← Eesti

1-21-7920/3

Obsah (7)§ 344§ 316§ 345§ 314§ 3112§ 291§ 121

1-21-7920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7920 (21750000053) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend

§ 344lg 1, § 345 lg 1, § 316 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks.

Kuriteokaebuse kohaselt teostasid Keskkonnaameti ametnikud, sh Y,

  1. jaanuari 2021 ööl vastu
  2. jaanuari 2021 Saaremaal, Rootsikülas Loona-Viki teel jahikontrolli. Selle käigus peatasid nad kinni Q juhitud mootorsõiduki, kus viibis lisaks X. Inspektor C avastas peatatud auto tagaistmelt lahtise tulirelva. Ametnikud täheldasid selliselt viiteid jahiseaduse ja jahieeskirja nõuete rikkumisele ehk relvi tuleb liikumisel hoida relvakotis, kott suletuna. Avastatud fakti kontollimiseks uuriti autos olijate dokumente, relvade kuuluvust, nende seisundit. Ametnike tegevuse kohta koostati tagantjärgi
  3. veebruaril 2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Seda kasutati väärteoasjades 4-21-2324 ja 4-21-1795 tõendina. Kuriteokaebuse kohaselt on nimetatud vaatlusprotokoll võltsitud. Protokolli märgitu kohaselt selgitati sündmuskoha vaatluse juures viibijatele, et neil on õigus viibida vaatluse juures ja teha selle kohta avaldusi, märkusi, mis protokollitakse. Vaatlusprotokolli kohaselt viibisid vaatluse juures mh X ja Q. Õigustega tutvumise kohta on protokollis ainult Y allkiri. Märkuste osa juurde on märgitud, et märkused puuduvad ja lisatud Y allkiri. Väärteoasjas 4-21-1795 kinnitas Keskkonnaamet üldmenetluse otsuses, et kohtuväline menetleja ei ole koostanud sündmuskoha vaatluse protokolli. Harju Maakohtu
  4. septembri 2021 istungil küsitles X kaitsja Keskkonnaameti inspektoritelt W-lt, Z-lt, U-lt, politseinikelt L-lt ja J-lt, kes neile selgitati õigust viibida sündmuskoha vaatluse juures, teha selle kohta avaldusi, märkusi, mis protokollitakse. W, Z vastasid eitavalt. U vastas, et ta ei mäleta. L väitis, et mingit sündmuskohta polnud, J ütles, et sellist lauset ta ei kuulnud. Keskkonnaameti esindajas möönas
  5. septembri 2021 istungil, et sündmuskoha vaatlusprotokoll koostati hiljem, seal puuduvad juuresviibijate allkirjad, kohapeal ühtegi protokolli ei vormistatud, kellegi õigusi ja kohustusi ei tuvastatud. Kuriteokaebuse kohaselt kinnitavad eeltoodud asjaolud, et sündmuskoha 1

