt võõraste vallasjade esemed tee äärde tooma, et need seejärel haagisele tõsta ja 6 1-21-37 omanik asjadest kestvalt ilma jätta. Märgituga on tõendamist leidnud varguse katse objektiivne koosseis (KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2). Võõraste vallasjade äravõtmine jäi aga lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata, sest süüdistatav nägi kannatanut K. N-i ja ei saanud valduse murdmiseks tee äärde valmis pandud esemeid sõiduki järelhaagisele panna ja ära sõita. 3.2.
6. Süüdistatava Timo Sarapiku ütluste kohaselt käis ta M. K-ga kaasa, kui viimane rentis järelhaagist, kuid M. K. oli ta viinud enda juure koju, kus veetis kuni kella kolmeni aega tundmatute tüdrukutega. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Tunnistaja T. S-i ütluste kohaselt oli T. Sarapik 10.08.2020 keskööl X, seejärel oli süüdistatav kl 00:48 haagist rentimas ja jõudis kl 01:20 X linnas sõita ja seejärel tõi juba kl 03:07 haagise koos M. K-ga tagasi, seega oli T. Sarapik terve käsitleva aja jooksul seotud sündmuse kulgemisega, mis algas hetkest, kui süüdistatav pani esemed valduse murdmiseks valmis kuni hetkeni, kui kuriteo lõpuleviimine ebaõnnestus. Samuti ei ole kuidagi eluliselt usutav T. Sarapiku väide, et ta oli koos teiste isikutega M. K. elukohas, kui alkoholijoobes M. K. vahepeal auto ja haagisega ära käis. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et isik, kes on oma elukohas korraldanud koosviibimise (grillimine, alkoholi tarvitamine jms) käib alkoholijoobes ise vahepeal kuskil auto ja järelhaagisega ära. T. Sarapik on küll tunnistanud M. K-ga koos O viibimist, väites, et M. K. viis ta X, kui autol oli haagis taga. Samas märgitu ei haaku mitte kuidagi sellega, et ka haagise tagastamisel olid M. K. ja T. Sarapik koos tanklas, mis nähtub ka videosalvestiselt. Süüdistataval ei olnud kohtu hinnangul ajaliselt kuidagi võimalik grillida väidetavate tuttavatega. Kohtu hinnangul on T. Sarapiku ütlused 09.08.2020 episoodi osas ebausaldusväärsed, millele ei saa otsuse järeldusi rajada. 3.2.
7. Eelmärgituga on kohtu hinnangul selgelt tõendatud, et süüdistatava eesmärgiks oli varguse toimepanemine. T. Sarapik soovis ära võtta tema jaoks võõrad vallasasjad, jättes selliselt senise omaniku, s.o K. N., oma asjadest ilma. Süüdistatava eesmärgiks oli oma tegevusega lõpetada senise valdaja valdus ning kehtestada uus valdus. Valduse ülekandmine oleks toimunud senise valdaja nõusolekuta, sest T. Sarapikul puudus õigus endaga kaasa võtta K. N-ile kuuluvad esemed. Kohtu hinnangul seadis süüdistatav eesmärgiks K. N-ile kuuluvate asjade äravõtmise ning teadis, et tema tegevuse tulemusel ka vastav tagajärg saabub. Seega süüdistatav tahtis ja soovis ära võtta talle võõrad vallasasjad ja need ebaseaduslikult omastada. Kohus leiab, et on tuvastatud isiku teos kavatsetus ehk subjektiivne koosseis (KarS § 16 lg 2). 3.
8. Asjas on tõsikindlat leidnud tuvastamist varguse katse toimepanemine 09.08.2020 ning lõpuleviidud varguste toimepanemine 14.09.2020.a ja 19.09.2020.a. Varguste toimepanemine on süüdistatavale omane ja harjumuslik käitumine, sest teod on toime pandud väga lühikeste ajavahemike järgi ja kantud soovist saada poest ilma rahata alkoholi, mistõttu on leidnud tõendamist T. Sarapiku poolt süstemaatiline varguste toimepanemine (KarS § 199 lg 2 p 9). T. Sarapik on Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega nr 1-20-371 süüdi tunnistatud, mh KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, seejuures on ka varasemas kohtuotsuses leidnud tõendamist poest alkoholi vargused. Seega on antud juhul tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isikuga. Karistusregistri andmetel on isikut ka 11.06.2018.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja 20.10.2017 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. 09.08.2020 episoodi puhul jäi küll vargus katse staadiumisse, samas 14.09.2020 ja 19.09.2020 episoodide puhul on tuvastamist leidnud lõpuleviidud varguste toimepanemine, mistõttu katse neeldub lõpuleviidud teos. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et T. Sarapiku 09.08.2020, 14.09.2020 ja 19.09.2020 teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. T. Sarapik on süüvõimeline ning KarS
9. ptk
10. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt on Timo Sarapik pannud toime talle etteheidetavad kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. 7 1-21-37
11. Lisaks eelpool tõendamist leidnud vargustele süüdistatakse Timo Sarapikku ka varguse toimepanemises 10.08.2020 grupis M. K-ga . Süüdistuse kohaselt on T. Sarapik koos M. K-ga võtnud öisel ajal X linn X vald X asuva väliujula territooriumil ära K OÜ-le kuuluva plastkäimla maksumusega 780 €, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vargusena isikute grupis. Kohus leiab, et 10.08.2020.a varguse toimepanemine T. Sarapiku poolt ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb antud episoodis õigeks mõista. Prokurör on leidnud, et välikäimla varguse toimepanemist saab järeldada sellest, et T. Sarapik on 10.08.2020 öösel rentinud koos M. K-ga järelhaagisega ja on samast kohast, ehk X linnast, varastanud (modus operandi). Kohus leidis eelnevalt, et T. Sarapik on koos M. K-ga võtnud järelhaagise ja on maasturiga ka X tn sõitnud, kuid sellest ei piisa, et teha järeldust välikäimla varguse kohta. Kohtule on tõendina esitatud M. K. ja K OÜ vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et M. K. soostus välikäimla kadumise kahju hüvitama, kuid sellest ei selgu, millal ja kelle poolt on tegu toime pandud (III kd, tl 2-6). M. K. on oma süüd tunnistanud ja kahju hüvitanud, misjärel on tema suhtes menetlus

