← Eesti

1-20-4821/45

1-20-4821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-4821 (20259000470) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Ants Kuning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ants Kuningale Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 75,60 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 60 senti), sh käibemaks 12,60 eurot (kaksteist eurot ja 60 senti). Mõista Ants Kuningalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulu 75,60 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700006232 ning selgitus „Ants Kuning, 1-20-4821, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu 1 1-20-4821 Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 8. juuli 2020 otsusega tunnistati Ants Kuning süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati seda karistust Ants Kuningale Viru Maakohtu

  1. juuni 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti Ants Kuninga kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
  2. juuli
  3. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus
  4. juulil
  6. 17.09.2021 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Ants Kuning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Ants Kuning karistusaeg algas 06.07.2020, see lõppeb 03.02.2022 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 18.09.2021.

Ants Kuning isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

  1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Ants Kuninga ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Kohtuistungil avaldas Ants Kuning, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Kui praegu ei vabane, siis kaotab kõik, sissetuleku, töö ja korteri. Maja ja majas olnud asjad on juba kaotatud, need on varastatud. Vastuseks kaitsja küsimusele, kas ta on võimeline edaspidi kuritegu toime mitte panema, et on võimeline enam mitte toime panema kuritegu joobes sõiduki juhtimist. On järele mõelnud. On valmis, et katseajal alkoholi ei tarvita. Ei saa alkoholi tarbida, kuna käib vanglaga kohut. Alkohol ei ole probleem. Suudab ilma ravita alkoholist eemale hoiduda. Teab, et katseaeg on vähemalt 6 kuud. Lähedaste abi on praegu ka olemas.
  3. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et esindatavat on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Nii vangla kui prokuratuur nõustub ennetähtaegse vabastamisega. Olemas on elukoht. Isik on sisuliselt töövõimetu. Kui töökoha leiab, siis tööle ka läheb. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Ants Kuning tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Ants Kuning on ära kandnud mõistetud vangistusest ettenähtud ajavahemiku, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Ants Kuning puhul tuleb nentida formaalsete 2 1-20-4821 eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Ants Kuning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

  1. Esmalt ja selgelt üheselt mõistetavaks, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kohtule esitatud iseloomustus sisaldab viiteid mitmetele ent kustunud/arhiveeritud karistustele vähemalt osaliselt iseloomustatakse Ants Kuninga just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus selgitab, et seisukoha kujundamisel on kohus arvesse võtnud vaid kehtivat kriminaalkaristust ja teinud oma järeldused ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks nimetatu ja nimetatu ajaperioodi pinnalt.
  2. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23). Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2021 määruse nr 1-20-4821 p-s 33 tooduga, et alust süüdimõistetu vabastamiseks ei saa anda ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur tema vabastamist toetavad.

§ 76

lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Seetõttu ei saa vangla ja prokuratuuri ennetähtaegset vabastamist toetav seisukoht tingida Ants Kuninga vabastamist. Prokuratuuri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab Ants Kuninga ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses aga öeldakse, et Ants Kuninga ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendi

