1-17-4555/143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4555 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2021 määrus Dmitri Argunovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Argunov 38803283726), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega karistati teiste hulgas Dmitri Argunovi KarS § 328 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (11 kuud 28 päeva vangistust) ning mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.
5. 1.
6. Viru Maakohtu 21.09.2017 määrusega KrMS § 413 ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti D. Argunovile Viru Maakohtu 13.06.2017 kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistus – 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ning Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4555 mõistetud karistus – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.02.
7. 1.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 03.10.
10. Viru Maakohtu 25.10.2021 määrusega jäeti D. Argunov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna süüdimõistetu on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud 2/3 ning olemas on garanteeritud elukoht (XXX). 2.
12. D. Argunovi on korduvalt karistatud, distsiplinaarkaristused puuduvad, vangistuses on toime pannud väärteo. Maakohus leidis, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Isikul on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis on ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Septembris 2021 kohaldati D. Argunovi suhtes kõrgendatud järelevalvet seoses kaaskinnipeetava ründamisega ning 20.02.2020 on teda vanglas väärteo korras karistatud KarS § 275 lg 1 järgi. Seega ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Arvestades D. Argunovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole D. Argunovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku vabastamisel ei olnud maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2.
13. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasemad kriminaalhooldused ei ole osutunud tema suhtes edukaks. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.10.2022, ärakandmiseks on vähem kui 1 aasta vangistust. Isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. 2.
14. Maakohus kordas veel üle, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud abikoka kutse, õpib riigikeelt C1 tasemel ning osales sotsiaalprogrammides. Samas puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 2.
15. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning vangistuses väärteo toimepanemine ning kaaskinnipeetava ründamine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle D. Argunovist tuleneva ohu. D. Argunovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge. Süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 25.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Argunov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ennast tingimisi ennetähtaegselt. Maakohus ei ole otsust küllalt kaalunud, ei ole kõiki materjale läbi vaadanud ning on ebaobjektiivne. 3.
17. Kohus kestis 10 minutit, enamus aja kontrolliti isikuandmeid, istung toimus 25.10.2021 umbes kell 11.00, aga otsuse allkirjastas kohus digitaalselt 25.10.2021 kell 12.
18. Enne D. Argunovi istungit vaatas kohus samas koosseisus läbi vähemalt 2 kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjale ja tegi otsuse sama kiiresti. Süüdimõistetu leiab, et nii 2 lühikese ajaga ei saa kohus vähemalt 3 tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide osas teha kaalutletud ja objektiivset otsust. 3.
19. D. Argunov toob välja, et on olnud vangistuses juba peaaegu 6 aastat, mis moodustab karistusest üle 2/3, ja kanda on jäänud veel alla aasta. Olles vanglas, läbis ta kõik sotsprogrammid, sai elukutse, tegi tööd endaga koos psühholoogiga. Tänaseks päevaks ei saa vangla enam mingeid sotsprogramme anda kuriteo toimepanemise riskide alandamiseks. Faktiliselt on süüdimõistetu täitnud individuaalse programmi plaani. Lisaks psühholoogi ja sotstöötajate tagasisidest lähtuvalt on D. Argunov positiivses remissioonis. On sõlmitud leping tugiisikuga ning süüdimõistetu osaleb programmis Sütik. D. Argunov tunnistab narkootikumidega probleemi, kuid nüüdseks ei ole 6 aastat narkootikume tarvitanud. Samuti on tal perekond ning rase abikaasa, kes vajab tema abi. Esimene abielu lagunes covid19 karantiini tõttu. Vabaduses on olemas töökoht ning võlgnevused puuduvad. Vanglas on süüdimõistetu avaldanud soovi töötada, kuid palus anda tööd, mis ei kahjusta tervist. Süüdimõistetul on väidetavalt nahaprobleemid, mille osas esitab ta meditsiinikaardi koopia. Puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.