(6)1-21-7920 vaatlust ei toimunud, valed olid väited vaatluse juures viibinud isikute kohta, kellele protokolli tutvustati, vale oli väide protokolli ettelugemise kohta.
  1. Lääne Ringkonnaprokuratuuris jättis
  2. oktoobri 2021 teatisega kriminaalmenetluse kuriteo tunnuste puudumise tõttu alustamata. Kuriteokaebuses heideti ametnikule ette protokolli koostamisel intellektuaalset võltsimist, s.o dokumendi koostaja oli kandnud sinna selliseid andmeid, mis ei ole sisult õiged (3-1-1-96-16 p 22). Protokolli puhul taandub küsimus mitte selle võltsitusele, vaid usaldusväärsusele tõendina. Kuriteokaebuse kohaselt oli protokoll võltsitud, kuna see oli koostatud tagantjärgi.
  3. veebruar 2021 näitab protokolli koostamise kuupäeva. Protokolli alguses on välja toodud menetlustoimingu aeg ja koht, milleks oli 29.-
  4. jaanuar 2021 Saaremaa maakond, Saaremaa vald, Rootsiküla, Loona-Viki tee. Seega kajastab protokoll korrektset infot protokollimise aluseks oleva sündmuse kohta ja ei saa selle fakti osas pidada võltsituks. Prokuratuur viitas Riigikohtu lahendis 4-18-6598 märgitule, mille kohaelt võib protokolli vormistada ka pärast uurimistoimingut. Teise võltsimise tunnusena toodi kuriteokaebuses esile asjaolu, et protokollile oli alla kirjutanud üksnes inspektor Y, kes oli ühtlasi protokolli koostaja. Teiste protokollis välja toodud ametnike allkirjad puudusid ja sündmuskohal ei teavitatud toimingus osalejaid nende õigustest ja kohustustest. Kohtupraktika kohaselt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tinginud alati ja automaatselt selle tõendi lubamatuse. Tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuli hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Kõne alla saab tulla üksnes sündmuskoha vaatlusprotokolli kui tõendi lubatavuse küsimus (vt nt 3-1-1-19-05), mitte aga selle võltsituks pidamine. Kuriteokaebuses oli esitatud lõike istungil üle kuulatud tunnistajate ütlustest, millest nähtus, et neile kui toimingus osalejatele ei olnud selgitatud nende õigusi viibida sündmuskoha vaatluse juures, teha selle kohta avaldusi ja märkusi (millised omakorda protokollitakse). Prokuratuur ei tuvastanud kuriteokaebusest ja selle lisadest olukorda, kus tõendina käsitletud protokolli sisu oleks olnud moonutatud, mis andnuks aluse väita, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Mis puudutas aga protokollis loetletud isikute poolt allkirjade mitteandmisesse, siis oli seeläbi täheldatav selline menetluslik minetus, mis kõigutab tõendi usaldusväärsust, mitte ei tingi protokolli võltsituse. Tulenevalt Riigikohtu praktikast võis selline minetus kaasa tuua menetlusdokumendi on ebausaldusväärsuse, millele ei saanud tõendamiseseme kindlakstegemisel tugineda (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-11, p 20.1). Asjaolu, et väärteoasjas nr 94002100107 tehtud üldmenetluse otsuses kajastatud osas oli Keskkonnaamet kinnitanud, et asjas puudub tegelikult sündmuskoha vaatlus (kuriteokaebuse punkt 2.12), näitas vanemprokuröri arvates viidet ametialasele lohakusele või siis sama ametkonna erinevate allüksuste omavahelises kommunikatsioonis esinevatele probleemidele, mille lahendamine ei kuulu politsei ja prokuratuuri pädevusse.

§ 316

dispositsioon räägib olukorrast, kus tõend on kunstlikult loodud eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Väidetavalt kunstlikult loodud dokument oli koostatud väärteomenetluses selle menetluse asjaolude kohta. Seetõttu ei saa seda sätet kohaldada.

  1. X esindaja vandeadvokaat L. Tedder vaidlustas
  2. oktoobril 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  3. Riigiprokuratuur jättis
  4. novembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. 4.
  5. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel.

§ 344ja § 345 mõttes dokumendi võltsimiseks on dokumendi järele- või ümbertegemine, samuti dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt 2

(6)1-21-7920 selliste andmete dokumenti kandmine, mis ei ole sisult õiged. Viimasel juhul on tegemist nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale. Kuriteokaebuse kohaselt on väärteoasjas nr 4-21-2324 sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatud selleks õigustatud isiku poolt, kuid sellesse on kantud andmeid, mis ei ole sisult õiged, mistõttu on toime pannud intellektuaalse võltsimise vormis

§ 344lg 1 kirjeldatud kuriteo.

Kuivõrd Y kasutas koostatud tõendit väärteoasja raames, siis pani ta sellega ka toime

§ 345lg 1 mõttes võltsitud dokumendi kasutamise.

Riigiprokurör selle mõttekäiguga ei nõustunud. Kõnealune protokoll ei sisalda sisult valesid andmeid, milliste alusel oleks inspektoril olnud võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

