Obsah (5)

§ 207§ 2§ 152§ 203§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 25.03.2021, Tartu 3-20-1597 Haldusasi Andrei Toompere kaebus

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruskaebuses halduskohtu 08.01.
2. a määrusega. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivust.
3. Määruskaebuse esitaja väitel vaideotsuse saamisel talle ei selgitatud ega antud teavet, et ta saab kohtus seda edasi kaevata. Ta ei valda eesti keelt. Korduvat kaebust lasi tõlkida eraviisiliselt. Teadmatusest või kavatsetult viis kontaktisik ta eksitusse. Kui ta oleks teadnud kaebuse kohtusse esitamise korda, ei oleks ta kirjutanud korduvat kaebust direktorile. Kui vangla oleks käitunud korrektselt, oleks kontaktisik saanud kuni 03.07.2020 teatada, et vaiet ei saa esitada vaideotsuse peale ja kaebaja oleks saanud esitada kaebuse kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I 15.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 16. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei ole nõus halduskohtu 08.01.2021. a määrusega.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 08.01.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.01.
3. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

1. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. II
2. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses Viru Vangla 17.04.
3. a käskkirja tühistamist ja temale hüvitise väljamõistmist kartseris viibitud 7 ööpäeva eest. Hüvitamisnõude 3 osas võttis halduskohus kaebaja kaebuse menetlusse. Halduskohus jättis 08.01.
4. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 kohaselt kaebaja taotluse tühistamisnõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse vangla käskkirja tühistamise nõudes

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, sest puuduvad mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 20. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12).

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19).

1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vangla 29.05.
2. a vaideotsuse sai kaebaja kätte 03.06.
3. Seega kaebus vangla 17.04.
4. a käskkirja tühistamiseks tulnuks esitada halduskohtule hiljemalt 03.07.
5. Määruskaebuse esitaja on asjas ka nõus, et ta esitas kaebuse tähtaega ületades. Halduskohus on kaebetähtaja ennistamata jätmisel õigesti hinnanud asjaolusid ja kohaldanud seadust. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna tulnuks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kaebaja on ilmselgelt olnud teadlik, et vangla käskkirja vaidlustamiseks tuleb esmalt esitada vaie vanglale. Sellekohane info oli ka märgitud vangla 17.04.
6. a käskkirja lõpus. Sellest eestikeelsest tekstist on kaebaja ilmselgelt aru saanud. Samas käskkirjas on ka selgitatud, et kinnipeetav võib pöörduda kaebusega halduskohtusse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kui vaie jäetakse tähtajaks läbi vaatamata või tagastatakse (v.a tagastamine kinnipeetava poolt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu) või vaie on rahuldatud osaliselt või jäetud vaideotsusega rahuldamata (vangistusseaduse § 1¹ lg 5). Seega oli kaebajale vaidlustamise kord, s.h kohtusse pöördumine, juba vangla käskkirjas lahti selgitatud ja sealjuures viidati ka asjakohasele seadusesättele. Ka vangla vaideotsuse lõpus on edasist vaidlustamise korda arusaadavalt selgitatud, märkides, et isik võib pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kui käskkirjas toodud vaidlustamise korrast oli kaebaja võimeline aru saama, siis vaideotsuses korduvalt märgitud vaidlustamise korrast ta enam ei olnud võimeline aru saama. Määruskaebuse esitaja ei ole ka välja toonud uusi asjaolusid seoses kaebuse hilinenult esitamisega. Määruskaebuse esitaja poolt vähemalt mõningast eesti keele oskust näitab halduskohtu poolt mainitud kahju hüvitamise taotluse ja 07.08.
7. a avalduse esitamine eesti keeles. Samuti haldusasjas nr 3-20-2022 riigi õigusabi taotluse esitamine eesti keeles. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest määruskaebuse esitaja puhul sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal tühistamisnõude osas kaebuse tähtaegselt esitamist. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus 4 nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei olnud kaebuse esitamisel käskkirja vaidlustamiseks ise piisavalt hoolas ja puuduvad mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas vangla käskkirja tühistamise nõude osas menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5