1-07-10625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-07-10625 (02221000559) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ma

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi X.X.

a süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi Boriss Dantšenko süüdistus

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.

aprilli 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vassili Satšuk ja süüdistatava X.X. a kaitsja Toomas Alp Prokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar Süüdistatav Vassili Satšuk elukoht: XXX, isikukood: 36212292212, töökoht: OÜ Rideman varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev Süüdistatav X.X. elukoht: XXX, isikukood: xxxxxxxxx, töötu varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 1 tühistada Viru Maakohtu 29. aprilli 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-10625 täies ulatuses. Mõista Vassili Satšuk süüdistuses

§-de 209 lg 2 p 1,2 ja 22 lg 1,3 järgi õigeks. Mõista X.X. süüdistuses

§ 209lg 2 p 1,2 järgi õigeks.

Vassili Satšuki ja X.X. a suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS Alexela Oil, AS Lukoil Eesti, OÜ Fort Oil ja Eksar Transoil AS tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Vabastada aresti alt Vassili Satšuki osa OÜ-s Rideman Jõhvi (registri nr 10830949, asukoht Kooli 3, Jõhvi, Ida- Viru maakond) väärtusega 100 000 krooni. Vabastada aresti alt X.X. a Krediidipangas asuv arvelduskonto nr XXX ja SEB Pank asuvad arvelduskontod nr XXX ja nr XXX. Vassili Satšuki väljamõistetud menetluskulud 802.40 krooni kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja 1062 krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses õigusabi eest makstud tasu jätta riigi kanda. X.X. alt väljamõistetud menetluskulud 802.40 krooni kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ning 5089 krooni 35 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses õigusabi eest makstud tasu ja 10 544 krooni 35 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi tasu, jätta riigi kanda. X.X. a poolt ajavahemikul

1. aprill 2003 kuni
2. aprill 2003, see on 29 päeva, vahi all viibitud aeg „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ § 1 lg 3 alusel hüvitamisele ei kuulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
3. novembril 2009 ja samast ajast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. novembrist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. novembrist
7. Esimese astme kohtu otsuse sisu 2 Viru Maakohtu
8. aprilli 2009 otsusega mõisteti Vassili Satšuk süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 2, § 22 lg 1, 3 järgi ja karistati

§ 60

lg 1, 3 kohaldamisega 8-kuulise vangistusega.

§ 76lg 6; § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 15.

aprilli 1997 kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistuse 1 aasta 10 kuud 17 päeva võrra, mõisteti V. Satšukile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti X.X. süüdi ja karistati

§ 209

lg 2 p 1, 2 järgi 1-aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuse, on X.X.

a ärakandmata vangistus 11 kuud 1 päev.

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui X.X.

18-kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 1 alusel pandi X.X.

ale kohustus hüvitada kuni 1. juunini 2010 AS-le Alexela Oil 20 000 krooni, AS-le LUKOIL EESTI 20 000 krooni, Eksar-Transoil AS-le 20 000 krooni ja OÜ-le Fort Oil (pankrotis) 20 000 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti Boriss Dantšenko

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi õigeks Kr

MS § 301 alusel prokuröri loobumise tõttu süüdistusest. Kohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis välja solidaarselt V. Satšukilt ja X.X. alt 297 000 krooni AS Alexela Oil kasuks, 258 750 krooni AS LUKOIL EESTI kasuks, 907 003.58 krooni OÜ Fort Oil (pankrotis) kasuks ja 692 898.35 krooni Eksar-Transoil AS kasuks. Maakohus arutas V. Satšukile ja X.X. ale

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad, sh V.

