Obsah (9)

§ 32§ 35§ 121§ 151§ 43§ 46§ 38§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2021, Jõhvi Haldusasja number 3-20-2649 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020 et

) § 39 lg 1 p 5 sätestab, et kaebusele tuleb lisada volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat. Z 2 3-20-2649 on esitanud kohtule haridust tõendavad dokumendid ning kohus on lubanud olla tal seni volitatud esindajaks

§ 32lg 1 p 2 alusel. 12. PPA on kohtule teatanud, et 15.01.2021 alustati kriminaalmenetlust Kar

S § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega. 13. Kohus asus 19.01.2021 kohtunõudes seisukohale, et kujunenud olukorras tuleb esitada uued esindusõigust tõendavad volikirjad ning avaldused, millistes kaebaja(d) kiidavad seni halduskohtumenetlustes tehtud menetlustoimingud heaks jj. 14.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1

§ 35

lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 02.05.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-1716, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
2. Kohus andis 19.01.2021 kohtunõudes 15-päevase tähtaja Zale esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et kaebaja kiidab eelnevad Za poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2649 heaks.
3. Kaebaja esindaja teatas
4. veebruaril 2021 kohtule, et kuna tal puudub kliendiga kontakt, siis palub ta kaebus tagastada. Eelnevat arvestades ei ole Za esindusõigus tõendamist leidnud. Määratud tähtajaks ei ole kohtule esitatud heakskiitu, millest nähtuks kaebaja tegelik tahe, ega ka uut volikirja, mille usaldusväärsuses ei peaks kohus kahtlema.
5. Kohus märkis juba
6. detsembri 2020 esialgse õiguskaitse määruses, et kaebaja on lahkunud vabatahtlikult Eestist, siis puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja nimel kaebuse kohtule esitanud Z taotles kohtult samas esialgset õiguskaitset lahkumiskohustuse edasi lükkamiseks kohtumenetluse ajaks ning jättis kohtule teatamata, et kaebaja on tegelikult Eestist vabatahtlikult lahkunud. Kaebaja esindajana kohtus esinenud isik on seega esinenud vähemalt pahatahtlikuna kohtu ja vastustaja suhtes. Olukorras, kus PPA-l ja kohtul on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegelikus tahtes kohtumenetluses osaleda ja kaebust Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020 ettekirjutuse nr 1052238038 peale esitada, kohtule esitatud volikiri on võltsingu tunnustega ja on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega ning Z ei ole suutnud ise käesolevaks ajaks kaebajaga kontakti saada ega uut volikirja või heakskiitu senistele menetlustoimingutele kohtule esitada, ei pea kohus võimalikuks menetluse jätkamist.
7. Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks. Kohus leiab, et praegu on 1 Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk
8. 3 3-20-2649 kinnitust leidnud, et Zal puudub esindusõigus kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses asjas nr 3-20-2649 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja kiidab heaks kõik eelnevad menetlustoimingud käesolevas asjas.
9. Kohus leiab, et esinevad

§ 121

lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 5 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. 20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020 ettekirjutuse nr 1052238038 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p 1 alusel koostoimes

§ 121lg 1 p-ga 5.

21. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohustuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks võimalik kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321). Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kaebajal iseenesest võimalik pöörduda uuesti kohtu poole vastavalt

§ 43lgle 2.

Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (

§ 46

lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (

§ 38lg 5).

22. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduse kohaselt summas 15 eurot + 15 eurot, kokku 30 eurot. Kaebaja nimel on riigilõivud 30.12.2020 tasunud Law Office Mets Co OÜ. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata vastavalt

§ 104lg 5 p-le 3.

Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25.01.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
3. Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
4. Kohtulahendi avaldamisel asendatakse kaebaja nimi määruses tähemärgiga (

§ 1752 Nt Riigikohtu 20.02.2020.

a otsus asjas nr 3-16-2267 (p 21), 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika). 4 3-20-2649 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks 5