1-20-1273/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1273 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Roman Jastrebljanski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Roman Jastrebljanski (ik 38703294215) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaat Andres Veski poolt Roman Jastrebljanskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
8. Mõista Roman Jastrebljanskilt menetluskuluna välja 54 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Roman Jastrebljanskil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati Roman Jastrebljanski süüdi KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. Raskema karistuse suurendamise teel mõisteti R. Jastrebljanskile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seda karistust suurendati omakorda Pärnu Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja R. Jastrebljanskile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. R. Jastrebljanski karistusaeg algas
15. mail 2020 ja lõppeb
16. novembril
18. Tartu Vangla esitas
19. augustil
20. a Tartu Maakohtule taotluse R. Jastrebljanski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
21. Tartu Maakohtu
22. septembri
23. a määrusega jäeti R. Jastrebljanski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
24. Kuigi R. Jastrebljanskil puuduvad distsiplinaarkaristused, ei ole tema käitumine vangistuses positiivne. Ta on läbinud individuaalset täitmiskava problemaatiliselt. Ta osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk jäi saavutamata. Vangla hinnangul puudub R. Jastrebljanskil jõud muutuda, vaid ta ootab abi teistelt. R. Jastrebljanski avaldas, et ta osales programmis ainult seetõttu, et kästi ning talle eriti midagi meelde ei jäänud. Keeruline on olnud ka tööhõives osalemine. R. Jastrebljanski ei soovi majandustöödest osa võtta, tuues vabanduseks terviseprobleemid. Samas on ta valmis osalema veel koormavamas, kuid tema jaoks meeldivamas tegevuses, s.o puidupingitöölise praktikas. Kohtuistungil avaldas R. Jastrebljanski, et asus hiljuti siiski tööle. Kohtule on esitatud ka osalise töövõime tõend. Vanglaametnikesse suhtub R. Jastrebljanski pigem tõrjuvalt ja ei leia, et koostööst oleks mingit kasu. Seega ei ole R. Jastrebljanski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamised sisulised eeldused täidetud.
25. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ka vabanemisjärgsete elutingimuste ja sellest tulenevate riskide tõttu. Tal on vabanemise korral kindel elukoht. R. Jastrebljanski on elu jooksul ametlikult töötanud vaid loetud kuud ja on tihti töökohti vahetanud. Ka praegu puudub tal vabaduses kindel töökoht, kuigi enda sõnul on võimalik tööle asuda tehasesse. R. Jastrebljanski vabanemisfondis on 676 eurot, kuid rahalisi nõudeid on 8796 euro ulatuses. R. Jastrebljanski on siiani süütegusid toime pannud suuresti majandusliku kasu saamise eesmärgil. R. Jastrebljanski küsitav majanduslikuks toimetulek ja asjaolu, et tema elutingimused oleksid vabanemiseelsete tingimustega sarnased, milles ta ei ole siiani õiguskuulekalt toime tulnud, ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
26. R. Jastrebljanski kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest. Enda sõnul on ta tarvitanud narkootikume vahelduva eduga alates
27. eluaastast. Aeg-ajalt on tarvitamises ette tulnud pause, kuid püsivalt narkootikumidest loobuda ta ei ole suutnud. R. Jastrebljanski arvates vastutavad teised tema sõltuvusprobleemide eest. Kohtuistungil avaldas ta lootust, et narkootikumidest hoiduda aitavad lähedased ja kriminaalhooldaja. Ka vangla iseloomustuse kohaselt ootab ta abi teistelt. Ühtlasi suhtub maakohus kriitiliselt R. Jastrebljanski väidetavasse soovi minna vabaduses programmi. Nimelt ei ole ta vangistuses sõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“ üleliia tõsiselt võtnud, mistõttu on küsitav, kas ta oleks vabaduses motiveeritud programmides osalema. Seega on maakohtu hinnangul tõenäoline, et R. Jastrebljanski ei tule vabaduses oma sõltuvusprobleemiga toime ja jätkab narkootikumide tarvitamist, mis märkimisväärselt suurendab uute süütegude toimepanemise riski. 2 MÄÄRUSKAEBUSED
28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Jastrebljanski kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
29. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Jastrebljanski on osaliselt täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Alates
30. oktoobrist 2020 osales ta sõltuvusteemalistes loengutes „Keemiline sõltuvus“ ja käis kohal neljal korral viiest. Programmi läbiviija hinnangul oli R. Jastrebljanski motivatsioon hea, ta osales programmis aktiivselt, kuulas tähelepanelikult ja osales aktiivselt teemade arutelul. Samuti osales R. Jastrebljanskil
31. maist kuni
32. juunini 2021 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille läbis osaliselt. Programmi läbiviija hinnangul oli R. Jastrebljanskil mõnevõrra ebakindel ja kohati esinesid tal keskendumisraskused, kui samas olid kodused kirjalikud ülesanded täidetud. Treeningplaanis seadis R. Jastrebljanski eesmärgiks narkootikumidest loobuda ja minna rehabilitatsiooni keskusesse. Talle ei ole määratud mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Jääb arusaamatuks, miks on maakohus keskendunud üksnes R. Jastrebljanskit negatiivselt iseloomustavatele aspektidele.