Satšuk, olles

1. veebruaril 1986 ENSV Ülemkohtu poolt karistatud KrK §-s 139 ettenähtud varguse eest ja mille andmed ei ole karistusregistrist kustutatud,
2. a juulist-septembrini isikute grupis koos B. Dantšenkoga lõid varalise kasu saamise eesmärgil OÜ AISTING majanduslik-finantsilise tegevuse faktilisest seisukorrast ja maksejõulisusest teadvalt ebaõige ettekujutuse bensiini ja diiselkütuse hulgimüügiga tegelevate firmade OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS LUKOIL EESTI ja AS Alexela Oil esindajates. Selleks registreeriti
3. juulil 2002 18-aastane X.X. kahjumiga tegutsenud OÜ AISTING juhatuse liikmeks. Usalduse ning seejärel krediidi saamiseks tellis X.X. V. Satšuki ja B. Dantšenko juhiste kohaselt eelnimetatud firmadelt esialgu kütust väikestes kogustes, mille eest OÜ AISTING tasus õigeaegselt. Kuna OÜ-l AISTING endal varalised vahendid kütuse ostuks puudusid, saadeti B. Dantšenko juhtnööride kohaselt kütusefirmadelt saadud kütus koheselt realiseerimiseks edasi B. Dantšenkole kuuluvale OÜ-le KRIS KÜTUS ning OÜ-lt KRIS KÜTUS saadud rahadega tasuti OÜ AISTING hankijatele. Saanud selliselt kütusefirmade usalduse, andsid OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS LUKOIL EESTI ja AS Alexela Oil OÜ-le AISTING oma tooteid juba krediiti, mille eest ei olnud X.X. al, V. Satšukil ja B. Dantšenkol kavatsust kunagi tasuda. Loonud OÜ AISTING maksejõulisusest teadvalt ebaõige ettekujutuse, said V. Satšuk, X.X. ja B. Dantšenko kütusefirmadelt kütust alljärgnevalt: - OÜ Fort Oil (asukoht Kuressaare linnas Põhja 53) tarnis OÜ AISTING tanklasse aadressil Kohtla-Järve Ehitajate tee 39 07.10.2002 arve nr 210042 alusel 35 200 liitrit bensiini 95 summas 299 183.81 krooni, 08.10.2002 arve nr 210043 alusel 9000 liitrit bensiini 95 ja 15 000 liitrit diislikütust kokku summas 150 003.96 krooni ning 11.10.2002 arve nr 210072 alusel 34 500 liitrit bensiini 98 ja 19 000 liitrit diislikütust kokku summas 457 815.81 krooni. Kokku omastasid X.X. , B. Dantšenko ja V. Satšuk naftasaadusi 907 003.58 krooni eest, jättes selles summas arved teadlikult tasumata, tekitades OÜ-le Fort Oil varalise kahju suures ulatuses; - Eksar-Transoil AS (asukoht Jõgeva linnas B. Alveri 6) tarnis OÜ AISTING tanklasse aadressil Kohtla-Järve Ehitajate tee 39 04.10.2002 arve nr 5217 alusel 31 000 liitrit kerget 3 kütteõli summas 142 625.40 krooni, 08.10.2002 arve nr 5254 alusel 31 000 liitrit bensiini 95 summas 261 985.95 krooni ning 11.10.2002 arve nr 5433 alusel 31 000 liitrit bensiini 98 summas 288 287 krooni. Kokku omastasid X.X. , B. Dantšenko ja V. Satšuk naftasaadusi 692 898.35 krooni eest, jättes selles summas arved teadlikult tasumata, tekitades EksarTransoil AS-le varalise kahju suures ulatuses; - AS LUKOIL EESTI (asukoht Tallinnas Paavli 1/Kopli 33) tarnis OÜ AISTING tanklasse aadressil Kohtla-Järve Ehitajate tee 39 09.10.2002 arve nr SA/5521 alusel 15 000 liitrit diislikütust summas 102 000 krooni ning arve nr SA/5522 alusel 19 000 liitrit bensiini 95 summas 156 750 krooni. Kokku omastasid X.X. , B. Dantšenko ja V. Satšuk naftasaadusi 258 750 krooni eest, jättes selles summas arved teadlikult tasumata, tekitades AS-le LUKOIL EESTI varalise kahju suures ulatuses; - AS Alexela Oil (asukoht Tallinnas Kadaka tee 84c) tarnis OÜ AISTING tanklasse aadressil Kohtla-Järve Ehitajate tee 39 09.10.2002 arve nr 1740 alusel 36 000 liitrit bensiini 95 summas 297 000 krooni, millises summas arve jättis X.X. kokkuleppel V. Satšuki ja B. Dantšenkoga teadlikult tasumata, tekitades AS-le Alexela Oil varalise kahju suures ulatuses. Kogu väljapetetud kütus realiseeriti OÜ KRIS KÜTUS vahendusel ja saadud kasum omastati süüdistatavate poolt. Süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on uuritud tõenditega tõendatud, et X.X. alates
4. a suvest kuni oktoobri alguseni OÜ AISTING juhatuse liikmena sõlmis kütuse ostu-müügi tehingud AS-ga Alexela Oil, AS-ga LUKOIL EESTI, OÜ-ga Fort Oil ja Eksar Transoil ASga. Samuti tellis ta OÜ AISTING nimel nendelt firmadelt kütusepartiid. Tarnijate arved tasuti OÜ KRIS KÜTUS poolt. Kogu tellitud kütus veeti OÜ AISTING tankla territooriumil asunud mahutitesse Kohtla-Järvel Ehitajate teel ja sealt koheselt OÜ-le KRIS KÜTUS. Sellega kujundas X.X. OÜ KRIS KÜTUS maksejõulisust ära kasutades
5. a oktoobrikuuks kannatanute seas maine, et OÜ AISTING on usaldusväärne ja maksejõuline tehingupartner ning tema juhatuse liikmena usaldusväärne isik, kes tagab rahaliste kohustuste täitmise. OÜ AISTING ainuosaniku otsusega
6. oktoobrist 2002 kutsuti X.X. tagasi OÜ AISTING juhatuse liikmest. Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale esitatud avalduse teha kanne X.X. a juhatuse liikmest tagasi kutsumise kohta
7. oktoobrist 2002 on allkirjastanud X.X. . LääneViru Maakohtu registriosakonnas on see registreeritud
8. oktoobril
9. Kannatanute esindajate ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud kütusepartiid tellis OÜ AISTING nimel
10. a oktoobris X.X. . Põhjuseks, miks anti kütust suures ulatuses välja enne arvete tasumist, oli kannatanutes kujunenud veendumus OÜ AISTING maksejõulisusest ja X.X. a kui firma arvatava juhi usaldusväärsusest. Tunnistajate L.S. ja T.F. ütlustega on tõendatud, et kogu mahutites olnud kütus, seega ka süüdistuses nimetatud partiid, veeti ära OÜ KRIS KÜTUS poolt. OÜ KRIS KÜTUS on kandnud kuni
11. oktoobrini 2002 OÜ-le AISTING üle suuri summasid arvete tasumiseks, kuid tasutud ei ole kogu süüdistuses kirjeldatud kütus. Süüdistatava B. Dantšenko ütluste kohaselt tasuti kõik OÜ AISTING arved. Kuna puuduvad tõendid, mis neid ütlusi ümber lükkaks, on võimalik, et OÜ AISTING arveid OÜ-le KRIS KÜTUS ei esitanud. OÜ AISTING pangakontode väljavõtteist nähtuvalt on X.X. a poolt isiklikult ja tema käsutuses oleva firma pangakaardiga 10.-
12. oktoobril 2002 (mil ta polnud enam juhatuse liige) välja võetud sularaha 635 500 krooni. Juhatuse liikmeks saamisel
13. a juulis ei ole ta väidetavat 100 000-kroonist sissemakset teinud, küll aga on välja võtnud
14. ja
15. juulil kokku 171 000 krooni. 4 Sellega on tõendatud, et X.X. sai kannatanutelt pettuse teel korduvalt ja suures ulatuses varalist kasu süüdistuses kirjeldatud summades, tekitades kannatanutele samades summades varalise kahju. Kelmuse koosseisu jaoks ei ole oluline, kas kelmuse toimepanija sai varalise kasu endale või kolmandatele isikutele. Seega ei muuda kvalifikatsiooni asjaolu, et X.X. a poolt saadud varaline kasu jagunes tema poolt sularahas väljavõetud osaks ja OÜ-le KRIS KÜTUS saadetud osaks, mille kohta pole teada, kas, kes ja kuidas saadud varaga toimetasid. Süüdistus selles, et ta tegutses grupis teiste isikutega, põhines X.X. a korduvatel ütlustel kohtueelses menetluses, et pettusega võõra vara saamine oli korraldatud V. Satšuki ja B. Dantšenko poolt. Kohtus X.X. eitas nende osalemist kütuse saamisel kannatanutelt. B. Dantšenko süüdistusest prokurör loobus. Sellistel asjaoludel X.X. a poolt toimepandud tegude kvalifitseerimine

§ 209

lg 2 p 3 järgi grupis võimalike tuvastamata isikutega OÜ-st KRIS KÜTUS toimepandud kelmustena ei ole võimalik ilma süüdistuse piiridest väljumata. X.X. a kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli V. Satšukil kuriteo toimepanemises määrav roll, kuid neid ütlusi ta kohtuistungil ei kinnitanud ja väitis, et andis need uurijate mõjutamise tõttu. Kaudsed tõendid V. Satšuki osalemise kohta süüdistuses kirjeldatud kelmuste toimepanemises koos X.X. aga on järgmised: V. Satšuki ja X.X. a ütluste kohaselt hakkas X.X.