  1. veebruari 2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll kajastab
  2. jaanuari 2021 ööl Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Rootsiküla, Loona-Viki teel tegelikkuses toimunud Q sõiduauto kinnipidamist, Q ja X kinnipidamist, nende isikute tuvastamist, nende jahipidamiseõigust kinnitavate dokumentide, nende juurest leitud lahtiselt hoitud relvade lubade kontrolli, samuti auto salongist ja pagasiruumist leitud relvade ja laskemoona hoidmise lubade kontrolli, auto salongi ja pagasiruumi läbivaatust jne. Nende toimingute juures on reaalselt viibinud Keskkonnaameti inspektorid D, G, C, U, W, Z, X ja Q. Sündmuskohale on menetlustoimingu tegemise ajal olnud kutsutud ka politseiametnikud L ja J. Eeltoodud asjaolud
  3. jaanuari 2021 ööl toimunu osas nähtuvad ka X
  4. septembri 2021 kuriteokaebusest (lahendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega nr 21750000049), tema esindaja
  5. oktoobri 2021 kaebusest Riigiprokuratuurile ja ka väärteoasjas nr 4-21-2324 üle kuulatud eelpoolnimetatud Keskkonnaameti inspektorite/politseiametnike ütlustest. Ebatäpsused protokollis, nt kellega koos sündmuskohal midagi tehakse, keda kaasatakse millise tegevuse juurde (kas politseipatrullis olnud isikud osalesid vahetult ka auto läbivaatusel või viibisid selle toimingu läheduses), ei muuda protokollis kajastatut

§ 344mõttes valeks.

Selliselt on menetleja edastanud oma arusaamise, kuidas

  1. jaanuari 2021 ööl X ja Q kinnipidamine ja nende kasutuses oleva auto ja sealt leitud relvade kontroll toimus. Nii ei nõustu riigiprokurör kaebajaga, et
  2. veebruari 2021 koostatud protokolli on kantud inspektor Y poolt teadlikult tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kuivõrd protokollis kirjeldatud toiminguid Q ja X suhtes läbi viidi, nende valduses olnud sõiduauto läbi vaadati ja relvi vaadeldi ning nende dokumente kontrolliti, siis ei ole protokolli kantud valesid andmeid, mille alusel saaks pidada seda dokumenti

§ 344mõttes võltsituks.

Küll on aga põhjendatud arutelu selle protokolli kui tõendi lubatavuse üle, kuna see sisaldab endas hulgaliselt menetluslikke minetusi ja ebatäpsusi asjaolude kirjelduse osas, mille tulemusena ei ole põhjendatud protokolli kui tervikut toimunu asjaolude tõendamise osas arvesse võtta.

  1. veebruaril 2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele, need edastavad
  2. jaanuari 2021 ööl teostatud kontrollide asjaolusid. Seetõttu pole põhjust arutleda, et sellise dokumendi kasutamisega väärteomenetluse raames oleks inspektor realiseerinud

§ 345

lg 1 mõttes võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õiguseid või vabaneda kohustustest. 4.

  2. veebruari 2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa käsitleda kui kunstlikult loodud tõendit, mille eesmärgiks on olnud takistada Keskkonnaameti poolt toimepandud X või selle esindaja poolt
  3. septembri 2021 ja
  4. oktoobri 2021 esitatud kaebustes kirjeldatud kuritegude, s.o tervisekahjustuse tekitamise, võimuliialduse ja ebaseadusliku läbiotsimise, tuvastamist. Vaidlusaluse protokolli abil ei ole ega olnud võimalik eelpoolnimetatud eesmärki saavutada. Selles ei ole esitatud moonutatud kujul andmeid ametnike poolt X ja Q menetlustoimingule allutamisel nende suhtes tervisekahjustuse tekitamise ja võimuliialduse toimepanemise kohta, mille läbi oleks võimalik sedastada tõendi loomisest tulenevat kuritegude tuvastamist takistavat tegevust. Kuivõrd menetlustoimingule allutamise detailseid asjaolusid ei pea ka sündmuskoha vaatlusprotokollis selle toimingu olemusest tulenevalt kajastama, siis ei saa nende puudumist pidada ka menetlejale etteheidetavaks. Ka Q auto läbivaatuse fakti ei ole protokollis esitatud moonutatud kujul, mille läbi oleks takistatud inspektorite väidetavalt ebaseadusliku tegevuse tuvastamine takistatud. Protokolli kohaselt on ametnikud läbi vaadanud Q sõiduauto ja leidnud selle salongist Q-le ja Xle kuuluvad laskemoonaga varustatud relvad, padrunivöö sileraudse tulirelva laskemoonaga, 3

(6)1-21-7920 pagasiruumist relvakotti paigutatud poolautomaatne tulirelv. Kõik leitud relvad toimetati Keskkonnaameti järelevalvesõidukisse teiste relvade juurde. Lisajõudude ja politseipatrulli saabudes vaadeldi sõidukit edasi ja tuvastati pagasiruumis vereplekid. Küsimus sellest, kas toimingusse oli kaasatud X või politseipatrull või mitte, ei muuda toimingut olematuks ega võimalda ka takistada toimingu raames kuriteo toimepanemise tuvastamist. Kas auto läbivaatust saab pidada

