Obsah (7)

§ 657§ 662§ 238§ 236§ 667§ 5521§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1578 Kohtuasi X taotlus laps

) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8 2-21-1578 12. Esmalt lahendab ringkonnakohus läbi lapse isa taotlused võtta vastu määruskaebusele lisatud tõend ning vaadata asi läbi istungil. 12.1.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. 12.2. Lapse isa esitas tõendina väljavõtte karistusregistrist, et tõendada kehtivate karistuste puudumist ning lükata sellega ümber väited tema vägivaldsuse kohta. Menetluses esiletoodud asjaolusid arvestades on isa esitatud tõend asjakohane ning tuleb asja juurde võtta (

§ 238lg 1).

12.3. Lapse isa taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegium ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit korraldada ning leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Esimese astme kohtu menetluses on kõik menetlusosalised või nende esindajad suuliselt ära kuulatud ning on kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid. Seetõttu jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata. 13. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et lapse äraviimine ei olnud õigusvastane, kuna lapse Soomest äraviimise ajal viibis lapse isa eeluurimisvangistuses ning seega ei teostanud lapse hooldusõigust. 13.1. Lapseröövi konventsiooni art 3 kohaselt on lapse äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane, kui:

1. a)sellega rikutakse ühis- või ainuhooldusõigust, mis oli antud isikule, asutusele või muule organile selle riigi õiguse alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht enne äraviimist või kinnihoidmist, ning
2. b)äraviimise või kinnihoidmise ajal teostati ühis- või ainuhooldusõigust või seda oleks tehtud, kui last ei oleks ära viidud ega kinni hoitud. 13.2. Praeguses asjas on maakohus tuvastanud, et lapse vanematel oli Soome õiguse alusel sõlmitud lapse hoolduse ja kohtumisõiguse leping, mille kohaselt laps elab isa juures Soomes ning mõlemal vanemal on lapse hooldusõigus. Lapse ema on oma seisukohas selgitanud, et tal ei õnnestunud lapse isaga kontakti saada, et leppida kokku lapse hooldamine isa eeluurimisvangistuse ajal (tl 37 pöördel). Kuna lapse emal ei õnnestunud lapse isaga enne lapse Soomest äraviimist kontakti saada, puudus emal nõusolek lapse Eestisse toomiseks ja jätmiseks. Selle asjaolule on isa viidanud maakohtu menetluses ning ka määruskaebuses (tl 120 pöördel). Eelnevaid asjaolusid arvestades oli lapse äraviimine õigusvastane. 14. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ka lapseröövi konventsiooni artikli 13 kohaldamise osas, mis sätestab lapse tagastamata jätmise alused. 14.1. Maakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul lapse tagastamata jätmise alusena kohaldada nii art 13 lg 1 lit b-d, art 13 lg-t 2, kui ka art 13 lg-t 3. Viidatud sätte lg 1 lit b kohaselt võib kohus otsustada lapse tagastamata jätmise, kui valitseb tõsine oht, et lapse tagastamine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapse talumatusse olukorda. Sama sätte lg 2 kohaselt võib kohus keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on juba sellises vanuses või sellise küpsusastmega, kus on õige tema arvamusega arvestada, 9 2-21-1578 ning ta ei soovi tagasi minna ning lg 3 kohaselt peab kohus ülalnimetatud asjaolude kaalumisel arvestama lapse sotsiaalset tausta käsitlevat teavet, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev asutus. 14.2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et lapse tagastamata jätmise aluseks on lapse isa vägivaldsus (konventsiooni art 13 lg 1 lit b). Riigikohus on selgitanud, et selle sätte alusel võib lapse jätta tagastamata vaid erandlikel juhtudel, kui lapse tagastamata jätmine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018, § 550 lg 1 p 61 kommentaarid, lk 528, p.3.9.2.4.3. alapunkt b). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas äärmuslikku ohtu lapse heaolule tuvastatud, seetõttu ei saa see säte olla praegusel juhul lapse tagastamise aluseks. 14.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laps tuli jätta tagastamata eelkõige tema enda soove ja parimaid huve silmas pidades. Kuna laps, kes on 14-aastane, on nii kohtule kui ka kõigile teistele menetlusosalistele andnud korduvalt selgelt ja ühemõtteliselt teada, et ei soovi isa juurde tagasi minna (ärakuulamise protokoll, tl 72; linnaosa valitsuse seisukoht, tl 44 ja 130; lapse esindaja seisukoht, tl 78 pöördel), siis on lapse tagastamata jätmine juba üksnes tema enda arvamust arvestades põhjendatud. Laps on oma seisukohta korduvalt ka põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub, et 14-aastane laps on juba sellise küpsusastmega, kus tema arvamust tuleb arvestada, et tagada tema huvide parim kaitse.

§ 5521

lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peetakse juba 10-aastase lapse arvamust oluliseks lapse huvidest lähtuva otsustuse tegemiseks. Praeguses menetluses on laps juba 14-aastane, seega tuleb maakohtuga nõustuda, et laps on piisavalt küps, et tema arvamust teda puudutavas menetluses arvesse võtta. Riigikohus on oma

1. veebruari
2. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-10797, p-s 14 selgitanud, et konventsiooni preambuli kohaselt on konventsioonile allakirjutanud riigid kindlalt veendumusel, et laste hoolduse asjades on lapse huvid ülima tähtsusega. Konventsioon on vastu võetud selleks, et kaitsta rahvusvaheliselt last tema õigusvastasest äraviimisest või kinnipidamisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest ja kehtestada menetlus, tagamaks lapse viivitamatu tagasitoomine tema harilikku viibimiskoha riiki, samuti selleks, et tagada lapsega suhtlemise õiguse kaitse. Ka Riigikohus on rõhutanud, et lapse tagastamise kohta tehtav lõplik otsustus peab tagama lapse parimate huvide kaitse (vt
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjasnr 3-2-1-179-16, p 13), kuigi ainuüksi preambulis sätestatu ei ole aluseks lapse tagastamisest keeldumisele (vt
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjasnr 3-2-1-123-06, p 17).
7. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus õigesti jätnud lapse lapseröövi konventsiooni art 13 alusel Soome tagastamata, tagades sellega lapse parimate huvide kaitse. Õige alus lapse tagastamata jätmiseks on praegusel juhul eelkõige art 13 lg 2, mis näeb ette lapse enda soovi arvestamise. Kuna viidatud alus on piisav lapse tagastamata jätmiseks, ei analüüsi ringkonnakohus põhjalikumalt menetlusosaliste väiteid lapse isa vägivaldsuse kohta ning isa vastuväiteid selles küsimuses.
8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Isa leidis määruskaebuses, et lapse äraviimine oli õigusvastane, kuna selleks puudus lapse isa nõusolek. Ringkonnakohus on sellele väitele eespool maakohtu määruse põhjenduste analüüsis juba vastanud (vt p 13). Samuti käsitles ringkonnakohus eespool isa vägivaldsuse küsimust, leides, et see ei ole menetluses piisavalt tuvastamist leidnud, et jätta laps isa vägivaldususe põhjendusel Soome tagastamata. Muus osas ei ole määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul asjakohased, kuna neist ei sõltu asja lahendamise tulemus. 10 2-21-1578 Menetluskulud
9. Avaldajale (isa) ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajate menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 kohaselt riigi kanda.

Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 11