1-20-4821/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-4821 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Ants Kuninga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ants Kuninga (ik 38304145220) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Ants Kuninga kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Ants Kuningale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot).
6. Mõista Ants Kuningalt menetluskuluna välja 57,60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Ants Kuningal tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. juuli
10. a otsusega tunnistati Ants Kuning süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega mõistetud kandmata 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning A. Kuningale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust. A. Kuninga karistusaeg algas
13. juuli 2020 ja lõppeb
14. veebruaril
16. Viru Vangla esitas
17. septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid A. Kuninga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
18. Viru Maakohtu
19. oktoobri
20. a määrusega jäeti A. Kuning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. A. Kuningal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on karistatud nii noomituse kui ka kartseriga. Distsiplinaarkaristused on määratud ebaviisaka käitumise eest. Teda on neljal korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vanglas on ta viibinud korduvalt. Teda on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, ühes allutamisega kriminaalhooldusele, kuid sellest hoolimata pani A. Kuning katseajal toime uue kuriteo. On ilmne, et alkoholitarvitamine on A. Kuninga puhul peamine kuritegeliku käitumise ohtu suurendav asjaolu. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. A. Kuning mõisteti süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja vaid kuu pärast süüdimõistvat otsust tabati taaskord joobeseisundis alkoholiroolis. Samuti on ta praeguse karistuse kandmise ajal katkestanud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise. Pärast programmi katkestamist ei ole ta osa võtnud tegevustest, mis maandaksid tema alkoholisõltuvusega seotud riske. Alkoholi on ta tarvitanud teismelisest saadik. Tema mõttemaailmas ja käitumises ei ole toimunud selliseid muudatusi, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et ta vabaduses kindlasti enam alkoholi ei tarbiks.
22. Varasemalt on tal võimaldatud kanda karistust tingimisi vabaduses, tehes üldkasulikku tööd. Selle ajal hoidis ta töö tegemisest kõrvale, rikkus korduvalt üldkasuliku töö tegemisega kaasnevat registreerimiskohustust ja keeldu mitte tarvitada alkoholi. Seetõttu pöörati tema vangistus ka täitmisele. Käitumiskontrolli ajal pani ta toime uue kuriteo ja nagu öeldud, seda vaid kuu pärast eelmist kohtuotsust. Seega ei ole uue kuriteo toimepanemise riski tema puhul läbi kriminaalhooldusele allutamise võimalik maandada. Varasemad kriminaalkaristused tema õiguskuulekusele mingisugust mõju avaldanud ei ole. A. Kuning ei teadvusta toime pandud kuritegude ja tagajärgede vahelisi seoseid ning süüdistab juhtunus politseid ja tuttavaid. Maakohus ei ole veendunud, et A. Kuning on siiani aru saanud oma tegude keelatusest, mis samuti suurendab temast lähtuvat uute kuritegude toime panemise ohtu.
23. A. Kuninga vabastamiseks ei saa alust anda ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur tema vabastamist toetavad. KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Prokuratuuri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses aga öeldakse, et A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvesse võttes. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Niisiis ei ole prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi ja need jäävad tähelepanuta. 2 MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kuninga kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
25. Kaitsjal ei ole võimalik kontrollida, kas vangla iseloomustuses ja kohtumääruses märgitu nelja distsiplinaarkaristuse olemasolu kohta on tõene ja puudutab A. Kuningat. Maakohtu järeldused on ühepoolsed ja põhjendamatud. Maakohus ei ole arvesse võtnud vangla ja prokuratuuri seisukohti, mis A. Kuninga ennetähtaegset vabastamist toetasid. Prokuratuuri seisukohad ongi üldsõnalised. Vangla arvamust ei saa nimetada kergekäeliseks. A. Kuningal on kuus klassi haridust. Ta õppis lihtsustatud õppekava alusel. Tal on ühiskonnast algeline arusaamine, s.o ta ei oska eristada olulist mitte olulisest. Ta avaldas kohtuistungil, et ta jääb kogu enda varast ilma, kui teda ei vabastata. A. Kuninga peamiseks probleemide allikaks on alkohol. Alkoholismiraviga vanglas ei tegeleta. Vabaduses on tal võimalik ravile asuda. Talle on võimalik kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu ja seda pikema aja jooksul, kui seda on allesjäänud karistusaeg. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
26. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja A. Kuninga kaitsja vandeadvokaat M. Valge kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
27. A. Kuninga kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 57,60 eurot (sealhulgas käibemaks 9,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Menetluskulu summas 57,60 eurot jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Kuninga kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3