2-21-17169/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17169 Tsiviilasi A.K. tuvastushagi E.K. vastu Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.K. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat T.L. Kostja E.K. (isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta menetlusse võtmata A.K. tuvastushagi E.K. vastu.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
5. A.K. esitas 02.11.2021 Tartu Maakohtusse E.K. vastu hagiavalduse, milles palus: 1) tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ei ole E.K. ja V.K. jagamata ühisvara ning selle ainuomanik on A.K; 2) tuvastada, et E.K. ja V.K. ei ole jagamata ühisvara. Hagiavalduse kohaselt on hageja oma abikaasa V.K. ainupärija. Kostja on V.K. esimene abikaasa, nende abielu lahutati XX.XX.XXXX. V.K. ostis korteri XXX 21.09.XXX, mille alusel toimus ka korteri esmakinnistamine. See toimus ajal, mil V.K. ja E.K. abielu oli lõppenud ning V.K. oli abielus A.K. Seega on XXX omand üle A.K. Kostja väitel on aga korter V.K. ja kostja jagamata ühisvara. Kostja omandiõiguse küsimuses kohtusse hagi esitanud ei ole. Selleks, et lõpetada õiguslik ebakindlus, on hageja sunnitud taotlema, et kohus tuvastaks, kelle omandis on XXX korter ning et kostjal ja V.K. ei ole jagamata ühisvara. KOHTU SEISUKOHT
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
8. Antud juhul on hageja soovinud, et tuvastataks, et korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ei ole E.K. ja V.K. jagamata ühisvara ning selle ainuomanik on A.K. Samas ei ole hageja väljendanud, kuidas on tema õigusi hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes rikutud. XX.XX.XXXX pärimistunnistuse järgi on V.K. pärijaks hageja. Pärandaja on olnud kaks korda abielus. Pärandaja esimene abikaasa oli E.K. ning pärandaja ja E.K. abielu sõlmiti XX.XX.XXXX ja lahutati XX.XX.XXXX. Pärandaja üleelanud abikaasa oli A.K. Nende abielu sõlmiti XX.XX.XXXX ja lõppes pärandaja surmaga. Pärimistunnistusele on küll märgitud, et pärandaja ja tema endiste abikaasade varasuhetele kohaldus ühisvararežiim, kuid pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja ja tema esimese abikaasa E.K. abielu lahutatud XX.XX.XXXX. Kinnistusaamatust nähtuvalt on pärandvara hulka kuuluv kinnistu V.K. poolt omandatud XX.XX.XXXX, seega pärast pärandaja ja E.K. abielu lahutamist ja ühisvarasuhte lõppemist, mistõttu ei saa vaidlusalune kinnistu olla pärandaja ja E.K. ühisvara. Puudub igasugune sisuline vaidlus selles, et hageja on V.K. pärijaks. Pärijale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega on hagejale korteriomand üle läinud pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatu väliselt. Hagejal on võimalik enda omanikuna kinnistusraamatuse kandmiseks esitada kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale. Kohtu hinnangul puudub hagejal seega TsMS § 368 kohane tuvastushuvi ja nõue on esitatud ennatlikult.
9. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh märkida riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2