§ 202lg 1 alusel lõpetatud.

Seos T. Sarapikuga on aga väga kaudne, sest samal öösel, kui T. Sarapik tühjendas K. N. garaaži, kadus ka kõnealune välikäimla. Modus operandi eeldab sarnase käekirjaga toime pandud kuritegusid, sest erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt RKKKo 3-1-1-32-05, p 8). Kuid antud juhul ei ole viiteid sellele, et välikäimla oleks olnud T. Sarapiku poolt kuhugile äraviimiseks veetud või oleks tehtud mingeid muid ettevalmistusi, mis viitaks 10.08.2020 episoodide sarnasusele. Süü tõendamiseks jääb väheseks tõdemusest, et kaks kuriteosündmust leidsid aset Sindi linnas, kui ei ole teada, kuidas ja millal, s.o enne või pärast haagise rentimist, on kuritegu toime pandud. Eeltoodu alusel tuleb Timo Sarapik KarS § 199 lg 2 p 7 süüdistuses õigeks mõista.

1. Timo Sarapikku süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Timo Sarapikule esitatud süüdistuse kohaselt on ta 16.09.2020.a kell 04:39 ning 20.09.2020.a kell 5:40 süüdanud AS X kuuluva vara, mille tagajärjel rikuti ja hävitati AS X vara olulise kahju ulatuses. Kohus leiab, et Timo Sarapikule KarS § 203 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 5.
2. Vaidlust ei ole olnud selles, et 16.09.2020 leidis aset põleng kannatanu X AS jäätmejaama territooriumil X kinnistu X küla X linn (edaspidi: territoorium), mis nähtub selgelt 10.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi päästeametniku kiivrikaamera salvestist nähtub, et 16.09.2020 on põles suure leegiga X AS jäätmejaama angaar (I kd, tl 168-173). Põlengust on teada antud häirekeskusele 16.09.2020 kl 04:22 (asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 180-181). Tunnistajate J. A. ja M. L. ütluste kohaselt põles 16.09.2020 kannatanu X AS jäätmejaam nii, et kaugele oli näha suitsu ja tuld, oli kuulda ka plahvatusi. Tunnistajatena üle kuulatud kannatanu X regiooni juht J. M. ja transpordijuht D. A. on andnud ütluseid, mille järgi käisid tunnistajad 16.09.2020 ja 20.09.2020 kohapeal põlenguga tutvumas. Tunnistajate ütluste kohaselt hävis angaar, ladustatud materjal ja Volvo laadur ning prügiveokid said tulekahju tõttu kahjustusi. Asjaolu, et 16.09.2020 oli kannatanu X AS jäätmejaamas tulekahju nähtub 17.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist. Vaatluse käigus on tuvastatud, et tulekahju käigus on hävinud sorteerimishall, tõstuk, paberipress ja ladustatud materjal, territooriumil oli põlemisjälgedega vahtplastplaadid, millel on tuvastatud põlemiskahjustused 0,3 m kõrguselt. Sündmuskohalt leiti läbipaistvad pudelid, mille kontrollimisel gaasianalüsaatoriga selgus, et tegemist on kergesti lenduva põlevvedelikuga (I kd, tl 45-68). Põlevvedelikku on kasutatud territooriumil asuva PVC halli (angaari) ja ladustatud materjali süütamiseks, mis nähtub Lääne Päästekeskuse ohutusjärelevalve asjatundja arvamusest, mille järgi tuvastati põlenud plaatide lähedusest kergesti lenduvat põlevvedelikku. Gaasianalüsaatori tuvastati sündmuskoha vaatluse käigus lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mille näidud olid põlenud plaadite juures 50ppm. (I kd, tl 70-74). Põlevvedeliku ekspertiisi tulemusena on leitud, et territooriumilt leitud plastikpudelid võivad 8 1-21-37 sisaldada põlevvedeliku jääke (ekspertiisiakt 20E-AP0035). Tunnistaja J. M. ütluste kohaselt leiti plastpudeleid vedelikuga territooriumil asuva materjali juures, kus seda olla ei tohiks. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et territooriumil 16.06.2020 aset leidnud põleng on tekkinud süütamisest, milleks on kasutatud põlevvedelikku. Süütamisele osutavad ka 20.09.2020 toimunud tulekahju tekkimise asjaolud, mille kohta on kohtule esitatud tõendina 20.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Vaatluse tulemusena selgub, et tulekahju tulemusena on 20.09.2020 saanud kahjustada kannatanu X AS neli prügiveokit. Süütamiseks on kasutatud põlvematerjalina pappi ja paberit, mis oli kuhjatud veokite alla rataste juurde, samuti oli proovitud süüdata vahtplasti pakendeid, millel on põlemise jäljed (I kd, tl 76101). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on need põlemisjälgedega esemeid vaadeldud (I kd, tl 128-135). Päästetöötaja R. I. ütluste kohaselt on 20.09.2020 territooriumil näha mitmeid tulekoldeid, kuna üritati süüdata kannatanu veokeid põlevmaterjaliga. Kannatanu töötajate E. J. ja A. K. tunnistajana antud ütluste järgi kuulsid nad 20.09.2020 öösel valves olles veoki signaali ja kui nad läksid, siis nägid, et territooriumil põlevad prügiveokid, mille rataste juures oli süüdatud põlevat materjalid (paberit, pappi jms). Seega on asjas leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et mõlemad põlengud on põhjustatud süütamisest. 5.
