KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2587 Haldusasi X esialgse õiguska

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale ja vastustajale (esindaja kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/21/59 punktiga 1.7 otsustati piirata alates 03.11.2021 vaktsineerimata vangide (vahistatud ja kinnipeetavad, kes on keeldunud täielikult või teise doosiga COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest; kelle COVID19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud; kes on lasknud end peale 01.11.2021 vaktsineerida, kuid kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõppenud) vanglasisest liikumisja suhtlemisevabadust järgmiselt: võimaldada vaktsineerimata vangidel helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele.
2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.11.2021 Tallinna Vangla kinni peetava isiku X esialgse õiguskaitse taotlus seoses telefoni kasutamise piiramisega Tallinna Vanglas. Taotluse kohaselt ei võimaldata taotlejal helistada oma lähedastele. Juhindudes

§ 2

lg-st 4 tõlgendab kohus taotlust viisil, et taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejal kasutada telefoni lähedastele helistamiseks selleks ettenähtud korras.

1. Tallinna Halduskohtu 10.11.2021 kohtunõudega anti taotlejale tähtaeg 17.11.2021 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse 3-21-2587 esitamiseks. Sama tähtaja jooksul paluti Tallinna Vanglal teatada, kas 1) taotleja on esitanud vaide Tallinna Vangla telefoni kasutamise piirangutele või keeldumisele kasutada telefoni lähedastele helistamiseks ning 2) kas vangla on nimetatud vaide lahendanud või tagastanud. Vastustajal tuli oma väidete kinnituseks esitada kohtule nende olemasolul X vastavasisuline vaie ning vaideotsus.
2. Tallinna Vangla teatas 12.11.2021, et kinnipeetav X on vaktsineerimata, kes ei ole esitanud Tallinna Vanglale vaiet Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirjale nr 11/21/59 ega vaidlustanud neljanda üksuse töökorraldust telefonikõnede võimaldamise osas. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 6. Käesoleval juhul on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejal kasutada telefoni lähedastele helistamiseks selleks ettenähtud korras kuni vaidemenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 7.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 8. Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et taotluse esitaja ei ole esitanud Tallinna Vanglale vaiet Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirjale nr 1-1/21/59 ega vaidlustanud neljanda üksuse töökorraldust telefonikõnede võimaldamise osas. Vastupidist ei ole väidetud ka esialgse õiguskaitse taotluses. Eeltoodust lähtuvalt ei ole avaldajal täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise vaidemenetluse ajal üks kohustuslikest eeldustest – vaide esitamine. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbivaatamata (

§ 55lg 2).

Kuigi kohus on andnud taotlejale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks, siis on ilmselge, et ka juhul, kui taotleja riigilõivu selleks sätestatud tähtaja jooksul tasub, puuduks võimalus sisuliselt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt, olukorras, kus praegusel hetkel on ilmne, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ei ole, ei oleks otstarbekas oodata ära kohtunõudega taotlejale määratud tähtaja saabumine. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine ei sõltu esialgse õiguskaitse taotluses esinevate kõrvaldatavate puuduste tähtaegsest kõrvaldamisest. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et esialgse õiguskaitse taotluses esineb puudus, mida kõrvaldada ei ole võimalik. 9. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus asuda analüüsima esialgse õiguskaitse taotluse eeldusi sisuliselt, vaid jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

§ 55lg 2 alusel. 10. Kohus selgitab, et taotluse esitajal puudub seega kohustus täita 10.11.2021 kohtunõue. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner 2