1. a sügisel kasutama kontoriruumi Jõhvis Kooli 3 hoone teisel korrusel, kus asus ka V. Satšukile kuuluva OÜ Rideman Jõhvi kontor. Sama hoone ühel korrusel asumise ajal tekkis neil omavaheline suhtlemine. Seega ajal, mil X.X. oli OÜ AISTING juhatuse liikmest tagasi kutsutud ning kaotanud õigused ja kohustused OÜ AISTING suhtes, toimus tema ja V. Satšuki suhtlus. Kütusepartiid, mille eest jäeti täies ulatuses tasumata, veeti välja 4.-
2. oktoobrini
3. Jälitustegevuse protokolliga on tõendatud, et X.X. helistas V. Satšukile
4. kuni
5. oktoobrini 2002 24 korda, viimane helistas temale viis korda. Kõnede lühike kestus (mõnest sekundist poole minutini) annab alust järelduseks, et samas majas asuvad isikud võisid määrata vaid kokkusaamiste aegu. Harju Maakohtu
6. augusti 2008 määrusega kriminaalasjas nr 1-04-40

§ 323järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu selles, et ta koos M.

Semjonoviga alates

1. a suvest kuni
2. aprillini 2004, eesmärgiga vältida kriminaalvastutust kriminaalasjas 02221000559

§ 209lg 2 järgi (käesolev kriminaalasi) kasutasid psüühilist vägivalda X.X.

a suhtes. Asitõendil – audiokassetil – on salvestatud X.X. a ja V. Satšuki telefonikõne 19. jaanuaril 2004, milles V. Satšuk nõuab selgitust X.X. a poolt politseis ülekuulamisel Aistingu kohta räägitust ja nõuab, et ta kirjutaks oma uue firma nimelt kohe garantiikirjad lubadustega rahad ära maksta. Seejuures lubab ta neile maksmiseks raha anda, nimetab Transoili ning Lukoili ja kinnitab, et „Me tuleme sellest välja“. Samas ähvardab ta X.X. a, et pole vaja endale probleeme tekitada „tullakse nurga tagant…lähed haiglasse halvatud jalgadega…sa ei saa teada, kes on, tal saab sel ajal olema alibi ja kõik“. Asitõend on saadud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides ja selle kasutamine tõendina käesolevas kriminaalasjas on lubatud. Asjaolu, et salvestise heli kvaliteet on halb, ei muuda seda kõlbmatuks tõendiks: kohtusaalis oli võimalik isikute juttu jälgida kuulamise ja stenogrammi abil. Keegi menetlusosalistest ei taotlenud asitõendi korduvkuulamist. Need tõendid kogumis kinnitavad, et V. Satšuk oli teadlik kannatanutelt kütuse äravõtmise ja tasumata jätmise asjaoludest ning sellest, et X.X. suures ulatuses korduvalt varalise kasu saamiseks kasutab OÜ AISTING positiivset mainet kannatanute silmis. V. Satšuk panustas nõuannetega kõigi nelja kuriteo õnnestumisse ning X.X. vajas ja kasutas V. Satšuki nõuandeid. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, kui intensiivsed olid V. Satšuki nõuanded, soovitused ja/või käsud (pole võimalik määrata tema teopanust), siis tuleb tema tegusid hinnata vaimse kaasabina X.X. ale

§ 209lg 2 p 1, 2 kuriteo toimepanemisel.

Kohus 5 kvalifitseeris V. Satšuki teod

§ 22lg 1, 3, § 209 lg 2 p 1, 2 järgi.

Kuna V. Satšuki osalemine X.X. a poolt toime pandud kelmuses on ümber kvalifitseeritud kaasaaitamisteoks, siis tuleb X.X. a süüdistusest välja jätta kuritegude toimepanemine grupi poolt. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu X.X. a kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, X.X. a süüdimõistmises ja karistamises, ning teha uue otsuse, mõistes X.X. a õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohtuotsus motiveerimata ja tugineb oletustele, millised avaldati süüdistaja poolt kohtukõne käigus. Kohus piirdub otsuses tõendite loeteluga, andmata hinnangut, millist asjaolu ühe või teise tõendi alusel saab tõendatuks lugeda. Kohus ei mõtesta lahti kelmuse kui süüteokoosseisu tuvastamise mehhanismi X.X. a käitumises.

1. märtsi 2009 kohtuistungil esitas prokurör uue süüdistuse. Uue süüdistuse esitamise järgselt uut tõendite kohtulikku uurimist ei toimunud.
2. aprilli 2009 kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest B. Dantšenko suhtes. Tegemist on X.X. a kaitseõiguse jämeda rikkumisega. KrMS § 34 lg 1 p 1 tulenevalt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. KrMS § 35 lg 2 tulenevalt on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused. X.X. alt on võetud võimalus kaitseõiguse realiseerimiseks olukorras, kus ta kuni kohtuvaidlusteni faktiliselt ei tea, millise isikuga koos grupis kuriteo toimepanemises teda süüdistatakse. KrMS § 306 lg 1 p 3 tulenevalt kuulub kohtuotsuse motiveerimisel lahendamisele muuhulgas küsimus, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Kohus ei põhjenda, miks X.X. a tegevus kuulub kvalifitseerimisele

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 209

süüteokoosseis asjaolu, et süüdlane loob tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutseb otsese tahtlusega. Subjektiivse külje tõendamisega X.X. a käitumises ei ole kohus üldse tegelenud. Subjektiivse külje tuvastamine on praktiliselt võimatu, järgides prokuröri süüdistuskõnes antud juhtnööre. Nende kohaselt ei saa kohus X.X. a ütlustega arvestada, kuna need on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Süüdistatava ütluste ignoreerimisel puudub võimalus tuvastada objektiivsesse külge kuuluvat tegu, põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel, samuti tahtlust tagajärje kujunemise suhtes. X.X. on andnud kohtuistungil selgesõnalisi ütlusi, et kõik OÜ-s AISTING töötanud isikud soovisid arveid tähtaegselt tasuda, kuid see osutus võimatuks J.M. i tõttu, kes omastas firma arvelt raha ja selle kasiinos maha mängis. Seega pole süüteokoosseisu subjektiivne külg OÜ AISTING tegevusega seoses X.X. a käitumises tuvastatud. OÜ-t AISTING ei loodud kelmuse toimepanemiseks. www.krediidiinfo.ee internetisaidist nähtuvalt on OÜ AISTING tegutsev ettevõte alates