3. KarS § 203 lg 1 näeb kuriteokoosseisu tunnustena ette võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 lg 1 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Märgitust tulenevalt on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada T. Sarapiku poolt võõra(ste) asja(de) rikkumine ja hävitamine vähemalt 4000,01 euro ulatuses. Kannatanu X AS esitas kohtule tõendid, mille kohaselt on 16.09.2020 süütamise tulemusena tekitatud kahju kokku summas 478 602,09 eurot. 20.09.2020 süütamisega on tekitatud kannatanule varalist kahju kokku summas 73 365,80 eurot. Kannatanu esitas hävinud ja kahjustatud asjade kohta tõendid, mis kajastuvad tsiviilhagi punktides 1-61 ja 7476 (III kd, tl 160-163). Põlengu tulemusena sai kahjustada või hävisid järgmised asjad: konveierliin, automaatpress, hall, halli vahesein, halli elektritööd ja välisvalgustus, väravad, pressid, Volvo laadur, kaalud, roklad, kärud, konteinerid, lainepapp ja pakkelint, mille lisanduvad Scania XXX, Scania XXX ja Volvo XXX taastamise ja parandamise kulud. Tsiviilhagi lisas on toodud ära hävinud asjade ja rikutud asjade taastamise väärtus kogusummas 551 967,89 eurot, milles puudub ka asjas vaidlus (III kd, tl 166-254). 5.
4. Süüdistatav T. Sarapik ei ole enda süüd kannatanu X AS vara süütamisel tunnistanud, öeldes, et 16.10.2020 süütamisest kuulis meedia vahendusel ja 20.10.2020 viibis ta juhuslikul sündmuskoha lähedal. Kohus nõustub prokuröriga, et asjas on väljaspool mõistlikku kahtlust, et T. Sarapik on kannatanu X AS territooriumil kannatanu vara süüdanud. Kaudse tõendina tuleb arvesse võtta, et sündmuskoha vaatlusprotokollist 20.09.2020, millega vaadeldi X kinnistu kõrval asuvat X kinnistust, avastati rehvi- ja jalatsijäljed 19,5m kauguselt kus oli tehti auk kannatanu territooriumi piiravasse traataeda. Jalatsijälgi on vaadeldud (I kd, tl 102106). Ekspertiisi läbiviimiseks on eksperdile esitatud T. Sarapiku kinnipidamisel 20.09.2020 jalas olnud jalatsid. Ekspertiisiakti nr 20E-TJ0014 on jäljeekspertiisi tulemusena leitud, et X ja X kinnistu piiril asuvad aia juures olevad jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud T. Sarapiku jalatsiga. Ekspert on ekspertiisiakti selgitanud, et kokkulangevusi on jalatsi talla mustrielementide, kui ka kannaosa kulumise poolest (I kd, tl 142). Süüdistatava ütluste kohaselt „seal samases ma ju X krundi peal ma ju tuterdasin. See jääbki X kõrvale.“ Seega ei ole kahtlust, et 20.09.2020 viibis T. Sarapik kannatanu territooriumi lähistel. X kinnistu oli oluline, sest selle kaudu oli võimalik kannatanu juurde pääseda, sest katki lõigatud aia kaudu sisenes süütaja territooriumile, ja kui siia lisada asjaolu, et X kinnistul asuvate heinapakkide vahelt avastati tulemasin kirjega „Cocoloco“ võib järeldada, et selle on sinna jätnud süütaja (I kd, tl 109-113). Heinapallide juurest leitud tulemasinalt leiti ekspertiisi tulemusena DNA-d; ekspertiisiakti nr 20E9 1-21-37 GE1156 kohaselt ei saa välistada Timo Sarapikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis (I kd, tl 156). Tegemist on jällegi kaudse tõendiga, sest eksperdi arvamuse järgi ei saa tõsikindlalt väita, et leiti süüdistatava DNA-d. Kuid kõrvutades süüdistatava enda versiooni toimunust ja hinnates teisi, iseäranis isikulisi tõendeid, selgineb tõendikogumis süüdistatava süü kuriteo toimepanemises. Tunnistaja E. J. ütluste kohaselt nägi ta 20.09.2020 põlengu ajal kannatanu territooriumil tundmatut isiku, kelles hiljem tundis Facebooki piltide järgi ära Timo Sarapiku. Tunnistaja E. J. ütluste kohaselt oli sellel isikul seljas teksapüksid ja hallikas pusa. Kohtuistungil tundis tunnistaja E. J. Timo Sarapikus ära süütaja, kuid ütles tema nimeks „Simo Sarapuu.“ Kohtu hinnangul ei saa vale nime välja ütlemisele anda määravat tähendust, sest süüdistatava isik oli tunnistajale varem teadmata ja ta võis nime segi ajada. Samuti võib tunnistaja eksida selles, et süüdistatava jalas ei olnud kuriteosündmuse ajal tumedaid pükse. Tuleb võtta arvesse, et sündmuse asjaolud leidsid aset pimedal ajal, mistõttu ei pruukinud tunnistaja näha süüdistatava jalas olevate pükste värvi. Ka tunnistaja A. K. on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et 20.09.2020 oli territooriumil võõras isik, kellel oli seljas kapuutsiga dressipuus. T. Sarapiku kinnipidamisel olid tal seljas tumehall pusa ja heledad püksid, kui ta viidi arestimajja (20.11.2020 ja 10.12.2020 asitõendite vaatlusprotokollid; III kd, tl 87-91). Olulised on ka tunnistajate J. A. ja M. L. ütlused, sest nende abil on leidnud tõendamist, et süüdistatav viibis süütamise järgselt kannatanu naaberkrundil. J. A. sõnutsi nägi ta, kuidas süüdistatav oli heinapakkide juures ja hakkas minema suure tee suunas, kust leiti hiljem ülalnimetatud tulemasin. Tunnistajana üle kuulatud J. A. on andnud ütluseid selle kohta, et 20.09.2020 tuli tema talu hoovi T. Sarapik, kes ähvardas tunnistaja maha lüüa. J. A. elab X kinnistul. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta 19.09.2020 käinud X, kuid ainult sellel eesmärgil, et teatada tuttavatele oma x surmast. Süüdistatava T. Sarapiku ütluste kohaselt ei olnud tal J. A-ga mingit tüli, sest ta soovis, et J. A. viiks ta X, sest ta oli alkoholi võtnud ja ei saanud ise autot juhtida. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usutavad, sest need lähevad vastuollu tunnistaja J. A. ütlustega. J. A. tundis tõsist hirmu oma elu ja tervise pärast, mida on selgelt kuulda ka häirekeskusele tehtud kõnedest ja nähtub ka tunnistaja M. L. ütlustest (I kd, tl 174-178). M. L. on selgitanud, et naabrimees J. A. helistas talle mitmel korral ja palus abi, sest ta ise ei saavat sissetungijaga hakkama. Tunnistaja sõnutsi oli naabrimees andud talle teada, et tema hoovi peal on kaikaga mees, J. A. tundis hirmu oma elu pärast. M. L. sõnade kohaselt oli J. A. ähvardanud meheks Timo Sarapik, kelle tundis ka kohtuistungil ära. Tunnistajate M. L. ja J. A. ütluseid toetab täiendavalt J. M. poolt menetlejale üle antud salvestis, millelt nähtub, et süüdistatavat hoitakse 20.09.2020 kinni ja viimane nõuab enda vabastamist, millest ei paista süüdistatava väidetud rahumeelset suhtlemist (asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 183-186). T. Sarapik peeti J. A. ja M. L. ütluste kohaselt kinni M. L. kinnistul, kui süüdistav tahtis ära põgeneda. Kohus leiab, et süüdistatav Timo Sarapik valetab, mistõttu ei ole tema ütlused süütamise asjaolude osas usaldusväärsed. Tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et süüdistatav T. Sarapik on süüdanud kannatanu kinnistul asuvad sõidukid, angaari ja ladustatud materjali. Tunnistajate J. M. ja D. A. ütluste kohaselt oli Timo Sarapik töötanud varem kannatanu juures, kuid ta vallandati kütuse varguse tõttu. Varguse toimepanemiseks oli lõigatud traataeda auk, mida tehti ka nendel kordadel, kui toimus süütamine 17.09.2020 ja 20.09.
5. Tunnistajate E. J. ja A. K. ütluste järgi oli mõlemal juhul tungitud kannatanu territooriumile katki lõigatud traataia kaudu, mis nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist. Süütamised toimusid ajaliselt lähestikku ja toimusid sarnasel viisil – süütaja eesmärgiks oli tekitada kannatanule võimalikult suurt kahju. Teo toimepanemiseks oli kasutatud ohtralt põlevvedelikku ja muud põlevat materjali, mis osutab selgelt kuriteo täideviija ühetaolisele käitumismustrile ja kannatanu kahjustamise eesmärgile. Kohus leiab, et asjas tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist süüdistatava poolt 17.09.2020 ja 20.09.2020 kannatanu vara süütamine. 10 1-21-37 5.
6. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kuriteo toimepanemine oli ajendatud kättemaksumotiivist, mille järgi maksis süüdistatav kannatanule kätte enda x surma eest. Tunnistaja J. M. ütluste kohaselt oli süüdistatava x V. S-iga lõpetatud töösuhe, mille järel oli V. S. teinud enesetapu. Kättemaksumotiivi kohta on tunnistajana andnud ütluseid ka D. A. , kelle sõnade kohaselt kaotas süüdistatava x V. S. pärast pikaaegset töösuhet töökoha, kuna oli rikkunud oluliselt sisekorda. Kui V. S-iga oli tööleping lõpetatud, oli V. S-i abikaasa saatnud SMS, millega teatas V enesetapust (III kd. tl 83). Kohtule on esitatud tõendina 15.07.2020 töölepingu ülesütlemise avaldus, millega X AS ütles üles töölepingu V. S-iga seoses sellega, et viimane juhtis tõstukit joobeseisundis (III kd, tl 81). Süüdistatava kättemaksumotiivi olemasolule osutab veenvalt T. Sarapiku käitumine 20.09.2020, kui ta oli J. A. ja M. L. poolt kuni politsei saabumiseni kinni peetud. Nii M. L. kui ka J. A. ütluste kohaselt oli süüdistatav T. Sarapik olnud, et „tahab ainult kätte maksta“ ja „maksab kätte nii kaua, kui tal on süda rahul“ ning lubas terve küla maha põletada. M. L. ütluste kohaselt oli kättemaks seotud süüdistatava x surmaga. J. A. selgituste kohaselt oli süüdistatav öelnud, et „X pärast ei ole tal enam x.“ Kohus leiab, et süüdistatava poolt tunnistajatele edasi öeldud selgitusi saab kasutada tõendina

