Obsah (13)

§ 663§ 657§ 651§ 466§ 659§ 172§ 465§ 175§ 442§ 171§ 174§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 15. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4352 Tsiviilasi Jaak Pir

) § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel täituri kanda. Avaldus jäi rahuldamata üksnes ulatuses, milles kohus ei saanud ise täituri eest seisukohta võtta. Lisaks põhjustas täituri poolt õigusvastase otsuse tegemine käesoleva menetluse. Avaldaja palus tema kasuks välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud 936 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 15 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 6 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Avaldaja esindaja oli

1. aprilli
2. a menetlusdokumendi koostamisel teadlik peamistest vaidlusküsimustest ning kordas osaliselt varasemaid seisukohti. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise ja mahuka vaidlusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse makstavat tasu. Sissenõudja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg 1 tunni 30 minuti ulatuses 120 euro (ilma käibemaksuta) suuruse tunnitasuga oli vajalik ja põhjendatud. 5 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Täitur palub
4. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas avaldaja kaebuse täituri
5. märtsi
6. a otsuse peale, tühistas täituri
7. märtsi
8. a otsuse, kohustas täiturit avaldaja
9. veebruari
10. a kaebust uuesti läbi vaatama, jättis menetluskulud täituri kanda ning mõistis täiturilt menetluskuludena avaldaja kasuks välja 591 eurot ning sissenõudja kasuks 180 eurot. Täitur palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus täituri
11. märtsi
12. a otsuse peale rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub täitur jätta avaldaja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebuse kohaselt oli sissenõudja
13. jaanuari
14. a avaldus tehtud edasilükkava tingimusega. Kuna täituril puudub õigus loobuda KTS § 41 lg 2 järgi sissenõudjalt tasu nõudmisest, siis sissenõudja poolt seatud edasilükkav tingimus on seadusega (KTS § 28 lg 2 teise lausega) vastuolus. Seega on sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus TsÜS § 109 lg 1 järgi tühine. Kui täitur on menetluse läbiviimisel eksinud ning teinud õigusvastase otsuse, on täituril võimalik oma eksimus iseseisvalt (ilma kohtu sekkumiseta) uue otsusega parandada. Täitur ei nõustu, et õigusvastase otsuse saab tühistada üksnes menetlusosalise kaebuse alusel. Eksimuse parandamine on lubatud ka siis, kui täitur avastab eksimuse ise, ilma, et menetlusosaline sellele kaebuses tähelepanu juhiks. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et kuigi täitur on oma vea tuvastanud, jääb õigusvastane olukord kehtima kuni selle avastamiseni menetlusosalise poolt. Õigusvastase otsuse või toimingu tühistamise otsus või toiming on omakorda TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustatav. Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendamatult täituri kanda. Avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja kaebuse rahuldamine tähendab sisuliselt seda, et täitemenetluses tehtud õigusvastane otsus jääb kehtima. Sellega vabaneb võlgnik alusetult oma kohustustest. Uue täitemenetluse algatamine ei ole võimalik, sest sama täitedokumendi jõustumisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Samas ei aeguks nõude täitmine täiteasjas enne
15. oktoobrit
16. Üle üheksa aasta kestnud menetluses on sundtäitmise tulemusena laekunud 128 eurot 5 senti, kuid avaldaja on praeguses asjas kandnud õigusabikulusid 936 eurot. Kui täituri poolt ekslikult tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus jääb kehtima, on täituri hinnangul õiglane jätta avaldaja õigusabikulud tema enda kanda. Määrus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud nelja tunni ulatuses. Maakohus ei ole hinnanud, kas menetluskulud olid avaldaja õiguste kaitseks vajalikud. Täiturile esitas avaldaja kaebuse ise. Kohtule kaebuse esitamisel vandeadvokaadist esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Vandeadvokaadist esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui 1 tund 30 minutit. Maakohtule esitatud kaebuse põhjendatav osa ei ole ühe lehekülje pikkune. 6 See ei ole õiguslikult keeruline. Lisaks on kohtule esitatud kaebus valdavas osas täiturile esitatud kaebusega identne. Seejuures sai