(53). Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta.
  1. Hinnates Ants Kuningaga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Ants Kuninga käitumises vangistuse ajal on nii mõnigi positiivne asjaolu. Iseloomustuses toodu kohaselt Ants Kuning on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis. On asunud täitma töökohustust. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Kohus väärtustab sedagi, et Ants Kuning soovib vabanemise korral asuda täitma töökohustusi. Arvesse võtab kohus sedagi, et Ants Kuninga lähedasteks on ema ja vend ning et Ants Kuning oskab väärtustada venna panust ema eest hoolitsemisel. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Ants Kuning ennetähtaegseks vabastamiseks.
  2. Ants Kuninga käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli antud võimalus osaliselt kanda vabaduse tingimustes, kui ka hilisem, liitkaristusena mõistetud vangistusaeg. Viimatist, ehk karistus kantavana vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks negatiivselt ja Ants Kuninga vabastamist mittetoetavaks. Põhjuse sellise seisukoha kujundamiseks annab Ants Kuning 3 1-20-4821 käitumine vangistuse ajal erinevate distsiplinaarsüütegude toimepanemises. Ants Kuninga suhtes on olemas neli kehtivat distsiplinaarsüüteo otsust. Kehtivad distsiplinaarkaristused on määratud noomitusena, seejärel tingimusliku karistusena kartser ühes katseaja määramisega ning kartserisse paigutamine. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Ants Kuning on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamise aja seisuga omas Ants Kuning ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva distsiplinaarkaristuse võttis kohus arvesse seisukoha kujundamisel, andes sellele kaalu, mis ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Seega oli Ants Kuningale teada, et kehtiv distsiplinaarkaristus on selline asjaolu, mis omab kaalu ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ning mis ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Vaatamata teadmise olemasolule jätkas Ants Kuning üha uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisega. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et Ants Kuning on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Ants Kuning küll väljendab enda muutumist või vähemalt sellekohast soovi, kuid vastavad objektiivselt avaldunud käitumisaktid lihtsalt puuduvad. Ants Kuning, vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugivad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet, on oht, et Ants Kuning võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Ja seda enam olukorras, kus iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ning enesekesksus. Seega on hinnang Ants Kuning karistusajale negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
  3. Ants Kuning on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, olles süüdi mõistetud neljal korral. Kõik süüteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Vanglakaristust kannab kinnipeetav korduvalt. Kantava vangistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsusega mõisteti Ants Kuningle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus. Ants Kuning on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda osaliselt karistus vabaduses olles käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täites. Ants Kuning pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Ants Kuning on toime pannud samaliigilised liiklusalased süüteod. Eeltoodust järeldub, et Ants Kuning ei ole väärtustanud ühiskonna ootust turvalisusele. Ants Kuningale mõistetud karistuse on kohus ka täitmisele määranud ja seda Ants Kuninga objektiivselt avaldunud käitumisest tulenevalt. Kui arvestada Ants Kuning eelnevat liiklusalast käitumist, siis viitavad tema isikuandmed ühetaoliselt sellele, et Ants Kuning ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud vähimaidki järeldusi oma liiklusalase käitumise korrigeerimiseks. Ants Kuning on pidanud kohaseks käituda viisil, kus tema käitumine on ohtlik nii temale endale kui ka juhuslikele kõrvalistele isikutele. Ants Kuning olles neli korda kriminaalkorras karistatud isikuks liiklusalase süüteo toimepanemise eest, kes korduvalt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes, on oma varasema käitumisega väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Ants Kuning käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Ants Kuning naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust.
