← Eesti

2-20-10785/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-10785 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu ühisvara jagamiseks B.B. vastuhagi A.A. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja/vastuhagis hageja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a otsus osas, milles maakohus jättis A.A. ainuomandisse kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXX), jättis B.B.le osaühingu XX (registrikood XXXXXXXX) osa, jättis
  7. juuli 2006 kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingutest tuleneva ühiskohustuse jagamata, mõistis A.A.lt B.B. kasuks välja hüvitise 12 500 eurot ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
  8. Teha tühistatud osas osaliselt uus otsus, millega 2.1 lõpetada poolte ühisomand kinnistule asukohaga XXXXXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXX) kinnistu müümisega pooltevahelisel enampakkumisel ning jagada enampakkumise tulemusel tasutud ostuhind poolte vahel võrdselt ning 2.2 jagada
  9. juuli 2006 kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingutest tulenev ühiskohustus 43 324 eurot 57 senti poolte sisesuhtes võrdsetes osades selliselt, et mõlema poole kohustuseks on tasuda 21 662 eurot 29 senti.
  10. Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks osaühingu XX (registrikood XXXXXXXX) osa jagamise nõudes.
  11. Jätta Viru Maakohtu
  12. mai
  13. a otsus muutmata osas, milles maakohus jättis A.A. ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) ning jättis B.B. ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX).
  14. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.
  15. Jätta vastuvõtmata A.A. apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõend (pangakonto väljavõte).
  16. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  17. A.A. (hageja) esitas
  18. juulil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus XXXXXX kuni XXXXXX. Abielu kestel soetasid abikaasad korteriomandi asukohaga XXXXXXXX (turuväärtus 2 12 000 eurot), korteriomandi asukohaga XXXXXXXX (turuväärtus 12 000 eurot) ja kinnistu asukohaga XXXXXXXX (turuväärtus 57 500 eurot). Abielu kestel asutati osaühing XX osakapitaliga 40 000 eurot, mille turuväärtus on 385 492 eurot. Pooltel on ühiskohustus Swedbanki AS-i ees, mille laenujääk oli hagi esitamise päeval 43 342 eurot 57 senti. Hageja palus jagada ühisvara järgmiselt: 1) jätta korteriomand asukohaga XXXXXXXX hagejale; 2) jätta kinnistu asukohaga XXXXXXXX hagejale; 3) jätta korteriomand asukohaga XXXXXXXX kostjale; 4) jätta osaühingu XX osa kostjale; 5) kohustus Swedbanki AS-i ees jagada kaheks võrdseks osaks. Kuna ühisvara jagamisel jääb kostjale vara, mille väärtus on suurem, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 163 996 eurot. Selle osas tuleb teha tasaarvestus hageja kohustusega Swedbank AS-ile, mille tulemusena jääb hagejale makstavaks hüvitiseks 142 333 eurot 71 senti.
  19. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja oli nõus, et korteriomand asukohaga XXXXXXXX jääb hagejale ja korteriomand asukohaga XXXXXXXX jääb kostjale. Kostja soovis, et kinnistu asukohaga XXXXXXXX jääks kostja omandisse. Kostja nõustus, et osaühingu osa jääb kostjale ja kohustus Swedbanki AS-i ees jagatakse kaheks võrdseks osaks. Kostja vaidlustas osaliselt ühisvaraks oleva vara väärtuse.
  20. Kostja esitas
  21. detsembril 2020 vastuhagi ja vastuhagi täpsustuse ühisvara jagamiseks järgmiselt: 1) jätta korteriomand XXXXXXXX hagejale; 2) jätta korteriomand XXXXXXXX kostjale; 3) laenukohustus Swedbank AS-i ees jagada võrdselt: hageja tasub pangale 21 662 eurot 29 senti ja kostja tasub pangale 21 662 eurot 29 senti; 4) kinnistu nr XXXXXX müüakse hageja ja kostja vahelisel enampakkumisel ning kinnistu jääb selle poole ainuomandisse, kes pakub kõrgema ostuhinna. Kinnistu eest kõrgema ostuhinna pakkunud pool peab teisele poolele tasuma ½ enampakkumisel pakutud kõrgemast ostuhinnast. Enampakkumine ja raha tasumine toimuvad täitemenetluse seadustikuga ette nähtud korras; 5) OÜ XX osa, mille suuruseks on 2556 eurot ehk 25% osakapitalist, jaotatakse kaheks võrdseks osaks (reaalosadeks) väärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot ning kumbki pool saab endale ühe osa.