20. Täiendavate julgeolekumeetmete osas selgitab D. Argunov, et ta isoleeriti justkui teise kinnipeetava ründamise eest. Konflikt leidis tõepoolest aset, kuid see konflikt ei olnud füüsiline. Iga konflikt füüsilise vägivalla kasutamisega teise inimese suhtes on kriminaalkuritegu. Süüdimõistetu suhtes ei algatatud antud intsidendi osas kriminaalasja, järelikult rünnet ei olnud. Isoleeriti preventiivse meetmena, eesmärgiga selgitada välja intsidendi asjaolud. Väärteo osas selgitab D. Argunov, et see on toime pandud 2 aastat tagasi ning kuna see on väärtegu, siis see ei ole nii kuritahtlik rikkumine, et selle alusel teha järeldust, et ta ei ole paranenud. Inimestel on ikka probleeme närvidega. Me oleme kõik inimesed, meil juhtub närvivapustusi, mis on seotud mingisuguste probleemidega. Vangla ei pööra piisavalt tähelapanu antud probleemidele, ei võta kasutusele mingeid meetmeid, mis lõpuks viibki vapustuseni, süüdimõistetu puhul väärteoni. Lisaks kõigele rõhub antud olukord psüühikale. Süüdimõistetu on väsinud vanglas viibimisest. D. Argunov tahab koju, oma pere juurde ning alustada elu puhtalt lehelt. 3.
21. Süüdimõistetu leiab, et vangla iseloomustus on vastuoluline. Seda koostab arvuti ning tema riskid on jätkuvalt põhjendamatult suured. Iseloomustust koostab kontaktisik, kes süüdimõistetut praktiliselt ei tunne, kuna kontakteerub süüdimõistega ainult vajadusel ja olmeküsimustes. 6 vangistuses veedetud aastaga on D. Argunovil vahetunud umbes 5 kontaktisikut. Süüdimõistetu leiab, et ta on täitnud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused vabanemiseks. Kriminaalhooldus ongi selleks, et anda inimestele võimalus ja vaadata, kas kinnipeetav on paranenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohtu mittenõustumiseks. hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga
23. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Üksnes formaalsete eelduste täidetuses, s.o nõutud osa karistusest ärakandmine ning garanteeritud elukoht, ei ole piisav, et asuda seisukohale, et süüdimõistetu suhtes oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini. Süüdimõistetu on näidanud, et tema suhtes ei ole uute kuritegude riskide maandamiseks sobiv meede ka kriminaalhooldus. Süüdimõistetu suhtes on varem rakendatud kriminaalhooldust koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ning 3 narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mis on ebaõnnestunud (1-14-5048) ning ka hilisem vangistus ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole asjakohased ka süüdimõistetu selgitused toimepandud väärteo osas KarS § 275 lg 1 järgi. Kui süüdimõistetu ei nõustunud toimepandud teoga, oleks tulnud see otsustus tal vaidlustada. Kohtule nähtuvalt D. Argunov ei ole seda teinud ning samuti puudub karistusregistrist nähtuvalt info selle kohta, et süüdimõistetu oleks karistuse tasunud (s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot).
24. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et kuna süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane, siis tähendaks see justkui automaatselt süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul jäetakse määruskaebuses arvestamata, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Süüdimõistetu on küll täitnud individuaalset täitmiskava, kuid tuleb arvestada, et vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele, on olnud hiljuti põhjust olnud kohaldada D. Argunovi suhtes julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu peab seda küll vähetähtsaks ning toob endapoolsed õigustused toimunule, kuid ringkonnakohus süüdimõistetu seisukohta ei jaga. See omakorda annab aluse kahelda süüdimõistetu väidetavas muutumises ning motivatsioonis. Nimelt 21.09.2021 käskkirjaga on D. Argunovi suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid. 21.09.2021 toimus V3 eluosakonnas füüsiline arveteklaarimine ning käesoleval juhul olemasoleva informatsiooni kohaselt on selle tekitamises alust süüdistada kinnipeetav D. Argunovi. Videokaamera salvestuse põhjal on tuvastatav, et D. Argunov 21.09.2021 kella 16.00 paiku äkitselt ründab V309 kambriukse lävel seisnud kaaskinnipeetavat. Seega väide, et süüdimõistetu kedagi füüsiliselt ei rünnanud, on ümber lükatud. D. Argunov leiab, et kuna kriminaalmenetlus alustatud ei ole, siis ei ole selle abinõu kohaldamine ka oluline. Viru Vangla märgib, et tegemist on ennetava meetmega. Samuti märgib vangla, et täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks ja vangla julgeoleku, sh vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks on vajalik käesoleval juhul rakendada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus nõustub eriti käskkirjas väljatooduga, et kui kinnipeetav kasutab vägivalda, siis väljendab ta lugupidamatust ühiskonna vastu kui ka isiku vastu, kelle suhtes ta on vägivalda kasutanud. Samuti on kinnipeetav näidanud selgelt seda, et konfliktse või probleemse olukorra esinemisel on ta valmis ründama teist isikut. See aga viitab otseselt sellele, et kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik ning seeläbi on ta valmis tekitama teisele isikule füüsilist valu ja kehavigastusi. Ehk süüdimõistetu puhul on alust kahelda individuaalse täitmiskava läbimisest saadud kasust uute kuritegude maandamiseks. Pannes toime kuriteo, peab isik arvestama, et sellele järgneb karistus. Seega argument, et süüdimõistetu on väsinud vanglast viibimisest, ei anna alust tema vabastamiseks.