§ 314

mõttes seaduslikuks või mitte, ei tulene sellest, kas toimingusse olid või ei olnud kaasatud vajalikud osalised, vaid sellest, kas hinnanguliselt teostati toimingut järelevalvevõi juba väärteomenetluse reeglite alusel, kas toimingut teostati KorS järgi või pidanuks menetleja taotlema peale selle tegemist maakohtunikult toimingu lubatavaks tunnistamist. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE 5. Riigiprokuratuuri 3. novembri 2021 määrusele esitas kaebuse X esindaja L. Tedder, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist

§ 344, § 345 või § 316 tunnustel.

Vaatlusprotokoll sisaldab valesid väiteid. Selle allkirjastas juuresolijate nimel Y ja kohtuvälise menetleja ametnikuna U. Valeväited on järgnevad. Protokolli kohaselt viibisid vaatluse juures D, G, C, U, W, Z, L, J, X ja Q. Vaatlusprotokolli kohaselt selgitati vaatluse juures viibijatele, et neil on õigus vaatluse juures viibida ja teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse. Õigustega tutvumise kohta on allkirja andnud Keskkonnaameti ametnik Y. Menetlustoimingu ja protokolli kohta tehtavate avalduste ja märkuste reale on Y kirjutanud „Märkused puuduvad“ ja lisanud oma allkirja. Vaatlusprotokolli kohaselt on protokoll menetlustoimingust osavõtjatele ja juureviibijatele ette loetud. Vaatlusprotokollis loetletud ametnikud on kinnitanud, et neile pole selliseid õiguseid selgitatud. Vaatlusprotokollis on käsitletud jahirelvade vaatlust, mille kohta on ametnikud kinnitanud, et nad ei viibinud selle toimingu juures. Valdav enamik ametnikest ei olnud isegi teadlikud sellise protokolli koostamisest. U allkirjastas protokolli

  1. augustil 2021, kes selgitas, et protokolli ei tehtud, kuna keegi seda ei nõudnud. Keskkonnaameti esindaja W möönas
  2. septembri 2021 istungil, et protokoll koostati hiljem, sellel puuduvad isikute allkirjad, kohapeal ühtegi protokolli ei vormistatud, kellelegi õigusi ega kohustusi ei tutvustatud. Vaatlusprotokollis on seega valesti kajastatud toimingu juures viibinud isikuid ning väidetud, et neil puudusid toimingu kohta märkused. Mitte ühelegi sündmuskohal viibinud isikule ei selgitatud nende õigusi ja kohustusi, sh õigust teha protokollitavaid märkusi. Harju Maakohus leidis
  3. novembri 2021 otsuses, et tegu on lubamatu tõendiga. Vaatlusprotokolli kohaselt ei esitanud X Keskkonnaameti ametnikele suuruluki ega väikeuluki jahilube. Tegelikkuses esitas X U-le jahiloa, mida kinnitavad Keskkonnaameti ametnike U ja W ütlused. Vaatlusprotokolli kohaselt paluti X-l sõiduk ette näidata ning Keskkonnaameti II patrulli ja politseipatrulli saabudes vaadeldi sõiduk teist korda koos X-ga üle. See on valeväide, kuna ametnikud ei küsinud D-lt ega Q-lt auto otsimiseks luba ega esitanud sellekohast palvet. Ametnikud otsisid sõiduki läbi omal volil ja sunniviisiliselt ning käskisid X-l aeg-ajalt leitava kohta selgitusi anda. Vaatlusprotokollis on menetlustoimingute käiku kajastatud moonutatult, jättes mulje nagu oleks sõiduki läbiotsimine toimunud X nõusolekul ning minetades kõik faktilised asjaolud, mis tõendavad, et toimetatud läbiotsimine oli ebaseaduslik. Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kaebaja ja Q jahirelvi Keskkonnaameti sõiduki tagaosas koos politseiametnike L ja J-ga. Vaatlusprotokolli kohaselt, kui vaatluse käigus Q jahitulirelva nr 1051286 tagumist osa maapinna suunas kallutati, vajus jahitulirelva lukk lahtisesse asendisse ja padrunipesast kukkus väidetavalt välja padrun. Harju Maakohus on asjas nr 4-21-1795 tuvastanud, et Q jahirelvast ei saanud välja kukkuda padrun. Vaatlusprotokollis kajastatud väide pole seega mitte ainult vale, vaid faktiliselt võimatu. Samuti ilmneb politseiametnike L ja J poolt antud ütlustest, et nad pole kindlad, kas ja milliste jahirelvade vaatluse juures nad viibisid – näiteks J kutsuti ühte jahirelva pildistama, kuid muus osas ta jahirelvade vaatlusel ei osalenud ning L osales kolmest jahirelvast kahe vaatlusel, kuid ei tea milliste. Vaatlusprotokollis on seega taaskord toimingute asjaolusid Keskkonnaametile soodsal viisil moonutatult esitatud, kusjuures selle 4