1. jaanuarist
2. Korrapärane maksmine ei tekita lepingupartneris usaldusväärsust ega loo tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Iga ettevõtja eeldab kohustuste täitmist ja on valmis ka selleks, et lepingulisi kohustusi ei täideta, millisel juhul rakendub õiguskaitsemehhanism. Usaldusväärsus ettevõtluses ei kujune ühe-kahe tehingu tegemise järgselt, vaid pikaajaliste majandussidemete kaudu. Järelikult ei saanud X.X. nii lühikese aja kui 3-kuulise juhatuse liikmeks oleku jooksul kujundada OÜ-t AISTING teistele firmadele usaldusväärseks lepingupartneriks. X.X. a juhatuse liikme kohalt lahkumise põhjustas tema ütluste kohaselt teise juhatuse liikme J.M. i vastutustundetu tegevus, mitte X.X. a soov jätta kütusearved tasumata. Maksekohustus tekkis süüdistuses toodud firmadele kohustiste täitmata jätmisest tulenevalt OÜ-l AISTING, mitte X.X. al. Juhul, kui OÜ AISTING mingil põhjusel esitab nõude X.X. a 6 kui juhatuse liikme vastu, on tegemist regresshagiga ja regresshagide läbivaatamine kriminaalmenetluses ei tulene seadusest. Kohtuotsus peab olema üheselt mõistetav ja konkreetne. Kohtuotsusest ei tulene, kas kohus X.X. a kohtuistungil antud ütlustega arvestas või mitte. Riigikohtu lahenditest ei tulene kohtu kohustus kõigi esitatud tõenditega arvestada, kuid kohus peab põhjendama, miks osa tõenditest ei ole usaldusväärsed. X.X. a süüdistuse osas kohus üksnes loetleb tunnistajate ütlused, kuid ei põhjenda, miks X.X. a ütlused usaldusväärsed ei ole. Kummatigi teeb kohus viite X.X. a ütlustele V. Satšuki süüdistuse sisustamisel. Selline ütluste selekteerimine ei ole Riigikohtu praktikat arvestades lubatav. Kohus on lubatava tõendina käsitlenud X.X. a ja V. Satšuki vahelist telefonikõnet
3. jaanuaril
4. Juhul, kui salvestatakse kõnet, milles kahtlustatavad kooskõlastavad kaitsepositsiooni, on tegemist isiku põhiõiguste jämeda riivega kaitseõiguslikust aspektist. Salvestise ebaseaduslikkus tuleneb eelkõige asjaolust, et sellega ei tuvastata tõendamiseseme asjaolusid, vaid püütakse heita halba varju süüdistatavatele üldiselt, kogumis on salvestis kohut tahtlikult eksitav. Tõendamisesemesse kuuluvalt lasub kohtul kohustus tõendada X.X. a süüdistuses ajavahemikus
5. a juulist septembrini OÜ-ga AISTING seonduvaid asjaolusid, mitte
6. jaanuaril 2004 toimunud telefonikõnede sisu. Eeldatavasti ei haakugi salvestis käesoleva kriminaalasjaga põhjusel, et see oli teostatud eesmärgiga tuvastada tõendamiseseme asjaolusid hoopis teises ja teiseliigilises kriminaalasjas. V. Satšuk palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, mõistes V. Satšuki õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel kohus mõistis V. Satšuki süüdi. Kohus tunnistab, et V. Satšuki osas on ainult kaudsed tõendid. Kohus oleks pidanud kasutama X.X. a kohtus antud ütlusi, mis prevaleeruvad võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. X.X. andis ka veenvad selgitused selle kohta, miks ta andis kohtueelsel uurimisel teise ülekuulamise käigus ütlused V. Satšuki vastu (X.X. a esimesed ütlused olid kooskõlas kohtuistungitel antud ütlustega). X.X. a kohtuistungil antud ütlused kinnitavad V. Satšuki süütust esitatud süüdistuses. X.X. kinnitas kohtus, et V. Satšukil pole mingit pistmist OÜ AISTING süüdistuses kirjeldatud tegevusega ning et kellelgi polnud eemärgiks petta kütust müünud äriühinguid. Kaudseteks tõenditeks on kohtu arvates V. Satšuki ja X.X. a vahelise suhtlemise fakt (mida pole keegi süüdistatavatest eitanud) muuhulgas telefoni teel, süüdistatavate äriühingute asukoht ühel aadressil ja audiokassetil olev helisalvestis kriminaalasjas nr 1-04-40

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi ning rääkida saaks ainult vaimsest kaasabist X.X.

ale. Seejuures ei too kohus ühtegi põhjendust selle kohta, milles seisnes see väidetav vaimne kaasabi X.X. ale. Omistades V. Satšukile vaimse kaasaitaja rolli, piiras kohus jämedalt V. Satšuki kaitseõigust ja võis väljuda ka süüdistuse piiridest. Arusaamatu on kohtu tuginemine V. Satšuki ja X.X. a vahelise vestluse helisalvestisele olukorras, kus toimiku materjalide juures pole mingit helisalvestist kunagi olnud. Toimiku IV köite lk 1-26 materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse ajal pöördusid politseiametnikud kriminaalasja nr 1-04-40 menetleva Harju Maakohtu kohtuniku Violetta Kõvaski poole palvega väljastada jälitusprotokolli kinnitatud koopia ning V. Kõvask väljastaski jälitusprotokolli koopia koos stenogrammiga. Toimikus on ainult kriminaalasja nr 1-04-40 juures oleva helisalvestise stenogramm, mitte aga salvestise kandja – kassett. Kassetil olevat 7 salvestist pole kohtus uuritud ja kohtul puudus õigus tugineda otsuses nimetatud salvestisele vastavalt KrMS § 15 lg 1, mille kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. V. Satšukil puudus võimalus tutvuda kassetile salvestatud helisalvestisega, võrdlemaks salvestise kokkulangevust stenogrammi tekstiga, mis on ka kaitseõiguse oluline rikkumine. Kohus seejuures nendib, et helisalvestise kvaliteet (arvatavasti peetakse silmas kohtuistungil prokuröri poolt esitatud CD-l olevat helisalvestist) on halb, kuid isikute juttu oli võimalik kohtusaalis jälgida salvestise ja stenogrammi abil. Kohtu seisukohast tekib küsimus: mis on vestluse allikaks, kas kassett või stenogramm? Kas kohus võis usaldada stenogrammi koostanud menetleja ametnikku „jutu“ tegeliku sisu kontrollimisel? Üle 12 lehel paiknevast stenogrammist võttis kohus ainult kolm lauset, mis ei võimalda teha mingit kontrollitavat järeldust. Puudub alus seostada neid fraase X.X. a ja/või V. Satšuki tegudega seoses OÜ-ga AISTING. Kohus ei ole järginud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kriminaalasjas pole leidnud tõendamist V. Satšuki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, tõendamist on leidnud hoopis V. Satšukil sideme puudumine väidetava kuriteosündmusega. Samuti on kriminaalasjas tekkinud kahtlusi tõlgendatud V. Satšuki vastu, mitte tema kasuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad V. Satšuki ja X.X. , kaitsjad, prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis Viru Maakohus V. Satšuki, X.X. a ja B. Dantšenko kohtu alla ühesuguse süüdistuse järgi, s.o süüdistuses