17. märtsi
18. a toimingute ajakulu olla 1 tund 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit.
19. aprilli
20. a menetlusdokumendi esitamine ei olnud vajalik, kuna kohus ei ole avaldajalt puudutatud isikute seisukohtade kohta arvamust küsinud.
21. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud täituri kanda. Täituri tegevus oli õigusvastane. Sissenõudja avalduse alusel lõpetatud täitemenetlust ei saa jätkata. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada tingimuslikku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ega täituril enda tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust omal algatusel tühistada. Tühistada saab otsuse vaid sissenõudja või võlgniku kaebuse alusel. Seega on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3612 lõppenud. Isegi juhul, kui sissenõudja avaldus oli tühine (mida see ei ole), on täitemenetlus selle avalduse alusel siiski lõpetatud ja täitemenetluse lõpetamise otsus jõustunud. Sissenõudja ei ole
22. jaanuari
23. a otsuse peale kaebust esitanud. Olenemata sellest, kas täituril on võimalik tühistada tema enda poolt tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus (ilma kaebemenetluseta), ei ole täitur uut otsust teinud, millega ta tühistaks oma
24. jaanuari
25. a otsuse täitemenetlus lõpetamise kohta. Täituri
26. veebruari
27. a elektrooniline kiri ei ole otsus 29.01.
28. a otsuse tühistamise kohta, vaid selgitus täitemenetluse jätkamise kohta. Täituri esile toodud tingimus (täituri poolt tasu nõudmata jätmine) ei ole edasilükkavaks ega äramuutvaks tingimuseks TsÜS § 102 tähenduses. Tasu nõudmine on seaduse tõlgendamise küsimus, mitte faktiline asjaolu. Kui täitur tõlgendas KTS § 41 lg-t 2 ebaõigesti, on täitur rikkunud tasu nõudmise korda. Täitur peab tegema sissenõudjale otsuse tasu sissenõudmise kohta (rikkumise heastama) ega saa lõpetatud täitemenetlust jätkata. Ka Justiitsministeerium ei ole leidnud, et juba lõpetatud täitemenetlusi saaks jätkata. Täituri seisukohad menetluskulude osas ei ole põhjendaud. Kohtumenetlus on tingitud täituri tegevusest. Täitur oleks saanud vaidluse lahendada avaldaja kaebuse esitamisel. Seetõttu ei ole ebaõiglane jätta menetluskulusid täituri kanda. Täitur peab hoolsalt kaaluma, kas kohtueelselt esitatud kaebus on põhjendatud. Täitur peab arvestama, et kohtumenetluses otsuse tühistamisega võib kaasneda menetluskulusid. Täituri on hagita menetluses samuti menetlusosaliseks. Maakohus on avaldaja poolt kantud õigusabikulusid vähendanud 936 eurolt 591 eurole. Avaldaja on pidanud koostama kaebuse, tutvuma menetlusosaliste seisukohtadega ja koostama kohtu palvel kirjalikud seisukohad. Seejuures on täitur esitanud keerulisi õiguslikke konstruktsioone kaebus rahuldamata jätmise kohta. Tegemist ei ole keskmisest lihtsama vaidlusega ja lepingulise esindaja kaasamine oli seetõttu põhjendatud. Esindaja töö ei saanud piirduda vaid 1 tunni 30 minutiga. Määruskaebusest jääb mulje, et täituri tegelik huvi on menetluskulude vähendamine, kuid sissenõudja kuludele ta vastu ei vaidle. Täitur jätab tähelepanuta, et määruskaebemenetlus üksnes suurendab menetlusosaliste kulusid. 7
29. Sissenõudja arvates on täituri määruskaebus põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda. Avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitur on möönnud oma eksimust ning selle eksimuse oma otsusega parandanud.
30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

10.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Täitur on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus avaldaja kaebuse rahuldas ning jättis menetluskulud täituri kanda (resolutsiooni p-d 1–2, 5–7). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuses esitatud muud taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 3). Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (

§ 466lg 3).

11. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 659ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Iseenesest ei piira kehtiv õigus sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 järgi avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. TMS § 49 lg 2 teise lause kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti täituri poole siis, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud. Samas märgib ringkonnakohus, et kui täitur on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik samas täiteasjas menetlust enam hiljem jätkata (st täiteasja menetlus lõppeb lõplikult). 12.
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et täitemenetluse seadustik ei võimalda täituril täitemenetluse lõpetamise otsust ise omal algatusel tühistada ega juba lõpetatud täitemenetlust uuendada (erinevalt TMS § 47 lg-s 2 sätestatud täitemenetluse uuendamisest pärast täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist). Täitur saab ise täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistada või seda muuta üksnes olukorras, kus menetlusosaline on selle TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustanud. Sellisel juhul saab täitur kaebuse läbivaatamisel avastatud vea täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 217 lg 5 alusel tehtava otsusega parandada. Eeltoodud regulatsioon annabki täiturile võimaluse kiiresti oma viga ilma kohtu sekkumiseta parandada. Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et olukorras, kus menetlusosaline täituri
3. jaanuari
4. a täitemenetluse lõpetamise otsust ei vaidlustanud, ei saanud täitur seda 8 otsust ise omal algatusel tühistada ning lõpetatud täitemenetlust uuendada (jätkata). Määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu saaks täitur tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuseid omal algatusel (väljaspool kaebemenetlust) tühistada, ei ole ka kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, kuna menetlusosalistel puuduks kindlus täitemenetluse lõpetamise kehtivuse osas, samuti tekitaks see määramatust täituri otsuse peale edasikaebamisel. 12.
5. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu kohalduks praeguses asjas TsÜS §
6. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtutäituri otsuse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte tsiviilkohtumenetluse üldosa seaduses tehingu tühisuse kohta sätestatust. Ringkonnakohus rõhutab, et sissenõudja avaldus menetluse lõpetamiseks veel täiteasja menetlust ei lõpeta. Menetlus täiteasjas lõppeb kohtutäituri poolt vastavasisulise otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda täitemenetlust lõpetada TsÜS §-s 102 sätestatud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Täitemenetluse lõpetamine ei saa sõltuda mingist asjaolust, mille saabumine ei ole täitemenetluse lõpetamise hetkel kindel ning mis saaks mõjutada täitemenetluse lõpetamise kehtivust. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole menetluse lõpetamise korral TMS § 48 lg 1 p 1 alusel võimalik kohtutäituril samas asjas menetlust hiljem jätkata. Lisaks ei oleks sissenõudja
7. jaanuari
8. a avalduses märgitud soov lõpetada täitemenetlus sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata (tl 27) TsÜS § 102 mõttes tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist seaduse tõlgendamise küsimusega, nagu märkis õigesti maakohus. Seaduse tõlgendamist ei saa lugeda TsÜS § 102 tähenduses edasilükkavaks tingimuseks. Täitur on ka ise möönnud, et eksis KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel (tl-d 20 pöördel, 69 pöördel). Nõustuda ei saa ka täituri käsitlusega, nagu olnuks täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 084/2011/3621 põhjendamatu seetõttu, et täitedokumendist tulenev nõue (võlg) oli võlgniku poolt täitmata. Täitemenetluse lõpetamise tingimuseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ei ole sundtäidetava nõude täielik täitmine. 12.
9. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist täituri poolt ning täitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb täituril teha sissenõudjale tasu väljamõistmise otsus ning sissenõudjal tuleb täiturile maksta KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu. Kui täitur on lõpetanud täitemenetluse ilma sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda (KTS § 28 lg 2), kuid see ei mõjuta võlgniku (avaldaja) suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist.
10. Maakohus on jätnud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel täituri kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda või vähendama temalt avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Täituri arvates on maakohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist ning avaldaja ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid täitnud. Lisaks oli täituri arvates avaldaja esindaja poolt maakohtu menetluses tehtud põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund 30 minutit. Ringkonnakohus täituri seisukohtadega ei nõustu. 9 13.1. Ringkonnakohtu hinnangul annab