(6)1-21-7920 eesmärk sai olla kohtus ebaõige siseveendumuse kujundamine tol õhtul toimunu kohta. Seega ei vasta protokollis kajastatud asjaolud tegelikkusele. Vaatlusprotokollis on jäetud asjakohane teave kuriteo toimepanemise asjaolude kohta tõendiks vormistamata, on toime pandud

§ 316järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Vaatlusprotokoll pole õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks küll kohane dokument, kuid see võimaldab varjata ametnike rikkumisi ja seeläbi vabaneda vastutusest. Protokollis on lisaks käsitletud põhjalikult Q. Sellele vaatamata ei lisatud seda protokolli Q väärteoasja nr 94002100107 toimikusse. Q suhtes

  1. aprillil
  2. a tehtud üldmenetluse otsuses on Keskkonnaamet kirjutanud, et jahindusalase järelevalve käigus peatati liikuv mootorsõiduk, mis ei kujuta endast sündmuskohta KrMS-i mõttes. Kõnealune protokoll tehti 2 kuud enne Q väärteootsust. Pole usutav, et see jäeti toimikusse lisamata. Protokolli on esmakordselt mainitud alles
  3. aprillil 2021 kaebaja suhtes toimetatud väärteoasja väärteoprotokollis. See seab kahtluse alla, millal protokoll tegelikult loodi. On võimalik, et Y lõi selle dokumendi vahetult enne
  4. aprilli 2021 väärteoprotokolli koostamist, et selle abil uurimise puudujääke lappida. Selleks võis idee anda Q
  5. märtsi 2021 vastulause, et sündmuse kohta ei koostatud ainsatki vaatlusprotokolli. On kahtlus, et selle märkuse peale otsustasid Keskkonnaameti ametnikud U ja Y koostada kõnealuse vaatlusprotokolli X suhtes toimetavas väärteomenetluses sama probleemi vältimiseks. Lisaks leiab kaebaja, et Keskkonnaameti ametnikud võivad olla teinud väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse ehk pannud toime

§ 3112sätestatud kuriteo.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata. 7.

§ 344

ja § 345 puhul on karistatav niisuguse dokumendi võltsimine ja kasutamine, mis on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks.

§ 344

eesmärk on vältida õigusnäivust õiguse olemasolust.

§ 344

puhul peetakse silmas dokumenti, mis ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Koosseis on täidetud juhul, kui võltsitakse dokumenti, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse (RKKK 3-1-1-9315, p 123). Intellektuaalselt võltsitud arve võib nt kinnitada näilikku nõudeoigust (RKKK 1-1610888, p 51). Ringkonnakohtuniku hinnangul puudub alus

§ 344ja § 345 tunnuste esinemisest rääkida seetõttu, et kõnealune 8.

veebruari 2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll pole dokument, mis oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ka kaebusest ei selgu, mis õiguse omandamise või kohustusest vabanemise aluseks kõnealune sündmuskoha vaatlusprotokoll võiks olla. Vastupidi, kaebuses endas on kannatanu esindaja kinnitanud, et 8. veebruari 2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks kohane (kaebuse lk 23). Seega puudub juba seetõttu alus rääkida kuriteo tunnustest

§ 344ja § 345 tähenduses.