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi.

Maakohtu otsusega mõisteti B. Dantšenko talle esitatud süüdistuses õigeks, V. Satšuk tunnistati süüdi

§-de 209 lg 2 p 1,2 ja 22 lg 1,3 järgi ning X.X.

§ 209lg 1,2 järgi. Kuivõrd prokurör Viru Maakohtu otsust ei apelleerinud, siis tulenevalt Kr

MS § 331 lg 2 tuleb ringkonnakohtul käesoleva kriminaalasja arutamisel lahendada küsimus, kas V. Satšuk ja X.X. on toimepannud neile maakohtu otsusega süüks arvatud teod. Maakohus arutas V. Satšukile ja X.X. ale

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad 2002.

a juulist-septembrini isikute grupis koos B. Dantšenkoga lõid varalise kasu saamise eesmärgil OÜ Aisting majanduslik-finantsilise tegevuse faktilisest seisukorrast ja maksejõulisusest teadvalt ebaõige ettekujutuse bensiini ja diiselkütuse hulgimüügiga tegelevate firmade OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS Lukoil Eesti ja AS Alexela Oil esindajates. Selleks registreeriti 16. juulil 2002 18-aastane X.X. kahjumiga tegutsenud OÜ Aisting juhatuse liikmeks. Usalduse ning seejärel krediidi saamiseks tellis X.X. V. Satšuki ja B. Dantšenko juhiste kohaselt eelnimetatud firmadelt esialgu kütust väikestes kogustes, mille eest OÜ Aisting tasus õigeaegselt. Kuna OÜ-l Aisting endal varalised vahendid kütuse ostuks puudusid, saadeti B. Dantšenko juhtnööride kohaselt kütusefirmadelt saadud kütus koheselt realiseerimiseks edasi B. Dantšenkole kuuluvale OÜ-le Kris Kütus ning OÜ-lt Kris Kütus saadud rahadega tasuti OÜ Aisting hankijatele. Saanud selliselt kütusefirmade usalduse, 8 andsid OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS Lukoil Eesti ja AS Alexela Oil OÜ-le Aisting oma tooteid juba krediiti, mille eest ei olnud X.X. al, V. Satšukil ja B. Dantšenkol kavatsust kunagi tasuda. Loonud OÜ Aisting maksejõulisusest teadvalt ebaõige ettekujutuse, said V. Satšuk, X.X. ja B. Dantšenko kütusefirmadelt OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS Lukoil Eesti ja AS Alexela Oil kütust, mille eest nad ei tasunud.

§ 209

lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse külje moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine kujutab endast tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuste loomist, mille tagajärjel teine isik satub eksimusse. Esitatud süüdistustest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et tegelikuks asjaoluks, mille suhtes süüdistatavad lõid kütusefirmade esindajates ebaõige ettekujutuse, oli OÜ Aisting maksejõulisus. Ebaõige ettekujutuse loomine kujutab endast pettuslikku tegu s.o pettust. Tulenevalt süüdistusest olid sellisteks pettuslikeks tegudeks asjaolu, et X.X. , kui 18 aastane nooruk registreeriti OÜ Aisting juhatuse liikmeks alates

