← Eesti

2-19-4528/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4528 Tsiviilasi CELAREX OÜ hagi R

§ 1047

lg-le 3, mille järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, kui kostjal oli vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis vastavaid andmeid piisava põhjalikkusega.

  1. Inforegister.ee portaal kuvab edasi äriregistrist pärinevat informatsiooni ning seetõttu ei saa olla äriühingu maine olla kahjustatud. Avaldatud andmed hageja kohta on õiged ja kontrollitud piisava põhjalikkusega. Kvartaalsete tasutud maksude, töötajate arvu ja käibe info on kättesaadav Maksuameti lehel. Sellel lehel avalikustatud andmetest kostja infot esitades ka lähtus. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud:  kostja on teinud veebilehtedel inforegister.ee ja scorestorybook.ee avalikult kättesaadavas andmeid hageja kohta;  kostja avaldatud andmete kohaselt maksis hageja
  3. aasta lõikes keskmiselt ühes kuus töötasu 273 eurot;  kostja avaldatud andmete kohaselt oli hageja
  4. aasta IV kvartali käive 10 940 eurot.
  5. Pooled vaidlevad, kas see teave oli õige ja kas kostja oli õigustatud andmeid sel kujul avaldama.
  6. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on

§ 1047

lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks.

§ 1047lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

§ 1047lg 4 ei kohaldu väärtushinnangute avaldamise korral.

10. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged.

§ 1047

lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka

§ 1047lg 4 puhul.

See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada.

§ 1047

lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16105, p 13).

  1. Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Seega ei saa kohus vaidluse lahendamisel tugineda hageja ega kostja arusaamale, kuidas hageja neid väiteid mõistis.
  2. Käesoleval juhul on tegu palka ja käivet puudutavate arvandmetega, mis on kontrollitavad ehk kohtu hinnangul on tegu faktiväidetega.
  3. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (

§ 1043

). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (

§ 1047lg 1).

Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (

§ 1047

lg 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja (vt Riigikohut lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). Andmete ümberlükkamise nõuet lahendades ei ole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (

§ 1047lg 1).