§ 66lg 21 p 2 tähenduses, sest T.

Sarapik oli tajutu vahetu mõju all, sest ta oli enne seda süütamise toime pannud ja sündmuskohalt põgenenud ning pole ka kahtlust, et süüdistatav oleks rääkimise ajal tõde moonutanud. Süüdistatav T. Sarapik on selgitanud, et see oli üksnes purjus inimese jutt, kuid kohtu hinnangul oli tegemist tema käitumise põhjendustega. Nii J. A. kui ka M. L. ütluste kohaselt ütles süüdistatav korduvalt, et ta maksab kätte ja üritas enne politsei saabumist ära põgeneda, millest võib järeldada, et ta oli ennast häälestanud kuritegu toimepanemisele, selgitades tunnistajatele, et tema sihiks oli väidetava ülekohtu eest kätte maksta. Kohus leiab, et süüdistav seadis enda teo eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o kannatanu vara hävitamise ja teadis, et süütamise tulemusena hävivad või saavad kahjustada kannatanu sõidukid, angaar, seadmed ja territooriumile ladustatud materjal. Süütamine oli ka Timo Sarapiku eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks, mistõttu on kuriteod toime pandud kavatsetusega. 5.

1. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. T. Sarapik on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt on Timo Sarapik pannud toime talle etteheidetavad kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 203 lg 1 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Karistus
4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määr võib jääda, kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuleb võtta arvesse, et Timo Sarapikku on varem korduvalt KarS § 199 järgi karistatud (III kd, tl 37-40). Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 7 kuud, millest koheselt 11 1-21-37 kuulus kandmisele vangistus 7 kuud. Vangistus 2 aastat jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud (13.02.2020 kuni 12.08.2022), seega on kuritegu toime pandud katseajal. Arvestades süüdistatava süü suurust ja asjaolu, et ta ei ole varasema kuriteo eest mõistetud karistuse järel teinud õigeid järeldusi, et hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest, siis vajab süüdistatava käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. 6.
5. KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuriteo toimepanemiseks kasutas süüdistatav üht ohtlikumat viisi, s.o vara süütamine, mis võib tuua kaasa raskeid ja ettenägematuid tagajärgi, seega esineb süüdistatava käitumises raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil (KarS § 58 p 7). Timo Sarapiku süü suurust mõjutab asjaolu, et süüdistatav on kahel järjestikusel korral pannud toime võõra asja rikkumise ja hävitamise, millega on põhjustatud eriti suure kahju KarS § 121 p 3 tähenduses, sest kannatanu vara hävis või sai kahjustada kogusummas 551 967,89 eurot. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tegemist on raskendava asjaoluga KarS § 58 p 8 alusel, sest kuriteoga on põhjustatud raske tagajärg. Seega on süüdistatav oma tegudega rünnanud õigushüve – kannatanu omand, olulisel määral. Süüdistatava käitumine on olnud sihipärane, eesmärgiga kätte maksta oma x töösuhte lõpetamise eest, seega esineb T. Sarapiku käitumises ka KarS § 58 p 1 sätestatud raskendav asjaolu, s.o teo toimepanemise madal motiiv (kättemaks). Kohus leiab, et Timo Sarapiku süüd KarS § 203 lg 1 järgi tuleb hinnata karistusraamide keskmisest oluliselt suuremana, s.o 4 aastat vangistust. 6.
6. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, seega on keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. T. Sarapik on pannud toime kolm vargust, millest üks jäi katsestaadiumisse. Süüdistatav ei ole osanud oma käitumist mõistlikult põhjendada, märkides, et viina varastas selleks, et end x surma tõttu purju juua. Kohus leiab, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada süüdistatava poolt kahe varguse tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kuriteoga ei ole põhjustatud suurt kahju ja tekitatud kahju on kannatanule X OÜ-le hüvitatud, mistõttu on kohtu hinnangul süüdistatava süü keskmisest sanktsioonimäärast väiksem, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust. 6.
7. Timo Sarapiku karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda absorbtsioonipõhimõttest. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu peab karistus olema mõjuv, et T. Sarapikul ei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et 4 aasta pikkune vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 13.02.2020.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aastat vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Timo Sarapiku karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 20.09.2020.a. Tsiviilhagi 7.
8. Kannatanu X AS esitas tsiviilhagi summas 596 152,32 eurot. 22.03.2021 toimunud kohtuistungil on kannatanu osaliselt võtnud hagi tagasi ja lõplikuks nõudeks jäi: põhinõue 216 475 eurot, põhinõudelt arvestatud viivis perioodil 04.01.2021.a kuni 11.04.2021.a summas 4649,76 eurot ja viivis alates 12.04.2021.a kuni põhinõude 216 475 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (III kd, tl 160jj). X AS tsiviilhagi summas 335 492,89 eurot tuleb seoses tsiviilhagi osalise tagasivõtmisega jätta asjas läbi vaatamata. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (süüdistatav) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi 12 1-21-37 või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasus seisnes selles, et Timo Sarapik on hävitanud ja kahjustanud kannatanu X AS vara, millega on põhjustatud varalist kahju summas 596 152,32 eurot. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kui see on seotud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kaaludes eelnevalt süüdistatava Timo Sarapiku süüküsimust on leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanu vara süütamine, millega on põhjustatud varalist kahju. Seega on kahjuhüvitamise nõude eeldused täidetud. Süüdistatav ja tema kaitsja ei vaielnud kannatanu nõude suurusele vastu ega sellele, et süütamise tulemusena on hagis nimetatud ulatuses kahju põhjustatud. 22.03.2021 on süüdistatav ja tema kaitsja nõustunud kannatanule tekitatud kahju ulatusega ja hagi esemega summas 216 475 eurot. Vaidlus on ainult selles, kas T. Sarapik on kahju põhjustanud. VÕS § 128 lg 1 ja 3 kohaselt kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige hävinud või kahjustatud asja väärtuse hüvitamist. Asjas on leidnud süüküsimust lahendades tõendamist, et Timo Sarapik on põhjustanud kannatanule varalist kahju. Seega tuleb tsiviilhagi rahuldada ja süüdistatavalt T. Sarapikult tuleb kannatanu X AS kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 216 475 eurot. 7.
9. X OÜ tsiviilhagi jätab kohus rahuldamata, sest kahju on hüvitatud. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 8.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada: 1) pakend 1 (sündmuskoht 17.09.2020), milles omakorda pakendid 1, 3, 4, mis asuvad Lääne prefektuuris; 2) pakendid 1, 2, 3, 4, 5 (sündmuskoht 20.09.2020), mis asuvad Lääne prefektuuris; 3) kriminaalasi 20267000865 pakend 4 (sündmuskoht 20.09.2020), mis asub Lääne prefektuuris –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Tegemist on