  22. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus rahuldada hagi. MAAKOHTU LAHEND 3
  23. Viru Maakohus rahuldas
  24. mai
  25. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ja jagas poolte ühisvara järgmiselt: 1) hageja ainuomandisse jäi korteriomand asukohaga XXXXXXXX ning kinnistu asukohaga XXXXXXXX; 2) kostja ainuomandisse jäi korteriomand asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja osaühingu XX (registrikood XXXXXXXX) osa. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks välja 12 500 eurot. Maakohus jättis kohustuse Swedbank AS-i ees jagamata. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle ühisvara koosseisu üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ainuomandisse jääb korteriomand XXXXXXXX ja kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXXXXXXX. Mõlema korteriomandi turuväärtus on 12 000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistu asukohaga XXXXXXXX turuväärtus on 57 500 eurot. Maakohus oli seisukohal, et ühisvaraks olev vara on mõistlik jagada poolte vahel niivõrd kui võimalik esemete kaupa ja kui selline jagamine ei taga poolte võrdset kohtlemist või ei ole muul põhjusel mõistlik, tuleb kaaluda ühisvara müüki enampakkumisel. Maakohtu hinnangul on suurem huvi osaühingu XX tegevuse vastu kostjal, kes on osaühingu juhatuse liikmena tegelenud ühingu juhtimisega. Hagejal otsene huvi osaühingu tegevuse vastu puudub. Kui jagada osaühingu XX osa kostja soovitud viisil kaheks võrdseks osaks, siis hageja sisuliselt selle omandamisest mõistlikku kasu ei saa. Mõistlik on jätta osaühingu XX osa kostjale, kellel on otsene huvi ettevõtte tegevuse jätkamise vastu. Eksperdiarvamuse kohaselt on osaühingu XX osade turuväärtuseks on 144 000-216 000 eurot, keskväärtusega 180 000 eurot. Kostja nimel on 25% osakapitalist, seega on ühisvaraks oleva osa turuhinnaks 45 000 eurot (180 000÷4). Pooltel on ühiskohustus Swedbanki ees, mis hagi esitamise seisuga oli 43 342 eurot 57 senti. Maakohus leidis, et hageja pakutud ühisvara jagamise viis tagab poolte võrdsema ja õiglasema kohtlemise. Seejuures on aga mõistlik jätta ühiskohustus jagamata, sest ühiskohustuse jagamisega sekkuks kohus paratamatult poolte ja Swedbanki AS-i vahel sõlmitud lepingusse. Pole välistatud, et pooled saavutavad võlausaldajaga kokkuleppe, et kohustus jääb hageja kanda ja selle arvelt tehakse hageja ja kostja vahel tasaarvestus. Maakohus leidis, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale pool hageja tasutud ekspertiisikulude ettemaksust (2400 eurot). Ülejäänud osas jättis kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagejal on ülekaalukas huvi kinnistu omandi säilitamise vastu. Kuna kummalgi poolel pole ülekaalukat huvi kinnistu endale jätmise osas, tagaks kõige õiglasema lahenduse see, kui kinnistu jääb selle ühisomaniku ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele ühisomanikule suuremat hüvitist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Kostja leiab, et kui mõlemad ühisomanikud 4 soovivad kinnistut endale, siis pidanuks kohus otsustama ühisomanikevahelise enampakkumise kasuks. Osaühingu osa tuleb jagada võrdselt. Kostjal ei ole võimalik tasuda osa turuväärtusele 45 000 eurole vastavat hüvitist. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu ka sellele, et pooled võiksid esitada nõude osaühingu osa jagamiseks müügil avaliku enampakkumisel. Kostja on seisukohal, et kohus jättis osaühingu osa põhjendamatult kostja ainuomandisse. Ühiskohustuse Swedbank AS-i ees saab jagada. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 võimaldab kohustuse jagamist ning mõlemad pooled seda ka soovisid. Kohtu seisukoht kohustuse jagamata jätmise osas oli üllatuslik.
  27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli
  28. juuni 2021, kuid apellatsioonkaebus esitati
  29. juunil 2021 ehk hilinenult. Apellatsioonkaebuse esitamise riigilõiv on tasutud ühisvara hulka kuuluva osaühingu XX arvelt, kuid vastavat osanike otsust pole lisatud. Hageja ei soovi saada osaühingu osanikuks. Hageja on võimeline maksma pangalaenu üksinda, mida ta on teinud alates
  30. a maikuust. Kostja tühjendas oma arvelduskonto ning pank asus tagastamisele kuuluvaid summasid kinni pidama hageja pangakontolt (lisatud kontoväljavõte). Kui kinnistu jääb hageja ainuomandisse, siis on hageja nõus tagastama pangalaenu üksinda. Hageja palub võtta tsiviilasja materjalide juurde dokumentaalse tõendi – pangakonto väljavõtte, millega hageja soovib tõendada, et ta täidab üksinda pangalaenu tagastamise kohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg-te 2 ja 3 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jagas ühisvara hulka kuuluva kinnistu ja osaühingu osa, jättis jagamata ühise laenukohustuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas osaliselt uue otsuse, millega jagab ühisvara hulka kuuluva kinnistu selliselt, et see müüakse pooltevahelisel enampakkumisel, ning poolte ühiskohustuse poolte sisesuhtes võrdselt. Osaühingu osa jagamise nõudes tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  32. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandite jagamist selliselt, et nii hageja kui ka kostja ainuomandisse jääb üks korteriomand. Sellist jagamisviisi taotleti nii hagis kui ka vastuhagis. Seega ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust korteriomandite jagamise osas.
