Obsah (18)

§ 172§ 3401§ 663§ 657§ 667§ 371§ 5§ 475§ 613§ 338§ 423§ 477§ 436§ 173§ 177§ 696§ 427§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19659 Kohtuasi X avaldus D ja

) § 3401 lg 2 alusel ning menetluskulud avaldaja kanda

§ 172lg 1 järgi.

9. Maakohus leidis, et 22.03.2021 esitatud täiendatud avaldus on jätkuvalt hulgipuudustega ning avaldaja ei ole kõrvaldanud 02.03.2021 määruses nimetatud puuduseid, v.a täiendava riigilõivu tasumine. Kohtu hinnangul ei vasta avaldus endiselt seaduses sätestatud nõuetele. 10.

§ 3401ei näe kohtule ette kohustust menetlusdokumendi korduvaks käiguta jätmiseks.

Korduva tähtaja andmist on peetud põhjendatuks eelkõige hagita menetluses ning nendes asjades, kus menetlusosaline osaleb kohtumenetluses isiklikult, mitte juriidilise kõrgharidusega esindaja kaudu. Käesolevas menetluses on kohus 09.12.2020 määruses andnud avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustatud avalduse tervikteksti esitamiseks koos kõigi tõendite ja taotlustega, pikendanud avaldaja taotlusel puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 10.02.2021 ning andnud täiendava tähtaja 02.03.2021 määrusega. Kohus täitis selgitamiskohustust, selgitades avaldajale muuhulgas tahteavalduse asendamise eelduseid ning nõuete põhistamise vajadust. Avaldaja on tasunud täiendavalt riigilõivu, kuid avalduse sisulisi puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldajale täiendava tähtaja määramine, kuivõrd 22.03.2021 esitatud avalduse terviktekstis ei ole avaldaja puuduseid kõrvaldanud ega pööranud tähelepanu kohtu 02.03.2021 määruses toodud selgitustele. Esitatud kujul ei ole avaldaja nõuded selged ega põhistatud, mis võimaldaks nende menetlemist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka nõuete osaline menetlemine nõuete ebaselguse tõttu. 4 2-18-19659 Määruskaebus 11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks ja sisuliselt läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. 12. Maakohus asus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades seisukohale, et avaldaja nõudeid ei ole võimalik menetleda. Maakohtu etteheited on alusetud. Maakohus ei selgitanud välja avaldaja eesmärki avalduse esitamisel või mõistis seda ebaõigesti. 13. Maakohus rikkus menetlusõigusnorme avalduse tervikuna läbivaatamata jätmisel. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud iga nõude osas eraldi, miks see läbivaatamata jääb.

§ 3401lg 2 ei ole iseseisvaks avalduse läbivaatamata jätmise aluseks.

Hagi läbi vaatamata jätmise õigus on kohtul üksnes

§-s 423 esineva aluse korral. Menetlusosaliste seisukohad

1. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis läbivaatamata avaldaja nõuded 1–4 ja jaotas nende nõuete menetlemisega seotud kulud, kuid muuta tuleb

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 järgi selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel osas, milles maakohus keeldus avaldaja ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest, jättis menetlusse võetud nõuded läbivaatamata ja jaotas nende nõuetega seotud menetluskulud, ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule ülejäänud nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusse võetud nõuete läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 17. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgelt märkinud, millisel alusel maakohus juba menetlusse võetud nõuded läbivaatamata jättis ja ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest keeldus. Maakohtu määruse põhjendustest on võimalik aru saada, et maakohus heidab avaldajale ette maakohtu 09.12.2020 ja 03.02.2021 määrustes toodud puuduste kõrvaldamata jätmist (

§ 3401lg 2).

Kohus asus seisukohale, et esitatud kujul ei ole avaldaja nõuded selged ega piisavalt põhistatud, mis võimaldaks nende menetlemist, ning kohtu hinnangul ei ole ka võimalik nõuete osaline menetlemine nõuete ebaselguse tõttu. 18. Ringkonnakohus leiab, et

§ 3401

lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks või läbivaatamata jätmiseks. Puudus, mille kõrvaldamiseks

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab avalduse menetlemist, s.t tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohtu 03.02.2021 määruses toodud puudused (nõude ebaselgus ja ebapiisav nõude põhjendus) ei ole selliseks puudusteks, mis 5 2-18-19659 välistaks käesoleval juhul avalduse menetlusse võtmise. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 5

lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid.