§ 126

lg 3 p 4 mõttes väärtusetute esemetega, mistõttu tuleb need hävitada

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Timo Sarapikule pakend 5 (võrdlusmaterjal 01.10.2020, jalatsid), mis asub Lääne prefektuuris. Tegemist on T. Sarapikule kuuluvate jalatsitega, mistõttu tuleb need tagastada.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendite vaatlusprotokollide lisadeks olevad CD- ja DVD-plaadid (kokku 8 tk). CD- ja DVD-plaadid on asitõendi vaatluseprotokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.1 Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD-plaadid. Tõkend 9. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Menetluskulud 1 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260. 13 1-21-37 10.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. 10.1.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Rünno Roosmaa esitatud tasutaotlused on kohus rahuldanud kogusummas 2557,68 €. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Tegemist on mõistliku ja vajalik kuluga. Kuna süüdistatav mõistetakse 10.08.2020.a episoodis õigeks, tuleb osa kaitsja kuludest

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda.

Kohtu hinnangul moodustab suurema osa süüdistuse mahust ja seega vajalikest kaitsjakuludest KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritav süüdistus. Seega arvestades esitatud süüdistust, selle sisu ja mahtu, leiab kohus, et

§ 181

lg 1 alusel tuleb riigi kanda jätta määratud kaitsja kuludest 10% ehk 255,77 eurot. Võttes arvesse kriminaalmenetluse asjaolusid, on kohtu hinnangul märgitud osas kaitsja kulude riigi kanda jätmine kohane ja proportsionaalne.

§ 175lg 1 p 4 alusel kuulub T.

Sarapikult väljamõistmisele 2301,91 €. 10.2. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tunnistajate tasutaotlusi rahuldanud kogusummas 311,96 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist olnud põhjendatud ja vajalike kuludega. Tunnistajad andsid ütlusi seonduvalt süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi. Kuna T. Sarapik mõistetakse viidatud süüdistuses süüdi, tuleb tunnistajate kulud 311,96 €

§ 175lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdistatavalt.

10.3. Kriminaalasjas on teostatud ekspertiisid kogumaksumusega 2104 eurot. Vastavalt prokuröri taotlusel tuleb riigi kanda jätta ekspertiisiakt nr 20E-SS0043 kulu 663 eurot. Ülejäänud ekspertiisidega koguti tõendeid T. Sarapiku süüstamiseks KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Kuna T. Sarapik mõistetakse KarS § 203 lg 1 järgi süüdi, tuleb ekspertiiside kulud summas 1441 eurot

§ 175lg 1 p 3 alusel välja mõista süüdistatavalt. Kar

S § 199 lg 2 p 9 ja § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb T.

Sarapikult välja mõista ka sundraha 876 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb T. Sarapikult seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 4930,87 eurot. 10.4.

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus Timo Sarapikul tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et Timo Sarapik tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 410,91 € ning viimasel kuul 410,86 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud peaaegu summas 5000 eurot. 2019.a aga Maksu- ja Tolliametil puudusid andmed T. Sarapiku tulude kohta. Seega süüdistataval ilmselgelt puudub püsiv sissetulek, samuti viibib isik käesoleval ajal vanglas. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt

§ 423ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu.

Seetõttu leiab kohus, et T. Sarapikule tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühe aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 osas. 10.5. 09.04.2021.a esitas kannatanu esindaja taotluse T. Sarapikult kannatanu menetluskulude väljamõistmiseks summas 9945 eurot, millele lisandub 09.04.2021.a kohtuistungiga seotud menetluskulud tunnihinnaga 180 eurot, millele liidetud 1 tund istungiks ettevalmistumiseks ja 4 tundi transpordiks ja kliendiga suhtlemiseks.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses 14 1-21-37 kriminaalmenetlusega.

§ 16lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline.

Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse (sh muud menetlusosalise vajalikud kulud) eest makstes, mõistetakse süüdimõistetult välja kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. AS X on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat Lembit Tedder. 09.04.2021.a esitas kannatanu esindaja taotluse T. Sarapikult kannatanu menetluskulude väljamõistmiseks. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on valitud esindaja osutanud kannatanule 04.01.2021.a õigusabi 4,75 tunni ulatuses seoses tsiviilhagi koostamise, tõendite kaardistuse ning suhtlusega prokuröri ja kliendiga. Samuti on esindaja osutanud 3,5 tunni ulatuses õigusabi seoses süüdistus- ja kaitseaktiga tutvumise, kriminaaltoimiku materjali analüüsi ja kõrvutamise süüdistusja kaitseaktiga ning suhtlusega kliendi, kindlustuse ja kohtuga. 22.03.2020.a on esindaja osutanud õigusabi 9,5 tunni ulatuses seoses tsiviilhagi täpsustuse koostamise ja tõendite koondamisega. Kohus leiab, et märgitud ulatuses õigusabi osutamine, s.o 17,75 tundi, on olnud vajalik ning põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus õigusabi osutamist seoses kohtuistungitega. Käesolevas kriminaalasjas toimusid kohtuistungid 18.01.2021.a kestvusega 1 tund, 10.03.2021.a kestvusega 4 tundi, 11.03.2021.a kestvusega 3 tundi ja 10 minutit, 22.03.2021.a kestvusega 1 tundi ja 30 minutit, 23.03.2021.a kestvusega 1 tund ja 30 minutit ning 09.04.2021.a kestvusega 2 tundi ja 45 minutit. Seega seoses kohtuistungitel osalemisega on põhjendatud õigusabi osutamine 13,92 tunni ulatuses. Lisaks nähtub, et esindaja on osutanud õigusabi seoses kohtuistungiteks ettevalmistamisega. Taotlusest nähtuvalt hindab esindaja kohtuistungiks ettevalmistamise õigusabi ajakuluks 1 tund. Kohtu hinnangul saab nimetatud ulatuses õigusabi osutamist pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Käesolevas kriminaalasjas oli kokku 6 kohtuistungit. Seetõttu saab põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks seoses kohtuistungiteks ettevalmistamisega pidada 6 tundi. Lisaks järeldub esitatud taotlusest, et esindaja on seoses kohtuistungitega osutanud igakordselt 4 tundi õigusabi seoses kliendiga suhtlemisega ja transpordiks kulutatud ajaga. Kohus leiab, arvestades kriminaalasjas ja selle asjaolusid, saab põhjendatud kliendiga suhtlemiseks kulutatud õigusabi ajakuluks pidada igakordselt 0,5 tundi, mistõttu märgitud osas saab õigusabi osutamist põhjendatuks ja vajalikuks pidada 3 tunni ulatuses, sest käesolevas asjas oli kokku 6 kohtuistungit. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on olnud õigusabi osutamine 17,75+13,92+6+3=40,67 tunni ulatuses. Järgnevalt hindab kohus, kas kaitsja õigusabi tunnihinda 180 eurot saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma 24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092 eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32 on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunni hinnaks pidanud 960:5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul ka õigusabi tunnihinda 180 pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 40,67x180=7320,60 €. 15 1-21-37 Lisaks otsesele õigusabi osutamisele taotleb esindaja ka transpordile kulutatud aja hüvitamist õigusabi osutamise tunnihinnaga. Arvestades, et kohtu hinnangul kaitsja märgitud 4 tunnist saab kliendiga suhtlemiseks pidada põhjendatuks 0,5 tundi, järeldub, et seoses transpordile kulutatud ajaga tuleks hüvitada igakordselt õigusabi osutamine 3,5 tunni ulatuses. Esindaja büroo asukoht on Tallinnas Pärnu mnt 15, samas kohtuistungid toimus Pärnus Kuninga 22. Võttes arvesse märgitud, on kohtu hinnangul tõenäoline, et edasi-tagasi sõiduks kulus esindajal umbes 3,5 tundi. Seega, kuna käesolevas asjas oli kokku 6 kohtuistungit, kulutas esindaja kohtuistungitele ja tagasi sõiduks kokku 21 tundi. Kohus leiab, et esindaja ajakulu hüvitamine õigusabi osutamise tunnihinna ulatuses ei ole põhjendatud. Samas on tegemist siiski kuluga ning märgitud ajal ei olnud näiteks kaitsjal võimalik osutada õigusabi mõnele teisele kliendile. Riigikohus on 7.05.2020.a lahendi 1-18-7807 p-s 21 märkinud, et liiati ei ole ringkonnakohus arvestanud, et A. K-le ei osutanud õigusabi mitte riigi õigusabi korras määratud, vaid lepinguline kaitsja, kelle tasule ja kuludele kord ei rakendu. Samas ei pea Riigikohus põhjendatuks tasu maksmist ka kaitsja taotletud summas. Seejuures märgib kolleegium, et kaitsja taotles sõidule kulutatud nelja tunni eest 540 euro hüvitamist, mis teeb tunnitasuks 135 eurot (sh käibemaks). See on rohkem kui kaitsja tunnitasu õigusteenuse osutamise eest (120 eurot, sh käibemaks). Tuginedes viidatud Riigikohtu lahendis märgitud seisukohale, et saa kohtu hinnangul pidada ka põhjendatuks lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja hüvitamist õigusabi osutamise tunnihinna ulatuses. Samas sõidule kulutatud aeg tuleks teatud ulatuses siiski hüvitada. Ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele hüvitatakse sõidule kulutatud aeg kehtestatud korra kohaselt. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada sõidule kulutatud aja hüvitamist poole õigusabiteenuse tunnihinna ulatuses, s.o antud juhul 90 eurot tunnis. Seega sõidule kulutatud aja osas saab põhjendatud kuluks pidada 21x90=1890 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb Timo Sarapikul hüvitada kannatanu X AS lepingulise esindaja kulud

§ 180lg 1 alusel summas 7320,60+1890=9210,60.

Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 16