3

  1. Järgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid hageja töötasu ja käibe ning kostja avaldatud teabe tõele vastavuse osas.
  2. Töötasu osas avaldatud andmed. Kostja selgitas, et inforegister.ee portaal kuvab edasi äriregistrist pärinevat informatsiooni. Avaldatud andmed hageja kohta on kostja hinnangul õiged ja kontrollitud piisava põhjalikkusega. Kvartaalsete tasutud maksude, töötajate arvu ja käibe info on kättesaadav Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) lehel. Sellel lehel avalikustatud andmetest kostja infot esitades ka lähtus. Kostja võttis aluseks MTA avalikustatud andmed hageja tasutud tööjõumaksude ja töötajate arvu kohta ning taandas tasutud maksud registreeritud töötajate arvuga kuu lõikes. Nii leidis ta keskmise palga, mida enda veebilehel avaldas. Kostja kasutab algoritmi, milles arvestab netopalga ja maksude osakaalud (%-d), mis kõik kokku moodustavad palgafondi 100%. Sealjuures ümardab kostja palganumbrid täisarvuni üles suuremaks (ettevõtjale kasulikumaks) ja omistab palgasummale omadussõna: hinnanguline. Hinnanguline just sel põhjusel, et need baseeruvad üksnes avalikele andmetele, mis ei pruugi üksühele ühtida ettevõtte enda raamatupidamisega ajalise nihke ja arvestuslike eripärade tõttu, nagu palgata puhkused, töövõimetuslehed, vms erijuhud mida Maksuamet andmete avalikustamise käigus eraldi välja ei too. Kostja lisab, et kõigi ettevõtete puhul on Storybook arvestanud ühesuguse algoritmiga keskmised hinnangulised töötasud.
  3. Hageja esitas
  4. aasta töötajate arvu tõendamiseks töölepingute koopiad ja väljavõtted töötamise registrist (tlk 73-81). Nende tõenditega on tõendatud hagiavalduses esitatu, et hageja äriühingus töötas
  5. aastal keskmiselt 2,18 töötajat. Hageja hinnangul saab lepingute alusel tuvastada, et hageja maksis enda töötajatele aasta lõikes keskmiselt 544,78 eurot (töötajate aastane brutotasu jagatud aasta kuude arvu ja keskmise töötajate arvuga). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on avaldanud andmed tema hinnangul reaalselt tasutud keskmise palga osas, siis ei saa seda välja arvutada lepingus fikseeritu alusel, vaid reaalselt tasutu alusel. Täiendavalt esitas hageja Maksu- ja Tolliameti keskmise töötasu tõendid perioodide aprill kuni september ning juuli kuni detsember kohta (tlk 134-137). Kohus leiab, et kuivõrd keskmise töötasu tõendid ei kajasta kogu 2018.a ja on osade kuude (juuli, august september) osas kattuvad, ei ole võimalik nende alusel 2018.a keskmist töötasu välja arvestada. Samuti ei ole seda võimalik arvutada välja hageja esitatud maksekorralduste alusel (tlk 82-133), kuivõrd need kajastavad netotöötasu, aga kostja on avaldanud teabe brutotöötasu kohta.
  6. Kohus lähtub keskmise töötasu väljaarvestamisel hagiga koos esitatud palga koondtabelitest (tlk 7-9). Tabelite kohaselt oli töötajate 2018a brutotöötasu kokku 2 080,80 + 6 237,41 + 5 933,26 = 14 251,47 eurot. Kuivõrd hagejal oli 2,18 töötajat ja keskmine aasta töötasu tuleb jagada 12 kuu peale, siis oli nende keskmiseks kuu brutotöötasuks 14 251,47 : 2,18 : 12 = 544,78 eurot. Seega tuvastas kohus, et kostja avaldatud andmed, mille kohaselt töötajate hinnanguline keskmine brutotöötasu 2018.a ühes kuus oli 415 eurot, on väär. Kohtu hinnangul ei muuda väidet õigeks ka asjaolu, et kostja on lisanud enda avaldatud hageja tasutava kuupalga suurusele sõna „hinnanguline“, kuivõrd kostja on seda hinnanud valedest algandmetest lähtuvalt.
  7. Käibe osas avaldatud andmed. Kostja selgitas, et kostja käibe avaldamisel tugines ta samuti MTA avaldatud andmetele. Ta märkis, et käibe arvutamisel võetakse aluseks sellele eelneva kolme kuu andmed (näiteks
  8. aprillil avaldatakse detsembri, jaanuari ja veebruari summa), mistõttu erineb raamatupidamises arvestuslik käibemaks MTA avalikustatud andmetest.
  9. Hageja esitas kohtule käibeandmete tõendamiseks enda käibedeklaratsioonid (tlk 138-140) ning MTA väljastatud maksuandmete tõendi käibeandmete osas (tlk 141). Nende tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja 2018 IV kvartali käive oli 17 428,01 eurot ja hageja esitatud andmed, mille kohaselt hageja 2018 IV kvartali käive oli 10 940, oli väär. 4
  10. Võimalused oma huve muul moel kaitsta. Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevaks ajaks on kostja ebaõiged andmed 2018.a osas enda veebilehelt eemaldanud. See ei välista hageja nõude rahuldamist varasemalt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
  11. Kostja selgitab ühtlasi, et veebileht võimaldab kõigil ettevõtjatel kirjutada ise arvamuslugu enda ettevõtte kohta, mis on täiesti tasuta võimalus. Lisaks on ka kommentaari kirjutamise võimalus artikli juurde, mis on samuti täiesti tasuta kõigile. Kui on kindel soov redigeerida olemasolevat artiklit, siis see on Storybookis tasuline koos artiklite lugemise võimalustega – 10 eurot/kuu või 15 eurot/päev, mis võimaldab kõiki lugusid Storybookis piiramatult lugeda ja redigeerida kõiki soovitud artikleid. Kohus leiab, et ainuüksi kommenteerimise või arvamusloo kirjutamise võimalus ei väära seda, et kostja avaldab ebaõigeid andmeid ja hagejal on õigus nõude nende ümberlükkamist.
  12. 16.10.2019 esitas kostja kuvatõmmise enda veebilehelt (tlk 62). Sellest nähtub, et hageja on lisanud kommentaari: „Hinnanguline brutopalk kuus on arvutatud välja tasutud kvartaalsete tööjõumaksude summast. Kvartaalsed tasutud andmed pärinevad Maksu- ja Tolliameti andmekogust ja avalikustatakse igale kvartalile järgneva kuu
  13. kuupäeval (näiteks I kvartal avaldatakse
  14. aprillil - detsembri, jaanuari ja veebruari summad“. See ei ole kohtu hinnangul piisav, kuivõrd selgitab tavalugejale lahti arvutusmetoodika, kui ei märgi, et ettevõtte kohta avaldatavad andmed võivad metoodikast tulenevalt olla tegelikkuses ebaõiged.
  15. Lisaks juhtis kostja tähelepanu järgmisele asjaolule: hageja on varasemalt viidanud, et nemad isiklikult on maksnud oma töötajatele suuremat palka võrreldes tasutud tööjõumaksude põhjal tehtud arvutustega. Kostja märgib, et hageja ei ole suuremat palka maksnud, vaid seda on osaliselt maksnud tema eest Sotsiaalkindlustusamet - Sotsiaalkindlustusameti tasutud palgatoetused aga ei kuulu firma enda raamatupidamisse ning neid ei saa ka mitte mingilgi moel lugeda ettevõtte enda panuseks tasutud töötasu mõistes. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd potentsiaalseid töötajad huvitab kogu töötasu, mis neil on võimalik konkreetses äriühingus töötades saada, oleks korrektne avaldada töötasu suurus tervikuna. Kostja ei ole ka ise enda poolt avaldatud andmetes eristanud äriühingu ja Sotsiaalkindlustusameti tasutud palka.
  16. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal väited hageja makstava palga ja hageja käibe osas ümber lükata. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, nt kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute eest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07, p 29).
  17. Kostjal tuleb avaldada vastavalt veebileheküljel scorestorybook.ee ja inforegister.ee hageja kohta faktiväide sõnastusega „Aasta 2018 lõikes saab töötaja ühes kuus keskmiselt palka 544,78 EUR ja teeb sealjuures käivet ettevõttele keskmiselt 2 561,65 EUR.“ ja „EMTA –
  18. a IV kvartal. Käive summas 17 428,01 EUR“. Menetluskulud
  19. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  20. TsMS § 168 lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõudest põhjusel, et kostja 5 rahuldas ta nõude menetluse ajal. Eeltoodut tulenevalt jätab kohus nõuete osas, millest hageja loobus, menetluskulud kostja kanda.
  21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võttis 11.10.2021 määrusega vastu osalise hagist loobumise. Kuna kohus tegi ka menetlusse jäänud nõuete osas otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
  22. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
  23. Hageja palub hüvitada riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks
  24. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi käesolevas asjas 6,25 tunni ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 6,25*80=500 eurot.
  25. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot (riigilõiv) + 500 eurot (õigusabi kulud) = 800 eurot.
  26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.