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ning menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid täituri poolt määruskaebuses taotletud viisil jaotada. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (

§ 465lg 2 p 8) põhjendatud.

Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja menetluse käigust. Menetluskulude jätmist avaldaja kanda ei õigusta praegusel juhul ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid täitnud. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid talle ette heidetavad ning avaldusega kohtusse pöördumine olnuks alusetu. Praeguses asjas see nii ei ole. Maakohus leidis õigesti, et täituri õigusvastane tegevus on tinginud käesoleva menetluse. 13.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et avaldajal polnud lepingulise esindaja kasutamine käesolevas asjas põhjendatud. Menetlusosaliselt ei saa võtta õigust valida endale kohtumenetluses lepinguline esindaja, kuid kohus kaalub

§ 175

lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14). Maakohus on praeguses asjas

§ 175

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö mahtu, mh vaidluse keerukust arvestades. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud täiturilt avaldaja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku avaldaja lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades asja keerukust ja mahukust ning menetluse käiku (sh varasemalt esitatud seisukohtade kordamist), õiglane ja põhjendatud. Samuti ei tähenda iga üksiku õigusabitoimingu hindamata jätmine, et maakohus on õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud ning rikkunud põhjendamiskohustust (

§ 442lg 8).

Kohus ei pea menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Põhjendatud ei ole ka täituri seisukoht, nagu tuleks menetlusdokumendi koostamisele kulunud aja hindamisel võtta arvesse menetlusdokumendi lehekülgede arvu. Ringkonnakohtu hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta. Hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks. Kontsentreeritud menetlusdokumendi koostamine on aja- ja töömahukam. 10 Põhjendamatu on täituri seisukoht ka selles osas, nagu ei olnud

1. aprilli
2. a menetlusdokumendi esitamine vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus küsinud avaldajalt arvamust täituri
3. aprilli
4. a vastuse kohta (tl 31). Järelikult oli
5. aprillil 2021 menetlusdokumendi kohtule esitamine põhjendatud. Seega ringkonnakohus leiab, et täiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud kulude koosseis tervikuna on kooskõlas praeguse asja materjalidega ning nendest ei nähtu, et avaldaja esindaja oleks kulutanud põhjendamatult aega. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
8. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
9. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel täituri (määruskaebuse esitaja) kanda.

15.1.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15.

1. Avaldaja esitas
2. oktoobril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 468 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja vandeadvokaat R. Varul on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: tutvus täituri määruskaebusega, pidas kliendiga nõu, koostas vastuse (3 tundi) ning koostas menetluskulude nimekirja (15 minutit). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

15.

1. Sissenõudja on ringkonnakohtule
2. oktoobril määruskaebemenetluses tal menetluskulud puuduvad. 2021 kinnitanud, et 15.
3. Täitur leiab
4. novembril 2021 esitatud seisukohas, et avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses on maksimaalselt 1 tund. 15.
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning avaldaja poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

§ 175lg 1 tähenduses mitte rohkem kui 2 tundi 15 minutit.

Tsiviilasi ei ole mahukas ning nii määruskaebuses kui ka selle vastuses on valdavalt korratud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja R. Varuli tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (lisandub käibemaks)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 15.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldajale hüvitatavate kulude suuruseks 324 eurot (sh käibemaks) (144 eurot × 2 tundi 15 minutit) ning mõistab nimetatud summad täiturilt välja. 11 15.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 12 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest