← Eesti

1-17-1890/64

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1890 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laurita Gavrilova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Arsen Arutjunjani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARSEN ARUTJUNJAN, isikukood 39310040868, xxxx kodanik, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 18.03.2019 ja lõpp 10.02.2024 RESOLUTSIOON Jätta ARSEN ARUTJUNJAN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.08.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arsen Arutjunjani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1890 tunnistati Arsen Arutjunjan süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2016-13.07.2016, s.o 1 kuu ja 7 päeva karistusaja 2 hulka. Kandmisele kuulub 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Arsen Arutjunjan kannab karistust alates 18.03.
  2. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest kolm karistust on arhiveeritud. Vangistust kannab isik teist korda. Praegune kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuriteod on olnud põhjalikult ette planeeritud, suurenenud on nende ühiskonnaohtlikkus. Toimepandud kuritegude soodusteguriks on isiku majandusliku kasu saamise soov, grupi mõju ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses on kinnipeetav ajavahemikul 26.10.-15.12.2019 läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 19.06.2020, 06.07.2020 ja 07.07.2020 toimus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevus. Isik on otsustanud loobuda kanepi suitsetamisest. Seda ei motiveerinud tegema mitte aine tervistkahjustav toime, vaid asjaolu, et tegemist on illegaalse ainega ning kokkupuude sellega võib tuua tagasi vanglasse. Kinnipeetav on kindel, et saab sellega hakkama, kuna sõltuvust tal ei ole ja ta on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid: töö, perekond, lapsed, enesearendamine. Alates 15.04.2021 osaleb isik riigikeele B1-taseme kursusel. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 3 kuud vangistust. Isikul on kehtiv sissekirjutus aadressil xxxx. Enne vangistust elas isik aadressil xxxx. Tegemist on isiku emale kuuluva korteriga, kus isik elas koos oma ema M. K.iga. Võimalikul vabanemisel elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda samale aadressile. Elukohta tehti 25.01.2021 kodukülastus, mille käigus selgus, et elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. M. K. andis kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav sinna elektroonilise valve all elama saab asuda. Isik on omandanud põhihariduse xxxx. Peale põhihariduse omandamist jätkas isik õpinguid kutseõppes Kopli Ametikoolis, kuid need jäid pooleli. Kinnipeetav proovis veel kahes kutseõppeasutuses õppida, kuid erialad ei meeldinud. Varasema vangistuse jooksul läbis isik Viru Vanglas abikoka eriala. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Vabanedes soovib isik haridusteed jätkata – omandada keskhariduse ning astuda ülikooli psühholoogiat või õigusteadust õppima. Töötamise registri (TÖR) andmetel oli kinnipeetava viimane töötamine aastatel 2017-2018 ettevõttes A OÜ. Lisaks on isik töötanud 1,5 aastat S OÜ-s. Registris ametlike töötamiste kohta rohkem andmeid ei ole. Isiku enda sõnul üks aasta enne vangistust töötas ta nii Soomes kui ka Eestis perefirmas abikokana. Soomes aitas mitteametlikult sõpra tema äris (ehitusfirma, kauplus). Soomes töötamise kohta usaldusväärne info vanglal puudub. Isiku näol on tegemist süstemaatilise vangla poolt pakutavast tööst (koristaja) keeldunud kinnipeetavaga. Vangla hinnangul keeldub isik tööst subkultuurilistel põhjustel, mistõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Isik ise subkultuurilistel põhjustel tööst keeldumist ei tunnista, vaid viitab pigem oma terviseprobleemidele ning vabale tahtele ise otsustada. Isik on enda vabanemisjärgseks töökohaks esitanud ettevõtte S OÜ ja ametikohaks märkinud abikokk. Äriregistri 06.07.2021 andmetel on ettevõtte juhatuse liige M. K. ja põhitegevusalaks on restoranid jm toitlustuskohad. M. K.i sõnul saab kinnipeetav S OÜ-sse tööle asuda. Isiku sõnul on ta pereäris tegutsenud väga pikalt ning seal ka abikoka tööoskused omandanud. Isikul oli võimalus töötada perefirmas, kuid ta on siiski eelistanud kriminaalsel teel tulu teenida. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. Isik kasutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (marihuaana tarvitamine). Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat 3 rahaliselt ema. K-Raha andmetel on 26.07.2021 seisuga isikul võlgnevusi summas 3036 eurot, vabanemisfondis on 1752 eurot. Lähedastest on isikul ema M. K., kellega suhted on head. Suheldakse peamiselt telefoni teel ning ema on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava isa on surnud. Lapsi isikul ei ole. Kinnipeetava sõnul on tal tüdruksõber J., kes elab xxxx. Tulevikus soovivad nad koos pere luua. Koos on oldud kolm aastat ning suhtlus toimub väidetavalt telefoni ja kirja teel. Isiku suhtlusringkonda kuulusid sõltuvusaineid tarvitavad ja kriminaalse mõtteviisiga tuttavad. Isiku sõnul on ta katkestanud kõik suhted kuriteokaaslastega. Isiku väitel ei ole ta mõjutatav. Ka praeguse kuriteo raames oli isik organiseerija rollis, kes mõjutas teisi. Toimepandud kuriteod viitavad, et isik järgib riskivat, hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili. Meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetava väitel tarvitab ta alkoholi nagu keskmine inimene ning probleeme ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on esinenud marihuaana kuritarvitamine, sõltuvust ei ole diagnoositud. Esimest korda proovis isik narkootikume 14-aastaselt. Kinnipeetav on varasemalt proovinud ka ecstasyt ja kokaiini, kuid jäi püsivalt tarbima kanepit. Narkootikumide süstimist tuvastatud ei ole. Varasemast vestlusest nähtub, et enne vangistust on isik regulaarselt tarvitanud ainult kanepit ja seda mitu korda kuus. Käesolevalt ei mäleta, millal viimati kanepit tarvitas. Enne vangistust tegeles isik igapäevaselt narkootikumide vahendamisega. Isikut on kahel korral NPALS alusel karistatud, mõlemad väärteokaristused on kehtivad (viimati 15.09.2017). Varasemalt on isik väljendanud seisukohta, et kanepi tarbimises midagi halba ei ole ning ta ei hooli kahjust, mida narkootikumid võivad põhjustada. Samuti nähtub varasemast riskihindamisest, et isikul puudub igasugune motivatsioon muutusteks. Praegu isik tunnistab, et mõistab kanepi kahjulikkust ning narkootikumide ohtlikkust ühiskonnale. Samuti on isik motiveeritud kanepi tarvitamisest loobuma, et elada täisväärtuslikku elu. Kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Ta ei lahenda oma probleeme sihipäraselt – kas lahendab neid ebaseaduslikult või väldib nendega tegelemist, tarvitades narkootikume. Tuleviku eesmärkideks on isik seadnud pere loomise ja pereäriga tegelemise. Kinnipeetav soovib tõestada endale ja lähedastele, et suudab korralikult elada. Tal on olnud võimalus ka varasemalt oma eesmärke ellu viia, kuid siiski on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Isiku sõnul oli ta viimati vanglast vabanedes veel väga noor (21-aastane), mistõttu olid tal teised väärtushinnangud ja ta suhtles valede inimestega, mis viis uue kuriteo toimepanemiseni. Suhtumine vanglateenistuse ametnikesse on üldiselt viisakas, kuid isik teeb ametnikega koostööd peamiselt omakasu eesmärgil. Varasemast riskihindamisest nähtub, et kriminaalhoolduse vajalikkusest isik aru ei saa ning näeb seda kui tema kontrollimist ja piiramist. Praegu on isik enda sõnul kriminaalhoolduse tingimustest teadlik ning koostööks valmis. Isik on varasemalt katseajal sooritanud uue kuriteo. Samuti ei ilmunud isik karistuse kandmisele. 17.04.2018 kohtumääruse alusel kuulutati isik tagaotsitavaks ja 18.03.2019 peeti isik politsei poolt kinni, seega oli ta peaaegu aasta aega tagaotsitav. Isiku sõnul on ta edaspidi motiveeritud kuritegelikust käitumisest hoiduma. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava Arsen Arutjunjani tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Arsen Arutjunjani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.02.2024 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal 4 kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Arsen Arutjunjan kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta soovib elada koos oma perega normaalset elu. Tema pere on ema ja sõbranna, kes praegu elab xxxx, kuid kes tuleb siia, kui ta vanglast välja saab ja nad hakkavad koos elama. Nad on elanud xxxx natukene aega koos. Töökoht kuulub emale, see on pereäri. Ta töötas seal enne vangistust ametlikult poolteist aastat, aga kokku on ta seal ema aidanud 5 aastat. Ema töötab ise ja tal on ka abiline. Ta on teadlik sellest, et juhul kui kohus ta vabastab, siis peab ta alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ja täitma määratud kohustusi. Ta on valmis selleks ja teab mida kriminaalhooldus endast kujutab. Eesti keele kursus kestab novembrini. Nüüd ta lihtsalt liitus uuesti. Ta on varem sooritanud riigikeele eksami B1- ja B2-tasemel. Tal oli üldse võlgu 7500 eurot, kuid praegu on tal jäänud 2800 eurot. Kui ta saab välja, siis ta saab kiiresti selle ära maksta. Praegu toetab teda rahaliselt ema. Ta vanglas ei tööta, sest tal on üks haigus – xxxx ja ta ei saa keemiaga töötada. Ta tahtis õppima minna ja nüüd lõpuks sai ta minna puidupingitööliseks õppima. Enne seda nad pakkusid talle iga kuu tööd, aga tema arvab, et kui ta ükskord keeldus, siis mis põhjusel talle iga kuu seda pakkuda, sest kui ta tahab, siis ta küsib seda ise. Ta alustas 01.09.2021 õpinguid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Kinnipeetav palus anda talle võimalus elada normaalset elu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Arsen Arutjunjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Arsen Arutjunjani ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu ema poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Arsen Arutjunjan ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus märgib, et kinnipeetaval on täitmata üks tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, sest materjalidest nähtuvalt on isikul 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks distsiplinaarkaristus on isikule määratud temale mittekuuluvate esemete omandamise eest ning neli distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Seega on kinnipeetav süstemaatiliselt keeldunud vanglas majandustöödele koristajana tööle asumisest. Kohtuistungil põhjendas isik vanglas tööst keeldumist sellega, et tal on xxxx, 5 mis ei võimalda tal kemikaalidega töötada. Samas ei nähtu ühestki tema suhtes distsiplinaarasja raames koostatud käskkirjast, et ta oleks xxxxi tõttu tööst keeldunud. 17.03.2021 koostatud käskkirjast nähtub, et kinnipeetav selgitas, et ravigu vangla enne tema jalg terveks ning alles siis on ta nõus koristama. Kinnipeetav on oma ütlustes kirjutanud, et ta jalg väga valutab ning vajab ortopeedi ülevaatust ja edaspidiselt operatsiooni. Meditsiiniosakonna 03.02.2021 tõendi kohaselt on isik võimeline töötama istuvas asendis ning käskkirjast nähtub, et lihtsamaid majandustöid on võimalik teha ka istuvas asendis, nt tolmu võtta, millega on tagatud tema terviseseisundiga arvestamine. Teiste tööst keeldumise distsiplinaarasjade käskkirjadest nähtuvalt ei ole isik tööst keeldumise põhjuseid üldse selgitanud. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval K-Raha andmetel 26.07.2021 seisuga võlgnevusi summas 3036 eurot. Kinnipeetava enda sõnul on ta nende tasumisega tegelenud ning hetkel on võlgnevusi summas 2800 eurot, mille tasumine ei ole talle probleem. Kohus möönab, et võlgnevuste likvideerimisega tegelemine vangistuses on kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaks asjaoluks, kuid märgib siiski, et kinnipeetavat toetab vangistuses rahaliselt tema ema ning isik ise keeldub tööst, mis võiks talle täiendavat sissetulekut pakkuda. Sellise käitumisega seab kinnipeetav kahtluse alla motivatsiooni vabanemisel abikokana tööle asuda ning legaalsel teel sissetulekut teenida, sest ka enne vangistust oli tal võimalus töötada pereäris abikokana, kuid ta otsustas kriminaalsel teel tulu teenimise kasuks. Eeltoodust tulenevalt, arvestades tasumata nõudeid ning isiku varasemat elukäiku, säilib kohtu hinnangul risk, et vabanemisel abikokana töötades teenitav tulu ei ole tema jaoks piisav ning ta võib proovida taas kuritegelikul teel majanduslikku kasu saada. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, samuti tegelenud enesetäiendamisega, õppides riigikeelt ning asudes omandama puidupingitöölise eriala. Vabanemisel on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning töökoht pereäris S OÜ-s. Samas märgib kohus, et elukoht ning võimalus töötada pereäris olid isikul olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei takistanud teda majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegu sooritamast. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Arsen Arutjunjani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 11.10.2021 kohtumäärus jõustus
  4. novembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.