lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud hagist. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab 2 2-21-105924 kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega
Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka üldisi põhimõtteid, sh
Hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks
Samas leiab kohus, et menetluskulude kostja kanda jätmine on käesolevalt ebamõistlik.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja menetluse käiku, on kohus seisukohal, et õiglane oleks poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul oleks asja menetluse saanud lõpetada juba juuli lõpus või augustis 2021, kui kohus edastas hagejale kostja e-kirjad ning palus pöörduda kostja poole ja esitada talle vastav arve. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb vaadata poolte käitumist menetluse kestel tervikuna. Kostja on hagimaterjalide saamisel avaldanud arusaamatust nõude sisu osas, sest oli väidetavalt nõude juba ammu tasunud. Hageja kostja pöördumistele ei vastanud. Hoolimata sellest palus kostja hagejalt arvet, et see tasuda, kuna ei soovinud asja menetlemist. Kohus on korduvalt pöördunud hageja poole, millele hageja ei ole reageerinud. Samuti ei ole hageja pidanud kinni talle määratud tähtajast ega esitanud kohtule vajalikku teavet ja/või taotlusi. Hageja on jätnud esitamata kohtukirjade kättesaamiskinnitused ega ole muul moel olnud aktiivne. Hageja ei teavitanud kohut ka sellest, et kostja oli nõude mingil hetkel tasunud. Hageja teatas alles 11.10.2021, et nõue on tasutud, kuid ei jaganud muid selgitusi. Hageja ei esitanud seisukohta menetluse edasise käigu osas. Seisukoha sai kohus alles 19.10.2021, kui hageja esindaja osales istungil, mis oli määratud teise tsiviilasja lahendamiseks. Asjas materjalidest nähtuvalt on kostja soovinud nõude tasumist ja menetluse lõpetamist põhimõtteliselt kohe pärast hagimaterjalide kättesaamist. Hageja ei reageerinud ei kostja ega kohtu kirjadele ning on sisuliselt venitanud menetlust. Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult jätnud reageerimata kostja soovile ja kohtu kirjadele seda eriti olukorras, kus sisuliselt lõppes asi ikkagi selliselt, et hageja loobus hagist kostja poolt nõude tasumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud
3 2-21-105924 Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.
Kohtu andmetel on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot. Pool sellest tuleb hagejale tagastada hageja märgitud isiku pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.