← Eesti

1-21-6957/6

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-21-6957 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6957 Kohtunik Liivi Loide Koht

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Lauriine Tšitškan Süüdistatav ANDRES PIIRAK isikukood: 35803162747; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxxx kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: xxxxxx, kinnisvara korrashoidja; kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras üks kehtiv karistus; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andres Piirak

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Andres Piiraku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 0506.09.2021.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka. Andres Piiraku kandmata karistus on 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Andrs Piirak 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(3)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Andres Piirakut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis eesmärgiga edaspidi ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Andres Piirak Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vangla

§ 50

lg 1 p 1, § 424 lg 3 alusel võtta Andres Piirakult lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on Andres Piirak kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Sisse nõuda Andres Piirakult menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; 2) joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot; 3) kaitsetasu 110 (ükssada kümme) eurot 40 senti kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 1000,40 eurot tasumisele osade kaupa 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Andres Piirakut tasuma igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 83,40 eurot, viimase osamakse suurus on 83 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks

  1. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule. Süüdistus Andres Piirak juhtis 05.09.2021 kell 14:04 aadressil Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kärde küla, Kärde tee
  2. kilomeetri juures mootorsõidukit Ford Focus C-Max registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes, kuivõrd alkoholisisaldus tema veres oli 2,59 mg/g. Andres Piirak rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi. Sellega pani Andres Piirak toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 2

(3)Kokkuleppe sisu

§ 424

lg-s 1 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Andres Piirakule karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.09.2021 kuni 06.09.2021, s.o 2 päeva, mõistes karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 alusel on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis eesmärgiga edaspidi ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist. Lisakaristusena nõuab prokurör kohtus süüdistatavale sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: joobeseisundi tuvastamine 14 eurot, advokaat Anu Vilt poolt osutatud õigusabiteenus summas 110,40 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. Menetluskulud kokku: 1000,4 eurot. Andres Piirak avaldas, et tema igakuine palk on umbes 700 eurot kuus, ta on osalise töövõimega ja saab töövõimetuspensioni umbes 260 eurot kuus ning maksab igakuiselt üüri ja kommunaale umbes 200 eurot kuus. Andres Piirak ostab regulaarselt ravimeid, millele kulub iga kord umbes 40 kuni 100 eurot. Ta plaanib minna psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile, mistõttu ei ole tal ravi perioodil võimalik tööd teha. Andres Piirak taotleb menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 11 kuud 83,4 eurot kuus ja 1 kuu 83 eurot. Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha, joobe tuvastamise tasu ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör on kokku leppinud menetluskulude ositi tasumises. Võttes arvesse Andres Piiraku sissetuleku suurust ja rahalisi kohustusi, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaldamine ning menetluskulude tasumise võimaldamine taotletud aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.