  4. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud Ants Kuninga kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks. Arvestades Ants Kuninga eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ants Kuning suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Ants Kuninga enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Olles süüdi mõistetud sõiduki juhtimises joobeseisundis, 4 1-20-4821 on ta vaid kuu jooksul peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist taas asunud sõidukit juhtima, viibides joobeseisundis. Analüüsides seejuures Ants Kuninga selgitusi, on kohus veendumusel, et Ants Kuninga senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Ants Kuninga puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Ants Kuning on alkoholi vaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust ja selle kestel alustatud sotsiaalprogrammi, mille läbimise Ants Kuning katkestas, siis ei ole sedastatavad Ants Kuninga käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita Ants Kuning on loobunud alkoholi tarbimisest. Kuigi Ants Kuning avaldas kohtuistungil, et suudab alkoholist hoiduda ilma kõrvalise abita, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Arvestades asjaolu, et iseloomustuse järgi on Ants Kuning mõjutatav isik, kelle tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud sõbrad/tuttavad, on oht taaskord panna toime liiklusalane süütegu kõrge. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et individuaalse täitmiskava kohaselt oli Ants Kuningale määratud läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Sotsiaalprogramm oli välja valitud just nimelt Ants Kuninga probleemkäitumist arvestades, et suunata teda hoiduma alkoholi tarbimisest, mis on viinud süütegude toimepanemisele. Ants Kuning ei soovinud võtta eesmärki hoiduda alkoholi tarbimisest ning katkestas programmi läbimise. Kuna peale programmi katkestamist ei ole Ants Kuning võtnud ette tegevusi, mis maandavad alkoholisõltuvusega seotud riske, on prognoos hoiduda alkoholi tarbimisest kasin. Kui siia juurde arvestada asjaolu, et alkoholi on Ants Kuning tarbinud teismelisest east saati ning alkoholi tarbimine on vaba aja peamine veetmisviis, ei omista kohus Ants Kuninga kohtuistungil väljendatule ülemäära suurt osakaalu, et kinnipeetav on järele mõelnud ning suudab elada ilma alkoholi tarbimata. Arvestades Ants Kuninga iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab impulsiivsus, tagajärgedega arvestamata jätmine, et kinnipeetaval on vangistuse tingimustes diagnoositud alkoholisõltuvus, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest.
  5. Kui siia juurde arvestada, et Ants Kuninga näol on tegemist isikuga, kellele on antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes ja käitumiskontrollile allutatuna, ei osanud neid võimalusi hinnata. Üldkasuliku töö tegemisest hoidus ta kõrvale, rikkus korduvalt üldkasuliku tööga kaasnevat registreerimiskohustust ja temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu oli mõistetud karistus ka täitmisele pööratud. Oma varasema käitumisega on Ants Kuning väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes. Käitumiskontrollile allutatuna pani ta toime uue kuriteo ja seda vaid kuu pärast kohtuotsuse tegemist. Seega on ilmne, et varasemad karistused Ants Kuningale mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator Ants Kuninga õiguskuulekale teele suunamisel..
  6. Kohus arvestab sedagi, et individuaalse täitmiskava järgi tekkis aprillis 2021 Ants Kuningal võimalus kanda mõistetud karistus avavangla tingimustes. Ants Kuninga isikuandmetele tuginedes ei ole vangla näinud põhjust anda kinnipeetavale võimalus kanda mõistetud karistus teistes tingimustes - avavanglas. Kohus ei näe asjaolusid, mis toetaksid võimalust anda Ants Kuningale võimalus kanda karistus vabaduse tingimustes ennetähtaegselt vabastatuna.
  7. Ants Kuninga uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Sellist seisukohta toetab iseloomustuses toodu, et Ants Kuning ei soovi koostööd teha ja võib käituda ebaviisakalt. Et ebaviisakas käitumine on Ants Kuninga käitumismaneerile iseloomulik kinnitab ka distsiplinaarkaristuste korduv määramine. Arvestades iseloomustuses toodust sedagi, et Ants Kuning ärritub kergesti ja tõstab häält, on rikkumiste toimepanemise oht suur just kinnipeetava isikuomadustest tulenevalt, hetketuju ajendil. Kui kinnipeetav ei teadvusta oma teo, joobes mootorsõiduki juhtimine, ja tagajärje vahelist seost ning süüdistab pigem oma tuttavaid või politseid, on enesekriitika puudumisel 5 1-20-4821 oht uue süüteo toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtuistungil avaldatule, järelemõtlemises, on kohtul veendumus, et Ants Kuning ei teadvusta oma käitumise keelatust.
  8. Ants Kuning avaldas kohtuistungil, et soovib elada oma korteris, xxx. Ekinnisturaamatu 30.09.2021 elektroonilise päringu järgi Ants Kuning kinnisvara ei oma. Iseloomustuse kohaselt kinnisasja omanikuga ühendust võtta ei saadud. Korteri omaniku seisukoht, kas Ants Kuning võib peale karistuse kandmiselt vabanemist seal elada, puudub. Kuna aga Ants Kuning omab sissekirjutust kõnealuses korteris, siis on tal õiguslik alus seda korterit elukohana kasutada. Iseloomustuse kohaselt on Ants Kuningal võimalus elada Kohtla-Järvel asuvas ühiselamus. Kohus sedastab, et kui soovikohasesse koreterisse elama asumiseks võimalus puudub, siis kinnipeetaval on võimalus asuda elama ühiselamusse, kuid arvestades Ants Kuninga isikuomadusi, on kohus seisukohal, et elu ühiselamus ei toeta kinnipeetava sotsialiseerumist ühiskonda, elamaks seaduskuulekalt.
