) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vangistusseaduse § 49 lg 2 kohaselt rahastatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Nimetatud sätet kohaldatakse ka vahistatu puhul (VangS § 90 lg 1). Kuna tervishoiuteenuste osutamine on vanglas tasuta, puudub kaebajal vajadus nõuda ravi hüvitamist. Kui kaebaja pidas silmas alles tulevikus tekkivaid ravikulusid, siis nende hüvitamist nõuda ei saa, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel saab nõuda juba tekitatud, mitte tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Seega tagastab kohus terviseprobleemide ravi eest tasumise nõude
6.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja on haldusasjas nr 3-21-824 esitanud kaebuse Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Haldusasjas nr 3-21-824 tehtud 31.05.2021 käiguta jätmise määrusest nähtub, et Tallinna Vangla jättis 14.04.2021 kirjaga nr 5-37/21/37-2 rahuldamata mitu kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet, muuhulgas kohtusse kaasa antud 2
lg 1 p 3 alusel osas, mis puudutab toidu serveerimist ühekordsetes plastiknõudes ja kohtuistungi päeval antavat lõunasööki. 9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
lg 3 kohaselt kannab tõlkimise kulud menetlusosaline ja kaebajal rahalised vahendid puuduvad, tõlgendab kohus kaebaja taotlust menetlusabi taotlusena kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks (
Kohus ei pea määruse riigi kulul tõlkimist kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Tallinna Vangla esitatud kohtueelse menetluse avaldustest on näha, et kaebaja suudab end eesti keeles väljendada (Tallinna Vangla 17.06.2021 vastuse lisad). Kaebaja eesti keel on vigadega, kuid tema lausete mõte on arusaadav. Tallinna Ringkonnakohus tegi 06.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-70, mille resolutsioon ja põhjendused tõlgiti kaebajale ära. Samas tegi Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-69, mida ei tõlgitud vene keelde. Seega on kohtupraktika pärast haldusasjas nr 3-21-70 tehtud 06.05.2021 määrust muutunud. Mitmes kohtuasjas on leitud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses ilma tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-69). Seega jätab kohus rahuldamata menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.