1. juulist 2002 ning see, et X.X. tellis V. Satšuki juhiste kohaselt OÜ-st Fort Oil, Eksar-Transoil AS-lt, AS-lt Lukoil Eesti ja AS-lt Alexela Oil ajavahemikul juulist-septembrini 2002 väikestes kogustes kütust, mille eest OÜ Aisting tasus õigeaegselt. Süüdistuse mõttest tulenevalt saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et eelpool nimetatud kaks tegu tekitasidki kütusefirmade esindajatel väärkujutluse OÜ-st Aisting kui maksejõulisest firmast. Nimelt nimetatud tegudega viisid V. Satšuk ja X.X. kannatanud eksimusse OÜ Aisting maksejõulisuses. Ülaltoodu alusel saab süüdistusest lähtuvalt teha ringkonnakohtu arvates ka ühese järelduse, et V. Satšukil ja X.X. al tekkis soov petta nimetatud kütusefirmasid juba alates X.X. a juhatuse liikmeks registreerimisest. Nimetatud asjaolule viitab otseselt V. Satšukile ja X.X. ale esitatud süüdistus, millest nähtuvalt on süüdistatavate tegevus pettuslike tegude toimepanemisel piiritletud ajavahemikuga juulist kuni septembrini
2. Seega panid V. Satšuk ja X.X. pettuslikud teod, mille tagajärjel kütusefirmade esindajad sattusid eksimusse, toime enne 2002 oktoobrit, mil nad jätsid tellitud kütusekoguste eest tasumata ning kütusetarnimist OÜ-le Aisting 2002 oktoobris, tuleb, süüdistusest lähtudes, ringkonnakohtu arvates vaadelda kui OÜ-u Fort Oil, Eksar-Transoil AS-i, AS-i Lukoil Eesti ja AS-i Alexela Oil poolset eksimusest tingitud varakäsutust. Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks, kas V. Satšuk ja X.X. on toimepannud kelmuse, tuleb vastata küsimusele, kas ja millega on süüdistatavad petnud kütusefirmade esindajaid ajavahemikul 2002 juulist- septembrini, s.o enne oktoobrikuiseid kütusetarneid, mille eest OÜ Aisting ei tasunud. V. Satšukile ja X.X. ale esitatud süüdistusest tulenevalt on esmaseks pettuslikuks teoks, millega võideti kütusefirmade esindajate usaldus see, et X.X. , kui kütuseäris kogenematu nooruk, registreeriti OÜ Aisting juhatuse liikmeks. Seejuures võib süüdistuse mõttest aru saada, et tegelikult tegutses X.X. OÜ Aistingu nimel kütust tellides ja selle eest tasudes V. Satšukilt saadud juhtnööride alusel. Kuidas X.X. a juhatuse liikmeks registreerimine on seotud kütusefirmade usalduse võitmisega jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Mõistmatu on ka asjaolu, kuidas X.X. a juhatuse liikmeks registreerimisega peteti kütusefirmade esindajaid. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi X.X. a registreerimist OÜ Aisting juhatuse liikmeks ei saa vaadelda kui pettuslikku tegu, mille tagajärjel kütusefirmade esindajad sattusid eksimusse. 9 Süüdistuse loogikat järgides heidetakse X.X. ale ja V. Satšukile ette, et süüdistuses märgitud ajavahemikul tegutsesid nad V. Satšuki nõuannetele tuginedes, koos ja seda eesmärgiga võita kütusefirmade usaldus, pärast mille võitmist, jätta tellitud kütuse eest tasumata. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega pole tõendamist leidnud, et V. Satšuk oleksid ajavahemikul juulist-septembrini 2002 andnud X.X. ale OÜ Aisting nimel kütuse tellimisel või selle eest tasumisel mingeid juhiseid. V. Satšuk on X.X. ale süüdistuses toodud asjaolude kohta igasuguste juhiste andmist kategooriliselt eitanud. Tema ütluste kohaselt on ta X.X. aga suhelnud vaid viimase isiklike probleemide pinnal. OÜ Aisting tegevusega ta kursis ei olnud. X.X. on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et ajal kui tema oli OÜ Aisting juhatuse liige ja tegeles kütuse tellimisega, andis talle juhtnööre millistelt firmadelt kütust tellida ja kui suurtes kogustes, V. Satšuk. Kohtuistungil X.X. loobus nimetatud ütlustest ning väitis, et V. Satšuk ei ole talle seoses OÜ-ga Aisting mingeid juhiseid andnud. V. Satšuk ei olnud OÜ-ga Aisting kuidagi seotud. Kuivõrd X.X. a kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused on diametraalselt vastupidised ning X.X. ei ole suutnud oma ütluste muutmist piisava veenvusega kohtuistungil põhjendada, siis leiab ringkonnakohus, et X.X. a ütlused tuleb tõendite hulgast välja jätta. Mingeid teisi, isikulisi või dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid V. Satšuki poolt X.X. ale juhiste andmist kütuse väikeste partiidena ostmiseks, ostetud kütuse edasimüümiseks või tellitud kütuse eest tasumiseks, ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas kogutud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et mõistes V. Satšuki süüdi X.X. a poolt toimepandud kelmusele kaasaaitamises, ei ole maakohus oma otsuses näidanud, milles konkreetselt seisnes V. Satšuki poolne X.X. a toetamine või kuidas soodustas V. Satšuki tegevus X.X. a poolt kelmuse toimepanemist. Maakohus on vaid üldsõnaliselt leidnud, et X.X. vajas ja kasutas kelmuse toimepanemiseks V. Satšuki nõuandeid ning neid nõuandeid V. Satšuk X.X. ale ka andis. Taolisteks tõenditeks, mis võimaldaksid lugeda tõendatuks V. Satšuki süü X.X. a poolt toimepandud kelmusele kaasaitamises, ei saa lugeda maakohtu poolt kohtuotsuses esitatud kaudseid tõendeid. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda asjaolu, et V. Satšuki ja OÜ Aisting kontorid asusid ühel aadressil kuidagi seda, et V. Satšuk andis X.X. ale juhiseid pettuse läbiviimiseks kütusefirmade suhtes. Ainuüksi isikute omavaheline suhtlemine ei anna veel alust väiteks, et suhtluse käigus kavandati või arutati kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ka X.X. a ja V. Satšuki tihe suhtlemine telefoni teel oktoobris 2002, ei tõenda ringkonnakohtu arvates, et V. Satšuk oleks X.X. ale andnud telefoni teel mingeid kuriteo toimepanemisega seonduvaid juhiseid, seda enam, et süüdistuse kohaselt pani X.X. pettuslikud teod toime ajavahemikul juulist-septembrini
3. Arusaamatuks jääb, kuidas tõendab V. Satšuki suhtes 2004 aastal

§ 323alusel algatatud kriminaalasi ja selle käigus salvestatud X.X.

a ja V. Satšuki vaheline telefonivestlus, et ajavahemikul juulist-septembrini 2002 andis V. Satšuk X.X. ale juhiseid kuriteo toimepanemiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd X.X. a ja V. Satšuki vaheline telefonivestlus, mis on saadud kriminaalasja nr 04221000001 kohtueelse uurimise käigus, ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku väärtust, sest ei tõenda antud kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka anda hinnangut nimetatud tõendi lubatavuse kohta käesolevas kriminaalasjas. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et V. Satšuk aitas ajavahemikul juulist-septembrini 2002 oma nõuannetega kaasa kelmuse 10 toimepanemisele X.X. a poolt ning V. Satšuk tuleb

§-de 209 lg 2 p 1,2 ja 22 lg 1,3 järgi õigeks mõista. X.X. le ja V. Satšukile esitatud süüdistusest on võimalik järeldada, et teiseks pettuslikuks teoks, millega viidi kannatanud eksitusse, oli kütusefirmade esindajates usalduse äratamine OÜ Aisting vastu sellega, et X.X. ostis V. Satšuki nõuandeid järgides juulist-septembrini 2002 kütust väikeste partiidena ja nende eest tasus OÜ Aisting korrektselt. Esmalt jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks süüdistuses esitatud määratlus „väikeste partiidena“, sest süüdistusest ei nähtu, millistes kogustes OÜ Aisting juulist-septembrini 2002 kütust üldse ostis. Samuti ei selgu süüdistusest ega ka kriminaalasja materjalidest, milliste kütusekogustega võrreldes olid süüdistatava X.X. a poolt juulist-septembrini 2002 ostetud kütusekogused väikesed. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid süüdistuses toodud väidet, et X.X. ostis ajavahemikul juulist-septembrini 2002 kütust nimelt väikestes kogustes. Maakohtus peetud kohtukõnes ei ole prokurör nimetatud asjaolul peatunud ning oma süüdistuses esitatud väidet millegagi põhjendanud. Ka maakohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus lugenud tõendatuks, et ajavahemikul juulist-septembrini 2002 ostsid süüdistatavad kütusefirmadelt kütust nimelt väikestes kogustes. OÜ-u Fort Oil, Eksar-Transoil AS-i, AS-i Lukoil Eesti ja AS-i Alexela Oil esindajad ei ole oma ütlustes kohtuistungil kordagi nimetatud küsimust puudutanud. Kriminaalasjas ei ole kogutud ka dokumentaalseid tõendeid, mis annaksid alust süüdistuses esitatud väitele, et juulist-septembrini 2002 ostis OÜ Aisting kütust nimetatud firmadelt väikestes kogustes.

1. oktoobril 2002 on Fort Oil OÜ esitanud kriminaalasjas õiendi oma rahalisest hetkeseisust OÜ-ga Aisting. Nimetatud õiendist nähtub, et
2. augustil 2002 on OÜ Aisting ostnud Fort Oil OÜ-lt kütust 286 993.70 krooni eest ning nimetatud summa on ka tasutud (I kd tl 18). AS-i Eksar-Transoli poolt esitatud samasisulisest õiendist nähtub, et OÜ Aisting on nimetatud firmalt ostnud
3. augustil 2002 kütust 263 213.15 krooni eest,
4. augustil 2002 kütust 73 705.65 krooni eest,
5. augustil 2002 kütust 48 225.40 krooni eest, 10 septembril 2002 kütust 130 450.05 krooni eest ning nimetatud summad on ka tasutud (I kd tl 37). AS-i Alexela Oil poolt esitatud õiendist nähtub, et OÜ Aisting on
6. septembril 2002 ostnud AS-lt Alexela Oil 70 000 l bensiini 95 summas 560 000 krooni,
7. septembril 2002 1000 liitrit bensiini 95 maksumusega 8000 krooni
8. septembril 2002 20 500 liitrit bensiini 95 maksumusega 170 559.95 krooni (1 kd tl 101). Nimetatud kütusekoguste eest on ka tasutud. AS-i Lukoil Eesti kohta taolised andmed aga kriminaalasjas puuduvad. Ringkonnakohus leiab, võrrelnud süüdistuses esitatud kütusekoguseid, milliste eest OÜ Aisting 2002 oktoobris ei tasunud, kütusekogustega, milliseid OÜ Aistng sai tarnijatelt ajavahemikul august-september 2002 ja mille eest tasuti, et puudub igasugune alus väiteks, nagu oleks OÜ Aisting ajavahemikul 2002 juuli kuni 2002 september ostnud OÜ-lt Fort Oil, Eksar-Transoil AS-lt, AS-lt Lukoil Eesti ja AS-lt Alexela Oil kütust väikestes kogustes. Seega ei ole süüdistuse väide, nagu ostnuks X.X. juulist-septembrini 2002 kütust süüdistuses toodud kütusefirmadelt väikestes kogustes, tõendamist leidnud. Süüdistuse tekstist ja mõttest tuleneb, et väikestes kogustes kütust ostes ning selle eest tasudes, püüdsid süüdistatavad võita kütusefirmade usaldust ning varjata OÜ Aisting tegelikku maksevõimetust. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks X.X. ale ja V. Satšukile kütusefirmade usalduse võitmise eest süüdistuses tehtav etteheide. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on OÜ Aisting tasunud OÜ-lt Fort Oil, Eksar-Transoil AS-lt, AS-lt Lukoil Eesti ja AS-lt Alexela Oil ajavahemikul juulist kuni septembrini ostetud 11 kütuse eest ning nimetatud firmadel ei ole selles osas OÜ-le Aisting pretensioone. Ringkonnakohtu arvates ei saa kauba ostmine ja selle eest tasumine olla kuidagi etteheidetav. Samas ei selgu kriminaalasja materjalidest, millele tuginedes süüdistuses väidetakse, et kauba eest tasumine toimus nimelt kütusefirmade usalduse võitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et ostetud kauba eest tasumine on ostu-müügi tehingute seaduspärane osa. Maakohus on otsuses leidnud, et X.X. a poolt tellitud kütuse eest tasus täies mahus OÜ Kris Kütus ning kasutades ära OÜ Kris Kütus maksejõulisust kujundaski X.X. kannatanute seas maine, et OÜ Aisting on usaldusväärne tehingupartner. Millistele tõenditele tuginedes maakohus väidab, et X.X. a poolt tellitud kütuse eest tasus OÜ Kris Kütus, kohtuotsusest ei selgu. Kriminaalasja materjalidest nähtub ning ka kohtus ei tõusetunud vaidlust selle üle, et OÜ Aisting müüs OÜ-le Kris Kütus kütust. OÜ Aisting poolt ostetud kütuse eest tasumise arvetest on näha, et tellitud kütuse eest ei tasunud mitte OÜ Kris Kütus vaid nimelt OÜ Aisting. Ringkonnakohtu arvates ei anna asjaolu, et OÜ Aisting müüs kütust OÜ-le Kris Kütus ja saadud kütuse eest OÜ Kris Kütus tasus OÜ-le Aisting, alust väiteks, et X.X. a poolt OÜ Aistingu nimel ostetud kütuse eest tasus OÜ Kris Kütus. Kuivõrd OÜ Aisting arveldusarvele laekusid rahalised vahendid ka OÜ-ga Kris Kütuse sõlmitud kütuse ostu-müügi tehingute tulemusena, siis puudus X.X. al igasugune vajadust ära kasutada OÜ Kris Kütuse maksujõulisust enda ja OÜ Aisting maine kujundamiseks kütusetarnijate ees. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitamist leidnud nagu oleks OÜ Aisting olnud alates juulist 2002, millisest ajamääratlusest alates X.X. ja V. Satšuk panid toime pettuslikud teod, maksevõimetu. Kuni Eksar-Transoil AS-lt
9. oktoobril 2002 tellitud kütuse eest tasumata jätmiseni, tasus OÜ Aisting saadud kütuse eest ning süüdistuses toodud kütusefirmadel neile pretensioone ei olnud. Tõendeid, mis annaksid võimaluse väita vastupidist, kriminaalasjas kogutud ei ole. Arvestades kütuse koguseid, milliseid OÜ Aisting on süüdistuses märgitud kütusefirmadelt ostnud enne
10. oktoobrit 2002 ja milliseid on kriminaalasjas kogutud materjalide alusel võimalik kontrollida (I kd tl 18,37,101), puudub ringkonnakohtu arvates igasugune alus väitmaks, et OÜ Aisting oli alates juulist 2002 maksejõuetu. Asjaolu, et OÜ Aisting ei olnud täielikult maksejõuetu isegi pärast 4 oktoobrit 2002, näitab ilmekalt AS-i Alexela Oil õiend (I kd tl. 101), millest nähtuvalt on OÜ Aisting tasunud ostetud kütuse eest
11. oktoobril 2002 170
12. 95 krooni ja
13. oktoobril 2002 155 980 krooni. Arvestades ülaltoodut, loeb ringkonnakohus ümberlükatuks süüdistuse väite nagu püüdnuks X.X. ja V. Satšuk varjata OÜ Aisting maksejõuetust, sest arvestades OÜ Aistingu poolt tehtud tehingute ulatust, puudub alus lugeda OÜ-t Aisting ajavahemikul juulist-septembrini 2002 maksejõuetuks. Süüdistuse kohaselt puudusid OÜ-l Aisting rahalised vahendid kütuse eest tasumiseks ning raha saamiseks saadeti ostetud kütus realiseerimiseks OÜ-le Kris Kütus, kes selle realiseeris ning kütuse realiseerimise eest OÜ-lt Kris Kütus saadud vahenditega tasus OÜ Aisting kütuse tarnijatele. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas taoliste tehingute sooritamine OÜ Aisting ja OÜ Kris Kütus vahel võimaldab teha järelduse, et OÜ-l Aisting puudusid rahalised vahendid ostetud kütuse eest tasumiseks või kuidas on taoliste tehingute teostamine seotud X.X. a ja V. Satšuki poolt kelmuse toimepanemisega. Tunnistaja T.N. a ütluste kohaselt, kes töötas 2002 OÜ-s Kris Kütus müügidirektorina, olid OÜ Kris Kütuse ja OÜ Aisting vahel lepingulised suhted, ning selle kohaselt ostis OÜ Kris Kütus kütust OÜ-lt Aisting. 12 Tunnistaja A.Z. i ütluste kohaselt, kes töötas 2002 OÜ-s Kris Kütus arengudirektori kohusetäitjana, oli neil OÜ-ga Aisting ärilised suhted. Olid sõlmitud kütuse ostu-müügi lepingud ja ka transporditeenuse leping. Tunnistaja I.S. ütluste kohaselt, kes töötas 2002 aastal OÜ-s Kris Kütus direktori assistendina tehnilises osas, ostis OÜ Kris Kütus OÜ-lt Aisting kütust. B. Dantšenko, OÜ Kris Kütus juhataja, ütluste kohaselt ostis tema firma OÜ-lt Aisting kütust, sest hind oli vastuvõetav. Esmalt müüs OÜ Aisting neile hulgi kütust ja pärast kütuse saamist tasus OÜ Kris Kütus OÜ-le Aisting kokkulepitud hinna kütuse eest. OÜ-l Kris Kütus OÜ Aisting ees mingit võlgnevust ei olnud ja kogu saadud kütuse eest on tasutud. Seega on kõik OÜ Kris Kütuse esindajad kinnitanud, et nimetatud osaühingute vahel toimus kütuse ost- müük ning selle eest tasus OÜ Kris Kütus OÜ-le Aisting. Nimetatud asjaolu on lugenud tõendatuks ka maakohus. Eeltoodust saab teha järelduse, et OÜ Aisting ostis kütust ja müüs seda edasi. Edasi müüdi kütust ka OÜ-le Kris Kütus, kes selle eest tasus OÜ-le Aisting. Seega sai OÜ Aisting tasu müüdud kütuse eest ning seetõttu olid osaühingu käsutuses ka vahendid, milliste eest tasuda ostetud kütuse eest. Seega on ümber lükatud süüdistuse väide, et OÜ-l Aisting puudusid varalised vahendid kütuse ostmiseks. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ostes ajavahemikul juulist-septembrini 2002 OÜ-lt Fort Oil, Eksar-Transoil AS-lt, AS-lt Lukoil Eesti ja AS-lt Alexela Oil kütust ja selle eest tasudes, ei petnud X.X. nimetatud kütusefirmade esindajaid millegagi. Kuivõrd ei ole tõendamist leidnud X.X. a poolt pettuslike tegude toimepanemine, siis ei saanud OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS Lukoil Eesti ja AS Alexela Oil esindajad, müües OÜ-le Aisting kütust süüdistuses märgitud kuupäevadel, tegutseda eksimuses. Seega ei ole täidetud

§ 209ettenähtud objektiivne teokoosseis ning X.X.

tuleb talle süüks arvatud kelmuse toimepanemises õigeks mõista. Tehes V. Satšuki ja X.X. a suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, jätab ringkonnakohus tuginedes KrMS § 310 lg 2, OÜ Fort Oil, Eksar-Transoil AS, AS Lukoil Eesti ja AS Alexela Oil tsiviilhagid läbi vaatamata ning selgitab, et neil on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et X.X. kuulutati

1. jaanuaril 2003 tagaotsitavaks, sest ta ei ilmunud uurija kutsel uurimisorganitesse ning ei elanud oma elukohas (IV kd tl 39).
2. veebruaril 2003 rahuldas Ida-Viru Maakohus uurija poolt esitatud taotluse ning kohaldas X.X. a suhtes tema tabamisel tõkendina vahistamist.
3. aprillil 2003 peeti X.X. kinni ning 30 aprillil 2003 ta vabastati ning tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeld. Seega viibis X.X. ajavahemikul
4. aprill kuni
5. aprill 2003, see on 29 päeva, vahi all. Kuivõrd ringkonnakohus mõistis X.X. a talle süüks arvatud tegudes õigeks, viibis X.X. ülalnimetatud ajavahemiku jooksul alusetult vahi alla. „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ § 1 kohaselt hüvitatakse isikule kahju, mis on tekkinud temalt alusetu vabaduse võtmisega. Sama seaduse § 1 lg 3 kohaselt ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku. Ringkonnakohus leiab, et kuna X.X. hoidis kohtueelsest menetlusest kõrvale, mille vältimiseks ta vahistatigi, siis ei kuulu X.X. a poolt vahi all viibitud ajavahemik talle hüvitamisele. 13 KrMS § 181 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik ning kuivõrd V. Satšuk ja X.X. mõisteti neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises õigeks tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 14 Ago Kutsar