  9. Kohus võtab seisukoha kujundamisel arvesse, et enda sõnul on kinnipeetav pikaaegselt töötanud, enne karistuse kandmisele asumist juhutöödena. Töötamise register viimastel aastatel ametlikku töö tegemist ei kinnita. Arvestades töökohagarantii puudumist, märkimisväärses suuruses võlakohustuste olemasolu summas enam kui 4500 euro ulatuses, motivatsiooni puudumist rahaliste kohustuste täitmiseks, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. Seda enam olukorras, kus puuduvad mistahes andmed töökohagarantii olemasolu kohta. Kohus möönab, et arvele võtmine Eesti Töötukassas ning võimalik pension võimaldavad toimetulekut ning tagavad esmased sotsiaalsed garantiid. Kuid karistuse kandmise ajal töö tegemisest saadava sissetuleku suurus, on põhjustanud Ants Kuninga rahulolematuse tööga. Kui kinnipeetav ei mõista, et saadav sissetulek, ka väikene võimaldab katta tekkinud võlgnevusi, on kohtu seisukoha järgi kinnipeetav alles teel, et mõista oma tegude ja selle tagajärje vahelist seost.
  10. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi Ants Kuning karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks.
  11. Arvestades Ants Kuninga varasemaid käitumisakte on kohus seisukohal, et kinnipeetava vabanemisprotsess peab olema etapiline. Näiteks läbi avavangla on Ants Kuningal võimalus üles näidata, et ta on suuteline järgima kehtestatud nõudeid ja kohustusi. Käesoleva aja seisuga puudub kohtul veendumus, et kantud karistuse aeg on avaldanud kinnipeetavale sellist mõju, et ta on suuteline järgima tal lasuvaid nõudeid. Nagu kohus viitas, sellekohase seisukoha kujunemise aluseks on Ants Kuninga enda objektiivselt avaldunud käitumisaktid. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse aeg olnud sellise pikkusega, et Ants Kuninga enda avaldatud muutused tema mõtte ja käitumismaailmas oleksid püsivad ja kindlad. Kohus on pikaajaliselt, läbi aastate andnud Ants Kuningale võimaluse kanda karistus vabaduse tingimustes ja ning tulenevalt Ants Kuninga enda käitumisest pöörati karistus täitmisele. Kantud karistusaega ei hinda kohus aga selliseks, mis tekitab usalduse, et karistuse kantud osa on oma eesmärgi täitnud. Kohus meenutab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse 6 1-20-4821 menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vabastamise otsuse tegemisel ei saa kohus tugineda ka kohtuistungil kõlanule, et mittevabastamise korral kaotab Ants Kuning nii töö, korteri kui ka sissetuleku. Nagu kohus viitas, siis kinnisvara kinnipeetaval puudub, töökohagarantii kohta andmed puuduvad ning tööandja andmeid kinnipeetav kohtuistungil ka ei avaldanud. Kui puudub töö, siis puudub tõesti võimalus teenida legaalselt sissetulekut.
  12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ants Kuning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  13. Ants Kuning kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 78 euro suuruses summas, sh käibemaks 13 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vestlusele kaitsealusega 12 minutit, s.o summas 11 eurot, vangla ennetähtaegse vabastamise materjalide tutvumisele 27 mnutit, s.o summas 25 eurot; kohtuistungil osalemisele 31 minutit, s.o 29 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud menetlustoimingute osas. Menetlustoimingutele kulunud aja osas on esitatud taotlus rahuldamisele kuuluv osaliselt. Kohtuistungi aega ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kohaselt tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud andmetest. Osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras. Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu. Taotluse kohaselt kestis kohtuistung 30.09.2021 alates kell 09:15 kuni 09:
  14. Kohtuistung oli määratud toimuma Viru Maakohtu Narva kohtumajas 30.09.2021 algusega kell 09:
  15. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kohtuisutngi toimumise aeg 30.09.2021 kell 09:23 kuni 09:
  16. Seega istungi pikkus on vähem kui pool tundi. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 5 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil on 27 eurot iga poole tunni kohta. Järelikult kuulub hüvits määramisele ühe pooltunni eest, s.o 27 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 75,60 eurot, sh käibemaks 12,60 eurot. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, millisel põhjusel oeks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Võlakohustuste olemasolu ei ole selliseks asjaoluks, mis päädiks menetluskulu riigi kanda jätmisega. Ants Kuning täidab karistuse kandmise ajal töökohustusi. Tulevikus, peale karistuse kandmiselt vabanemist, on Ants Kuningal aga võimalik võtta samme oma majandusliku olukorra parandamiseks ja rahaliste kohustuste tasumiseks. Kõnealune menetluskulu kuulub Ants Kuningalt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. Arvestades Ants Kuninga rahaliste kohustuste suurust kuulub see tasumisele pikendatud tähtaja vältel (KrMS § 180 lg 1 alusel). 7 1-20-4821 (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.