Obsah (4)

§ 114§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5781 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis V

) § 121 järgi, mille eest karistati teda 2 kuu pikkuse vangistusega, ja

§ 114

p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti Rando Madile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 12 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Rando Madi eelvangistuses viibitud aeg alates

1. jaanuarist
2. a kuni
3. septembrini
4. a, s.o 8 kuud 4 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti seega 11 aastat 5 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algust arvestati alates
5. septembrist
6. a. 1.
7. Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri
9. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
10. septembri
11. a otsus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Rando Madile

§ 114p 1 järgi mõistetud karistuse, millest tulenevalt muudeti ka liitkaristust.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti Rando Madile

§ 114

p 1 järgi karistuseks 14 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Rando Madile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 14 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Rando Madi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 8 kuud 4 päeva ning loeti Rando Madil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 13 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
3. märtsil
4. a.
5. Nii Tartu vangla kui prokuratuur ei toeta Rando Madi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7. augustil
8. a laekusid maakohtusse Rando Madi taotlused, milles ta soovib kohtuistungi kinniseks kuulutamist ning kohtulahendi avaldamata jätmist või avaldamist vaid sissejuhatuse ja resolutsiooni ulatuses.
9. Tartu Maakohtu
10. septembri
11. a määrusega jäeti Rando Madi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 4.
12. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 4.
13. Karistuse kandmise ajal on Rando Madi töötanud periooditi majandustöödel, läbinud sotsiaalprogramme ja saanud psühholoogilist nõustamist. Tema käitumine on olnud hea. Vaatamata kõigile süüdimõistetuga läbiviidud kuriteoriske maandavatele tegevustele, ei ole siiski veendumust, et karistus oleks tema suhtes eesmärgi praeguseks täitnud. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on määrava tähtsusega tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Rando Madi suhtumine toimepandusse ei ole üheselt mõistetav. 4.
14. Vangla iseloomustuse kohaselt õigustab Rando Madi enda käitumist kannatanute käitumisega – vägivalla kasutamine oli vasturünnak tema suhtes toime pandud rünnakutele. Kohtule saadetud dokumendis mõistab Rando Madi oma käitumise hukka. Samas selgitas kinnipeetav kohtuistungil jällegi, et kui kohus on süüdimõisteva otsuse tema kohta teinud, siis tema sellele vastu vaielda ei taha. Kinnipeetavale ei saa küll ette heita seda, et ta enda süüd ei tunnista, küll aga saab tema selgitustest toimepandu kohta teha järeldusi, mis viisil on ärakantud karistus teda praeguseks mõjutanud. 4.
15. Rando Madi ei mõista toimepandud kuritegude olemust ja raskust. Kui süüdimõistetu ka pärast üheksa aasta pikkust vangistust ja resotsialiseeruvates tegevustes osalemist lõplikult ei saa aru, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu suhtumine ei veena, et temast tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks lõplikult kadunud oleks. 4.
16. Seda seisukohta ei muuda seegi, et Rando Madi vabanemisjärgsed elutingimused on tegelikult head. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral saab isik elama asuda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodusse. Garanteeritud töökoht puudub, kuid soov on tal minna õppima raamatupidamist. Läbisaamine ema, õe ja vennaga väidetavalt hea. Endise elukaaslasega ja lastega on suhted katkenud. Samas ei kindlusta ainuüksi tema vabanemisjärgne elukorraldus edasist õiguskuulekat käitumist. 2 4.
17. Rando Madi
18. augustil
19. a kohtule esitatud taotlus jäeti rahuldamata ning selgitati talle järgnevat. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § § 4081 lg 1 kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Erisused tulevad sama sätte lõigetest 3 ja
20. Kohtulahend ei sisalda selliseid isikuandmeid või teavet, mis kohtulahendi avalikustamist takistaksid. Seega avalikustatakse Tartu Maakohtu
21. septembri
22. a määrus vastavalt seaduses sätestatud korrale. MÄÄRUSKAEBUS
23. Tartu Maakohtu
24. septembri
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Rando Madi, kes palub maakohtu määruse tühistada ja ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada. Rando Madi leiab, et maakohus on andnud asjaoludele ebaõige kaalu ning jätnud mitmed olulised asjaolud arvestamata. Ta selgitab, et tapmise episoodis sai ka ise kannatada, mistõttu puudub tal isiklik mälestus sellest, et oleks selle teo toime pannud. Mõistab kuriteod hukka ja kahetseb. Pole ühtegi põhjust, mis annaks küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei täidaks edasine karistuse kandmine vanglas enam taasühiskonnastamise eesmärki. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu maakohtuga mittenõustumiseks alust. Samuti ei veena see ringkonnakohut selles, nagu oleks maakohus teinud kaalutlusvea. See, kui määruskaebustes ei nõustuta kohtumääruse põhjendustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või vastuoluline. Maakohus on määruses välja toonud asjaolud, millest tulenevalt pole Rando Madi tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.