§ 475

lg 1 sätestab hagita asjade loetelu.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

Tulenevalt

§ 613

lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

1. Kolleegiumi hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja soov on seadustada korterelamus tehtud ehitustööd ja viia kinnistusraamatu andmed vastavusse tegelikkusega, sõlmida puudutatud isikutega kokkulepe terrassi ja rõdu valdamiseks ja kasutamiseks ning saada puudutatud isikutelt hüvitis ühisele asjale tehtud parenduste eest.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõuetekohane avaldus (

§ 338) on menetluse eelduseks.

Igasugune avalduse ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel puudub edulootus. Kui avaldaja esitab ebaselge või ebapiisavalt põhistatud nõude, tuleb kohtul anda avaldajale selged juhised ja tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks (

§ 3401lg 1).

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis ennatlikult avalduse menetlusse võetud nõuete osas läbivaatamata (välja arvatud nõuded 1–4) ja ülejäänud nõuete osas keeldus menetlusse võtmisest. 22.

§ 423

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu 08.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on samad, mis

§ 371lg 2 kohaldamisel.

Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. See tähendab, et kohus peab hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Muuhulgas ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 03.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. 23. Lisaks eelnevalt toodule märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioonist ei ole aru saada, millised avaldaja nõuded on jäetud läbi vaatamata ja milliste menetlusse võtmisest on keeldutud.

§ 477

lg 1 ja § 442 lg 5 järgi peab olema kohtumääruse resolutsioon nõuete lahendamise kohta selge ja üheselt arusaadav. Seega peab kohtumääruse resolutsioonist olema selgelt näha, millised nõuded jäeti läbi vaatamata ja milliste menetlusse võtmisest keelduti.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja nõuete 1–4 osas. 24.
2. Avaldaja esitas nõude kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldus Pärnus Köie tn 2 asuva elamu (edaspidi elamu) ümberehitamise ehitusteatise ja kasutusteatise heakskiitmiseks ning nõusolek ehitusprojektile ning selle alusel tehtud töödele. Selliste nõuete esitamiseks peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha (TsÜS § 68 lg-st 5 tulenev eeldus). 6 2-18-19659 Maakohus heitis avaldajale ette, et viimane ei toonud esile nõuete õiguslikku alust. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole lahendit tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (

§ 436lg 7).

Menetlusosalisel on kohustus tuua kohtu ette faktilised asjaolud ning nende asjaolude alusel tuleb kohtul õigussuhe kvalifitseerida.

§ 436

lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt on kohtu ülesanne kvalifitseerida nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Hagi ega avaldus ei pea sisaldama õiguslikku alust. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu etteheide, et avaldaja ei ole ühelegi õiguslikule alusele tuginenud. Samas nõustub kolleegium nõuete 1–4 osas maakohtu lõppjäreldusega, et nende nõuete menetlemiseks alust ei ole. 24.

1. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 4 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Sama tuleneb kasutusteatise esitamise korral EhS § 48 lg 5 p-st
2. Projekti hindamise kohustus on ehitus- ja kasutusteatise menetlemisel haldusorganil. EhS § 2 lg 4 näeb ette haldusmenetluse seaduse kohaldamise osas, mida EhS ei reguleeri teisiti. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 2 peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi; kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20 ning 20.02.2019 otsus nr 3-1452416, p 13). 24.
3. Pärnu Linnavalitsus on 10.01.2018 kirjast nähtuvalt pädeva asutusena puudutatud isikud kaasanud ehitusteatise/ehitusprojekti kinnitamise menetlusse, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud pädeva asutuse nõue esitada puudutatud isikute kirjalikud nõusolekud. Sellise nõude esitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. Pädev asutus hindab loamenetluses eelkõige ehitusprojekti vastavust üldistele ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Pädev asutus peab seejuures ise hindama puudutatud isikute vastuväiteid ning puudutatud isikud ja avaldaja saavad haldusmenetluses soovi korral haldusakte vaidlustada. Seega ei ole avaldajal vajalik nõudepunktides 1-4 soovitud nõusolekuid pädevale asutusele esitada ega kohtu kaudu nõuda. Eeltoodud põhjusel on lõppjäreldusena avaldaja nõuded 1-4 maakohtu poolt õigesti jäetud

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi.

1. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja nõudeid 5–
2. 25.
3. Avaldaja esitas nõuded kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldused elamus asuva eriomandi suuruse muutmiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja pööningukorruse osas kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Lisaks esitas avaldaja nõude kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldused elamu kaasomandis oleva terrassi ja rõdu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimiseks. 25.
4. Maakohus heitis avaldajale ette, et viimane ei toonud esile nõuete õiguslikku alust ja nõuded on piisavalt põhistamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei pea avaldus tingimata sisaldama õiguslikku alust, kuna õigust kohaldab kohus. Kui avaldus on kohtu hinnangul ebapiisavalt põhjendatud või põhistatud, võib see olla alus avalduse rahuldamata jätmiseks, mitte avalduse läbivaatamata jätmiseks või selle menetlusse võtmisest keeldumiseks. 7 2-18-19659 25.
5. Avaldaja soovib muuta olemasoleva eriomandi suurust kaasomandi arvel, mida reguleerib kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9, mille lg 1 sätestab, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg 2 kohaselt võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Seega on avaldaja nõuete 5–8 ja 11–12 õiguslik alus KrtS §
6. KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 eelduseid saab kohus kontrollida alles asja sisulisel läbivaatamisel. 25.
7. Avaldaja eesmärk on sõlmida ka kasutuskorra kokkulepe elamu kaasomandis oleva terrassi ja rõdu valdamiseks ja kasutamiseks. Pärast KrtS kehtima hakkamist saab korteriomandike poolt kaasomandi kasutamist reguleerida KrtS §-s 14 sätestatud erikasutusõiguse teostamisega. Tegemist on korteriomaniku õigusega kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 9 alusel (Riigikohtu 07.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p-d 10–15). Korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3). 25.
8. Korteriomanik võib KrtS § 13 lg 2 ja § 9 järgi nõuda kohtult kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks teiste korteriomanike vajalikke tahteavaldusi. Seega on avaldaja nõuete 9–10 õiguslik alus KrtS §-d 9, 13 ja
10. Nõudepunktides 13-14 nõudis avaldaja teistelt korteriomanikelt hoone renoveerimistöödeks tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus võttis nõuded 25.01.2019 määrusega menetlusse. Kuna nõuded olid menetlusse võetud, siis maakohus jättis need vaidlustatud määrusega läbi vaatamata. Avaldaja esiletoodud asjaolude kohaselt tegi ta töid kaasomandi renoveerimisel (vahetas katuse, renoveeris välisfassaadi, vahetas vee- ja kanalisatsioonitrassid ja torustikud jne). KrtS § 1 lg 3 sätestab, et KrtS-s reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Lisaks oli avaldaja väidetel korteriomanike vahel kokkulepe kulude kandmise kohta, millest saaks järeldada, et kulude kandmise kohustus või kulude jaotus võib tuleneda ka kaasomanike kokkuleppest. Seega on avaldaja nõuded 13–14 õiguslikult võimalikud ja nende läbivaatamata jätmine ei olnud õige. Seda, kas nõuded on põhjendatud, saab hinnata kohus asja sisulisel läbivaatamisel.
11. Eelnevast tuleneb, et maakohus jättis põhjendatult läbivaatamata avaldaja nõuded 1–4, kuid avaldust ei saa jätta menetlusse võetud ülejäänud nõuete osas läbivaatamata ja menetlusse võtmata nõuete osas ei saa keelduda nende menetlusse võtmisest (nõuded 5–14). Järelikult tuleb 8 2-18-19659 vaidlustatud määrus osaliselt tühistada ja saata asi ülejäänud nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusse võetud nõuete läbivaatamiseks samale maakohtule. Kui avaldus ei ole menetlusse võtmiseks piisavalt selge, siis võib maakohus anda avaldajale veelkord tähtaja selgituste esitamiseks. 28.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Praegusel juhul jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata nõuete 1–4 läbivaatamata jätmise osas, mistõttu jääb nende nõuete menetlemisega seotud kulude jaotus muutmata. Samuti jäävad ringkonnakohtus nõuete 1–4 menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 177lg 2).

Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus nõuete 5–14 osas uuesti sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 29.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 477

lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Osas, milles maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja uueks läbivaatamiseks, ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, saab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 9