25. Mis puudutab süüdimõistetu argumentatsiooni lahendi valmimise aega pärast istungit, märgib ringkonnakohus, et kohtul tuleb enne istungit tutvuda süüdimõistetu toimikuga ning on võimalik koostada lahendi projekt faktiliste asjaoludega. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et käesoleval ajal oleks võimalik kahelda maakohtu määruse objektiivsuses.
26. Vabastamise peamine sisuline eeldus on, et isiku käitumine edasiselt oleks õiguskuulekas. Küll leiab ringkonnakohus samuti, et D. Argunovi osas sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Arvestades süüdistatava isikut, tema suhtumist, käitumist vangistuses ning varasemat käitumist annavad need kogumis aluse veendumuseks, et D. Argunov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Puudub info, mille alusel asuda seisukohale, et käesolevalt on süüdimõistetule mõistetud karistus mõjunud ning edasiselt ta süütegusid toime ei pane. Süüdimõistetul oli ka 4 enne vangistust perekond ning elukoht, ometigi ei motiveerinud need süüdimõistetu käitumist muutuma. Samuti, arvestades isiku varasemaid kogemusi narkootikumidega, nende tarvitamise pikaaegsust ning asjaolu, et vangistuses on narkootikume lihtne mitte tarvitada, säilib jätkuvalt märkimisväärne risk seoses narkootiliste ainetega. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et süüdimõistetule oleks töötamine vastunäidustatud. Tõesti, esitatud meditsiinilistest dokumentidest avaldub, et isikul on nahaprobleemid, kuid ei ole tuvastatud, et töötamine oleks vastunäidustatud. Nii on ka vangla iseloomustuses toodud, et vestlustel on süüdimõistetu väljendanud, et terviseprobleemide tõttu pole võimeline töötama (ei sobi veega kokkupuude). Vangla hinnangul on tegemist otsitud põhjendusega, kuna
27. aastal omandas isik abikoka eriala, mis eeldab samuti, kui mitte veel rohkem veega kokkupuudet. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusel, sh on talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu ning narkootiliste ainete tarvitamise keeldu, kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei saa asuda seisukohale, et edasiselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine viiks miinimumini riski, et D. Argunov ei hakkaks vabaduses eirama olulisimaid ühiselureegleid. Süüdimõistetu puhul ei ole sobiv meede uute kuritegude maandamiseks kriminaalhooldus ka seetõttu, et see meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. Arvestades süüdimõistetu suhtumist ning julgeolekuabinõude kohaldamist, alust selliseks järelduseks ei ole. Süüdimõistetu viitab oma määruskaebuses, et maakohus oleks justkui tuginenud kinnipeetava iseloomustuses välja toodud riskiprotsentidele. Nii see olnud ei ole. Maakohus on põhjendatult jätnud need märkimata ja ei ole neile tuginenud, sest Riigikohtu lahendist asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
29. oktoobri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maarika Kuusk