27. Nagu määruskaebuseski korrektselt viidatud, on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Samas ei nõustu kohtukolleegium määruskaebuses esitatud etteheitega, nagu oleks maakohus teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole avaldatud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on esimese astme kohus välja toonud Rando Madit iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt peab süüdimõistetu sellegipoolest vanglas karistuse kandmisega jätkama. Määruskaebuses soovitakse sisuliselt faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega. Sellegipoolest toob välja olulisema.
3. Vaidlust pole selles, et Rando Madi käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi, osalenud vangla majandustöödel, läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja erinevaid kursuseid, samuti saanud psühholoogilist nõustamist. Talle on võimaldatud Samaaria Eesti Misjoni rehabilitatsiooniprogrammis osalemist, mis pakub talle vabanemisjärgse elukoha.
4. augustil 3
5. a maakohtule laekunud Rando Madi kaaskirja lisast nähtub, et talle garanteeritud töökoht Odav24 OÜ-s kliendihaldurina. Kuigi ei nähtu, et see garantiikiri oleks allkirjastatud, ilmestab see sellegipoolest kinnipeetava soovi asuda tööle. Säilinud on suhted Soomes elava emaga, kohtule saadetud kirjas on talle tuge lubanud pakkuda ka E.M-S. . Kahtlemata iseloomustab eelmainitu Rando Madi positiivselt. Küll aga ei tingi see tema ennetähtaegset vabastamist, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
6. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, sest väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus.
3. Kohtukolleegium leiab, et Rando Madi kuriteo toimepanemise asjaolud annavad põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski tema enne tähtaega vanglast vabastamiseks liialt suureks. Rando Madi kannab karistust kahe kuriteo eest – oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise ning tema isa mõrva eest.
4. jaanuaril
5. a lõi Rando Madi omavahel tekkinud tüli käigus tapmise eesmärgil ja julmal viisil ohvrit korduvalt ristpeaga kruvikeerajaga, tekitades seeläbi kannatanule 20 torkehaava näo- ja kaela piirkonda. Samuti lõi ta mitmel korral rusika ja kruvikeeraja osadega ohvrit pea piirkonda, millest tekkisid nahaaluseid verevalumeid, nahamarrastuse näol, peanahal ja kaelal. Kõri-neelu ja unearteri vigastustest tekkinud vereaspiratsiooni tulemusena lämbus kannatanu surnuks. Seega oli Rando Madi võimeline kasutama äärmuslikku vägivalda. Küüniliseks muudab asja seegi, et osaliselt nägi sündmust pealt ka mõrvatu tütar – süüdimõistetu endine elukaaslane – , kelle nähes käitus Rando Madi eriti demonstratiivselt: kummardades ohvrti kohale sõnas: „Vaata, mida ma nüüd teen“. Oma teoga ilmutas Rando Madi suutmatust kaasa tunda teiste inimeste valule ja ükskõiksust elu vastu. Rando Madi vägivaldsusest kõneleb seegi, et ta on varasemalt ka oma endist naist peksnud. Kuigi määruskaebuse on leitud, et kehalise väärkohtlemise eest mõistetud kahe kuu pikkune vangistus näitab, et tema süü pole olnud suur, ei väära see fakti, et väärkohtlemise episoodis oli lööke rohkem kui üks ja kannatanu palus järgi jätta. Nii raske kuriteo toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked.
6. Maakohus on suhtunud skeptiliselt Rando Madi kahetsusse ning oma käitumise hukkamõistu, leides, et kuigi süüdimõistetule ei saa süü mittetunnistamist ette heita, järeldub tema selgitustest, mil viisil on ära kantud karistus teda mõjutanud. Olgugi, et Rando Madi on lisaks määruskaebuses esitatule ka kohtuistungil selgitanud, et kahetseb tehtut, suhtub ka ringkonnakohus sellesse umbusuga. Pool aastat pärast mõrvakahtlustuse saamist ja vahistamist ning enne sisulist kohtulikku arutamist, saatis Rando Madi oma endisele elukaaslasele kirja, milles püüdis viimast mõjutada tulevikus antavaid ütlusi muutma. Kirjas on ta muuhulgas märkinud: „See, et mingi kohus veel tuleb, ei meeldi mulle üldse. See seab mind kahe jama vahele – ühel pool enda mittekaitsmine ja teisel pool avalikult Sinu maine kahjustamise oht.“ ning „Meile mõlemale oleks parem, kui ilmneks, et teo toimepanija oleks keegi kolmas isik. Siis pääseksime mõlemad (ka Sina“) hukkamõistust ja häbist…“ (kd 1 tl 104) Eelöeldu kõneleb sellest, et Rando Madi püüdis juba enne kohtuistungite toimumist leida viise vastutusest 4 vabanemiseks, mõjutades selleks oma endist elukaaslast, kes sündmust traumeeritult pealt nägema pidi. See tähendab aga seda, et valetamine võib talle olla omaseks saanud ning tema selgitused võivad osutuda hoopis kalkuleeritud valedeks. Seega on olemas risk, et Rando Madi võib asuda uuesti kuritegelikule teele.
7. Sarnaselt maakohtuga ei ole ringkonnakohus veendunud, et Rando Madist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on maandatud ja vabanemine ühiskonnale turvaline. Kontrolli leevendamine võib kinnipeetava käitumist väljaspool vanglat muuta. Ka ei pruugi Rando Madi sisemine vimm olla kadunud vaatamata vangistusaastatele ning läbitud tegevustele. Tema minevikku arvestades võivad potentsiaalsed uued kuriteod olla väga rasked.
8. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 5