Kaebuses on selgitatud vaid, et sündmuskoha vaatlusprotokoll võimaldas varjata Keskkonnaameti ametnikul Y-l selle ametiasutuse rikkumisi kõnealuses protokollis kajastatud asjaolude osas. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse seesuguse argumentatsiooni korral on asjakohane küsida pigem seda, kas Y lõi

§ 316

tähenduses kunstlikult tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist. Prokuratuur hindas sedagi kuriteokoosseisu ja jõudis järeldusele, et selle tunnuseid ei esine. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Kaebuse kohaselt on jäetud Keskkonnaameti rikkumisi kajastav teave kõnealuses vaatlusprotokollis dokumenteerimata. Kaebuses on viidatud, et kaebaja hinnangul panid Keskkonnaameti ametnikud vaatlusprotokollis kirjeldatud 29. jaanuari 2021 ööl toimunud sündmuse puhul toime võimuliialduse (

§ 291

), kehalise väärkohtlemise (

§ 121

), X sõiduki ebaseadusliku läbiotsimise (

§ 314

). Ringkonnakohtunik märgib, et on tutvunud kõnealuse sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja nõustub prokuratuuriga, et see kajastab üksnes selle koostaja nähtut-kogetut kõnealuse öö sündmuste kohta, mistõttu võibki see protokoll seetõttu sisaldada ebatäpsusi, vasturääkivusi. Samas ei saa sündmuskoha vaatlusprotokolli puhul eeldada, et see kajastaks kronoloogiliselt kõike seda, mis kõigi 5

(6)1-21-7920 sündmuskohal viibinud isikutega aset leidis. Kõnealune vaatlusprotokoll võimaldab rääkida vaid sellest, mida võis ametnik Y sündmuskohal tajuda. Kas tema tajutu on usaldusväärne ja tõene, see sai selguda alles tõendite hindamise tulemusena. Nii ei saa väita, et see tõend on loodud kunstlikult

§ 316mõttes.

Arvestades seda, missugune kaootilisus valitses sündmuskohal, s.o samaaegselt toimetasid mitu ametnikku, kellel oli läbiviidavast eri arusaam, erinevad lähtekohad, s.o kas tegu oli järelevalve- või väärteomenetlusega, omavaheline tegevus oli sisuliselt kooskõlastamata, peab ringkonnakohus realistlikuks, et see asjaolude kirjeldus, mille Y esitas tagantjärgi sündmuskoha vaatlusprotkollis, kajastab seda, mida tema võis näha ja kuulda tol ööl, kui need segasevõitu sündmused hargnesid. Sarnaselt prokuratuuri ja Harju Maakohtuga, kes lahendas väärteoasju, leiab ringkonnakohus, et esitatud asjaoludest nähtub, et menetluse läbiviimisel ei olnud kohtuväline menetleja oma ülesannete kõrgusel ja suhtus neisse hooletult. Kõnealusest vaatlusprotokollist endast tuleneb tegelikkuses see, et ühelegi juuresolijale, v.a üks isik (võimalik, et U), nende õigusi ega ka sedasama protokolli ei tutvustatud, kuna ühtegi allkirja neilt ei võetud. Protokolli enda pinnalt on juba tõsine alus kahelda selles, et juuresolijatele oli õigusi tutvustatud ja protokoll ette loetud. Küsimus on seega protokolli koostamisel menetlusnõuete rikkumises. Harju Maakohus on väärteoasja 4-21-2324 1. novembri 2021 otsuse lk-l 26 pühendanud terve lehekülje kõnealuse vaatlusprotokolli puudujääkidele, teinud selle sisuliselt pihuks ja põrmuks, ning jõudnud ainuõigele järeldusele sellise tõendi lubamatusest. Ringkonnakohus märgib, et lohakus menetlustoimingu tegemisel ei ole veel käsitatav kuriteona ega viita ka soovile varjata enda poolt toime pandud kuritegu. Ringkonnakohtu hinnangul ongi tegu tühipalja ja taunimisväärse lohakusega. Seejuures polnud protokolli koostamise ajal, s.o 8. veebruaril 2021, kuigi kaebuses on avaldatud kahtlust, et see võidi koostada aprillis 2021, tõusetunud veel kaebaja püsitatud kuriteokahtlusi

§ 121, § 291, § 314 tunnustel.

Need esitati alles märksa hiljem, s.o 9. septembri 2021 kuriteokaebuses. Eelnevat arvestades puudub alus rääkida ka kuriteost

§ 316tunnustel. Seega jäi kriminaalmenetlus õigesti alustamata. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes Kr

MS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 3. novembri 2021 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.