Obsah (5)

§ 136§ 141§ 64§ 63§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-7206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7206 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 136

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust,

§ 141

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt.

§ 141

lg 2 p 1 järgi mõisteti Ardo Remmelgasele karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõisteti Ardo Remmelgasele liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Riigikohtu 18.06.

1. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
2. novembri
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsus Ardo Remmelgale

§ 136

lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud üksikkaristuste ning

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Riigikohtu otsusega mõisteti Ardo Remmelgale

§ 141

lg 2 p 1 ja § 136 lg 2 järgi

§ 63lg 1 kohaldades karistuseks 9 aastat vangistust.

1. Ardo Remmelgas kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 28.04.
2. a ja lõpp 28.04.
3. a.
4. 19.10.
5. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ardo Remmelga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas seisukoha Ardo Remmelga ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt
7. Süüdimõistetu Ardo Remmelgas selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama Tallinnasse ema juurde. Ta loodab minna tööle kuskile firmasse, kuid täpsemad plaanid puuduvad. Toimepandud kuriteo kohta avaldas Ardo Remmelgas, et see on valus teema ja tal on raske sellest rääkida. Ta sai juba teo toimepanemise ajal aru, et käitub valesti, ja viis lapse tagasi. Tol ajal oli süüdimõistetu enda sõnul tööga üle koormatud, lisaks oli tal kombeks iga tüdruku järgi joosta. Nüüd vanglas on ta saanud võimaluse asjade üle järele mõelda ja leida uued suunad. Tegelikult tegi ta järeldused juba esimesel päeval. Kõige olulisemaks peab Ardo Remmelgas stressiolukordade vältimist tulevikus. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Käesolevaks ajaks on Ardo Remmelgas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxl, kus elab süüdimõistetu ema. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik ja ühtlasi seal elav täisealine isik xxxxxxxxxxxxxn on andnud nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ardo Remmelga tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

1. Ardo Remmelgas kannab karistust alaealise suhtes toime pandud seksuaalsüüteo ja alaealiselt vabaduse võtmise eest. Ardo Remmelgas võttis seadusliku aluseta vabaduse 9-aastaselt tüdrukult, tirides lapse vägisi oma autosse ja lukustades uksed. Seejärel sõidutas Ardo Remmelgas lapse metsa ning vägistas teda sõrmega vaginaalselt ja anaalselt. Sellele järgnevalt viis Ardo Remmelgas lapse tagasi asulasse ja vabastas ta. Kohtu arvates oli tegu impulsiivse käitumisaktiga ning seetõttu tuleb kahjuks kuriteo asjaolusid arvestades pidada sellise käitumise kordumise tõenäosust arvestatavaks.
2. Ardo Remmelga suhtumine toimepandusse on samuti küsitav. Nii vangla iseloomustuse kui kohtuistungil avaldatu kohaselt oli tema hinnangul tema käitumise põhjuseks tööpinged ja stress. Ohvriks osutus laps, sest kõik muu oli ära proovitud. Toimepandud kuriteo kohta väidab Ardo Remmelgas sedagi, et ta sai juba teo toimepanemise ajal aru, et käitub valesti ja lasi lapsel minna. Vangla koostatud iseloomustuses leitakse, et kinnipeetav pehmendab kuritegu ja väidab, et ta ei läinud teoga lõpuni.
3. Kuigi Ardo Remmelgas väidab sõnades, et ta sai oma väärast käitumisest kohe aru ja saab sellest aru ka praegu, siis räägivad tema teod enda eest. Inimene, kes tööpingete maandamiseks või lihtsalt huvi pärast vägistab 9-aastase lapse, on kesiste sotsiaalsete oskustega, puuduliku empaatiavõimega ning moondunud arusaamadega sellest, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis mitte. Sellise isiku puhul esineb oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Seksuaalkuritegude puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise oht üldjuhul suur. Võttes arvesse ka konkreetselt Ardo Remmelga toimepandud kuriteost tehtavaid järeldusi, tuleneb tema isikust väga suur risk uute kuritegude toimepanemiseks.
4. Käsitledes seda, kas praeguseks ära kantud vangistus võiks olla oma eesmärgi saavutanud ja Ardo Remmelgast tulenevaid riske piisavalt maandanud, on kõnekas süüdimõistetu enda avaldatu kohtuistungil. Ühest küljest ta küll väitis, et ta on vangistuses asjade üle järele mõelnud, aga teisest küljest tõi välja, et tegi vajalikud järeldused juba esimesel päeval ja sellest alates midagi olulist muutunud ei ole. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil jagatud selgitustest jääb kokkuvõtvalt mulje, et ta ei ole vangistuses tegelikult erilisi järeldusi teinud, sest ta on algusest peale teadnud, et käitus valesti. Ka vangla koostatud iseloomustuse põhjal ei ole alust arvata, et Ardo Remmelgas oleks vangistuses oma mõtte-ja käitumismustreid muutnud. Osaledes sotsiaalprogrammis Uus Suund avaldas süüdimõistetu korduvalt mõtteid, et muutusteks ja endaga tegelemiseks on liiga hilja ning vanglas olemine on maha visatud aeg. Seejuures on Ardo Remmelgas ise kindel, et ta uusi kuritegusid toime ei pane, kuigi ta selle nimel sisuliselt tööd teinud ei ole.
5. Kinnipeetava puhul tuleb positiivse asjaoluna välja tuua kindla vabanemisjärgse elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samas ei ole see ennetähtaegse vabastamise seisukohalt määrava tähtsusega, sest Ardo Remmelgal oli elukoht ja lähikondsete tugi ka kuriteo toimepanemise ajal. Positiivne on ka Ardo Remmelga üldjoontes korrektne käitumine vangistuses, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine ja lugupidav suhtumine ametnikesse. Ka istungil käitus Ardo Remmelgas väga viisakalt ja oli kohtuga suheldes aus.
6. Kuna aga

§ 76

lg 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-12-17, p 21).

1. Käesoleval juhul annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu selgitused piisava aluse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ardo Remmelgas on pannud toime vabaduse võtmise ja seksuaalsüüteo 9-aastase lapse suhtes. Süüdimõistetu üritab ka praegu, 3 pärast nelja ja poole aastast vangistust, kuritegu pehmendada ja ennast õigustada. Kohus peab kahetsusväärselt nentima sedagi, et Ardo Remmelga poolt avaldatust nii kohtuistungil kui vanglas ei nähtu, et ta tunneks märkimisväärset ohvriempaatiat või mõistaks, millised tagajärjed on ta oma räige kuriteoga lapsele tekitanud.
2. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei ole Ardo Remmelga vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid aspekte, ei kaalu need üles toimepandud kuriteost ja süüdimõistetu isikust tulenevaid võimalikke riske. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ardo Remmelga karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 4