  33. Samuti palusid nii hageja kui ka kostja jagada poolte ühine kohustus Swedbank AS-i ees selliselt, et mõlema poole kanda jääb pool kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis selles osas nii hagi kui ka vastuhagi põhjendamatult rahuldamata. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kohustuse jagamisel sekkuks kohus põhjendamatult poolte ja Swedbank AS-i õigussuhtesse. PKS § 38 näeb selgelt ette võimaluse jagada ühisvaral lasuvaid kohustusi. 5 Seejuures tuleb eristada kohustuste jagamist abikaasade sisesuhtes ning suhtes võlausaldajaga. Kohustuse jagamine abikaasade sisesuhtes ei puuduta nende õigussuhet võlausaldajaga, mistõttu ei ole selleks vajalik ka võlausaldaja menetluses osalemine. Selle jagamise tulemusena reguleeritakse üksnes abikaasade kui solidaarvõlgnike omavaheliste kohustuste jaotust võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 mõttes. Võlausaldaja nõusolekut on PKS § 38 teise lause ja VÕS § 175 lg 1 järgi vaja selleks, et jagada kohustus ka võlausaldajale siduvalt. Kuna mõlemad pooled on soovinud kohustuse jagamist poolte vahel võrdselt hagi esitamise aja seisuga, ei näe ringkonnakohus alust jätta kohustust poolte sisesuhtes soovitud viisil jagamata.
  34. Ringkonnakohus leiab, et hageja koos apellatsioonkaebuse vastusega esitatud pangakonto väljavõte tuleb jätta asja juurde võtmata. Hageja soovib sellega tõendada asjaolu, et tema on ainuüksi menetluse ajal täitnud poolte ühist laenukohustust. Tegemist ei ole ühisvara jagamise nõude lahendamisel TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohase tõendiga. Ühisvara, sh laenukohustus jagatakse PKS § 37 lg 11 kohaselt
  35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas põhjendamatult poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga XXXXXXXX selliselt, et jättis selle hageja ainuomandisse. Maakohtu menetluses avaldasid soovi saada kinnistu enda omandisse nii hageja kui ka kostja. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kostja viitab apellatsioonkaebuses põhjendatult sellele, et Riigikohtu praktika kohaselt on üldjuhul olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja endale hüvitise maksmise vastu, mõistlik panna asi kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele (vt Riigikohtu
  36. aprilli
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Hageja ei ole välja toonud, et tema varaline olukord ei võimaldaks enampakkumisel osaleda ega toonud välja muid asjaolusid, mis ühisvara jagamise sel viisil välistaksid. Seega tuleb maakohtu otsus kinnisasja jagamise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi nõude müüa asi kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja jagada ostuhind poolte vahel pooleks.
  38. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega ka osas, milles kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus jättis osaühingu XX osa kostja ainuomandisse olukorras, kus kostja ei olnud nõus saama osaühingu osa hüvitise maksmise kohustuse vastu. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olevat eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise kohustusega (vt Riigikohtu
  39. aprilli
  40. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 23). Maakohtu otsuse kohaselt pidi lõpptulemusena hüvitist tasuma küll hageja, kuid olukorras, kus ringkonnakohus muutis maakohtu otsust kinnistu jagamise osas, langeks osaühingu osa kostja ainuomandisse jätmisel hüvitise maksmise kohustus kostjale. Ringkonnakohus leiab, et osaühingu osa jagamise osas ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Nimelt on kohus ühisvara jagamisel seotud hagis ja vastuhagis esitatud vara jagamise viisidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas põhjendatud osaühingu osa jagamine ka vastuhagis soovitud viisil reaalosadeks jagamisega. Hageja on sellele vastu vaielnud ning ei soovi osa omanikuks saada. Sellises olukorras ei oleks osa reaalosadeks jagamine õiglane, kuna see tooks kaasa hagejale osa sundomandamise kohustuse olukorras, kus osaühingu juhtimisega on tegelenud üksnes kostja. 6 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta hagi osaühingu osa jagamise nõudes ka rahuldamata. Nimelt tuleneb Riigikohtu praktikast, et kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele. Alles juhul, kui pooled seda ei tee, võib kohus jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu kaasomandi lõpetamata või ühisvara eseme jagamata, põhjendades otsuses ühtlasi, milline jagamise viis oleks sobiv. Praeguses asjas ei ole maakohus pooltele selgitanud, et pakutud viisid ei ole sobivad ega andnud võimalust ka teistele viisidele tugineda. Kuivõrd see selgituskohustus eeldab pooltele võimaluse andmist uue haginõude esitamiseks, mille kohta maakohus ei ole otsust teinud, ei saa ringkonnakohus asja ise sisuliselt esimese kohtuastmena lahendada, vaid asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  41. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kinnistu ja osaühingu osa jagamise osas, tuleb see tühistada ka osas, milles maakohus kohustas hagejat kostjale hüvitama enamsaadud ühisvara väärtuse. Kuivõrd mõlemale poolele jäänud korteriomandite väärtused on võrdsed ning ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole jäetud muid ühisvarasse kuuluvaid esemeid ühele poolele hüvitise maksmise kohustuse vastu, ei ole alust määrata kummalegi poolele hüvitamiskohustust.
  42. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab TsMS § 173 lg 1 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.