33. Vanglas töötamise osas on R. Jastrebljanski väljendanud vastumeelsust, kuna tema tervislik seisund ei ole hea. Selle kohta on esitatud ka tõend. Sellest hoolimata osales R. Jastrebljanski aktiivselt majandusabitöödel. Mis puudutab suhtlus vanglaametnikega, siis kinnipeetavad ja vanglaametnikud ei peagi olema n-ö südamesõbrad ning mõningane tõrjuv hoiak ja usaldamatus vanglaametnike suhtes on loomulik. Nimetatud asjaolu ei saa olla põhjuseks jätta isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
34. Vabaduses on R. Jastrebljanskil kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik. R. Jastrebljanski ema on poega vangistuses viibimise ajal rahaliselt toetanud ja on lubanud seda teha ka pärast tema vabanemist kuni sissetuleku saamiseni. R. Jastrebljanski hakkab rahalisi nõudeid tasuma vabanemisjärgselt, pärast seda, kui ta on end sõltuvusest terveks ravinud. R. Jastrebljanskil on küll terviseprobleemid ja osaline töövõime kaotus, kuid see ei takista teda vabanemisel tööd otsimast.
35. Kohtuistungil kinnitas R. Jastrebljanski, et on valmis oma sõltuvusprobleemidega tegelema ja ei soovi enam narkootikume tarvitada. R. Jastrebljanski avaldas lootust, et ehk aitavad tal narkootikumidest hoiduda lähedased ja kriminaalhooldaja. Eeltoodust tulenevalt leian, et maakohus on R. Jastrebljanski ütluseid tõlgendanud meelevaldselt. R. Jastrebljanski sõnul vajab ja soovib ta kolmandatelt isikutelt tuge ja abi, milles ei ole midagi kummalist. Määrav on R. Jastrebljanski poolt sõltuvuse teadvustamine ja kindel soov ravile asuda. Erinevaid programme saab R. Jastrebljanski läbida ka vabaduses viibides. Maakohtu seisukoht, et tõenäoliselt ei suuda R. Jastrebljanski vabaduses oma sõltuvusprobleemidega toime tulla ja jätkab narkootikumide tarvitamist, on pigem oletuslikku laadi.
36. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu R. Jastrebljanski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
37. Ta osales sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tegevuses. Tal oli raske seal arvamust avaldada. Arvesse ei ole võetud, et talle ei pakutud osalemist sotsiaalprogrammis, kus temaga töötataks individuaalselt. Alles
38. a oktoobris võimaldati talle seda. Ka grupi töös osalemine on vanglas problemaatiline, sest 320 kinnipeetava kohta on üks psühholoog. Ühelt poolt märgib maakohus, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi, kuid teiselt poolt leiab, et tema käitumine vanglas ei ole positiivne. Vangla iseloomustus ei ole tema majandustöödel osalemisega seotud osas tõene. Tal on probleemid jalgadega, mida kontaktisik teadis, kuid jättis iseloomustusse märkimata. Ta viibis isolatsioonis, kuna on riskigrupis, kui algas pandeemia teine laine. Ta istus alates novembrist 2020 kuni
39. juunini 2021 kambris ilma sealt lahkumata. Lisaks jalutasid nad 3 teistest eraldi. Pärast seda oli tal võimalik ennetähtaegselt vabaneda ja selleks koguti materjalid kõigest kahe kuuga. Ta allkirjastas majandustöödel osalemise kohta lepingu, läks tööle ja tegi seda enda pärast, et tal ei oleks vabaduses probleeme töö leidmisega. Viide sellele, et ta osales meeleldi puidupingitöölise praktikas on meelevaldne. Ta tahtis seal osaleda juba varem, aga selleks peab töötama majandustöödel. Kas soov õppida on halb. Vangla poolt esitatud materjalid on tervikuna alusetud ja nende pinnalt ei saanud maakohus anda õiget hinnangut. Ta on kontaktisikule mitu korda rääkinud, et soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, sest tal on narkosõltuvus. Selle peale ütles kontaktisik, et ta peab koju minema. Ta on siiani rehabilitatsioonikeskusesse „Uus põlvkond“ minemise poolt ja nad on valmis teda vastu võtma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Jastrebljanski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebustele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
41. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses märgitule on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
42. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust lahendades ei hinda kohus ümber vangla iseloomustuses märgitut. Kui kinnipeetav ei ole vangla iseloomustusega nõus, on võimalik seda vaidlustada halduskorras. Ringkonnakohus jätab sellekohased etteheited vangla iseloomustusele tähelepanuta.
43. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Teisisõnu ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine võimalik, kui kohus ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
44. R. Jastrebljanski omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust varguste ja kelmuste toime panemise eest. R. Jastrebljanski pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel, selle asemel, et tööle asuda. Enne vangistust pidas teda üleval ema. Praegusel juhul on ohumärgiks, et vabanemise korral puudub R. Jastrebljanskil töökoht. Arvestades tema minevikku, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et ta suudaks endale esmalt ametliku töökoha leida ja teiseks seda säilitada. Või et ta ei muutuks saadava töötasu osas rahuolematuks. Nimelt puudub tal pikaajaline töökogemus- ja harjumus. Varasemalt on ta töötanud väga katkendlikult ja ta on tihti töökohti vahetanud ja seda nii kuritegude toime panemise kui ka narkootikumide tarvitamise tõttu. R. Jastrebljanski pidas silmas vaid enda heaolu ja üritas kuritegelikul teel leida vahendeid eelkõige narkootikumide hankimiseks. Kesine sissetulek ja kehv majandusliku toimetuleku oskus võib ta taaskord kuritegelikule teele viia.
45. Samuti on maakohus õigustatult viidanud R. Jastrebljanski narkosõltuvusele, millest vabanemine ei pruugi nii lihtne olla. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta vabaduses narkootikumidest suudaks eemale hoida. Ja seda isegi mitte olukorras, kus ta on lubanud enda sõltuvusprobleemiga vabaduses edasi tegeleda. Ta alustas narkootikumide tarvitamist juba 12-aastaselt, mistõttu on tema sõltuvus pikaajaline. Praeguse kohtuotsuse 4 aluseks oleva kelmuse on ta samuti toime pannud narkojoobes olles. R. Jastrebljanski on tarvitanud eriliigilisi narkootikume. Sealhulgas süstimise teel. Ta on ka varasemalt üritatud narkosõltuvusest vabaneda. Nimelt on ta korduvalt viibinud haiglas võõrutusravil, kuid tulutult, sest jätkas ikkagi tarvitamist. Seetõttu on R. Jastrebljanski soov pärast vabanemist minna rehabilitatsioonikeskusesse kaheldav. Tal on varasemalt olnud võimalusi enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada, kuid R. Jastrebljanski oma aega ja energiat sellele ei suunanud.
46. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigustatult märkinud, et ka vangistuses on R. Jastrebljanski tahe enda sõltuvuskäitumisega tegeleda, kaheldav. R. Jastrebljanski küll osaleb rehabiliteeritavates tegevustes, kuid suhtub sotsiaalprogrammide läbimisse eelarvamusega. Ta on programmide töös ebakindel ja ei oska enda jaoks lahti mõtestada, miks on vajalik narkootikumidest loobuda, s.o kriminaalkolleegiumi hinnangul ei mõista R. Jastrebljanski senini, et narkootikumide tarvitamine on viinud ta kuritegelikule teele. See kõik näitab, et R. Jastrebljanski motivatsioon narkootikumidest loobumiseks ei ole veel piisav. Ei ole välistatud, et vabaduses võib tal sellest tulenevalt tekkida tagasilangus, mis suurendaks aga oluliselt temast lähtuvat uute kuritegude toime panemise riski.
47. Kuna R. Jastrebljanskit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, saab öelda, et eripreventiivselt ei ole mõistetud karistused tema hoiakuid muutnud. Arvestades tema varasemat elukäiku, vabanemisjärgseid võimalusi, sealhulgas töökoha puudumist ja kesist motivatsiooni sõltuvusest vabaneda, ei ole ringkonnakohus veendunud, et vangistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Kriminaalkolleegium ei ole kindel, et tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla hoiaks täie kindlusega ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise.
48. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
49. septembri
50. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
51. R. Jastrebljanski kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 54 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Jastrebljanski kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 5