Tsiviilasi nr 2-20-144648 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2021, Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-144648 Tsiviilasi Viljandi vald, Vi

) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on esitanud 04.06.2003 kinnitatud korteriühistu põhikirja, mille p 3.2 alapunkt 6-8 ja p 5.3 näeb ette korteriomaniku kohustuse tasuda elamu majandamise jooksvate kulutuste eest (küte, vesi, elekter, prügivedu, kanalisatsioon, maamaks, hooldus ja remont) ning selle kuidas nimetatud kulude osas arvete esitamine käib. Kohtu hinnangul on võimalik lähtuda põhikirjas sätestatust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid arvetes märgitud teenuste ega hindade osas ega mh selle kohta, et avaldaja poleks tohtinud arveid mingil põhjusel esitada. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 31.07.2019-30.11.2020 summas 4447,84 eurot. Nõue on esitatud novembri 2020 arve alusel, mis on kohtule esitatud. Arvel kajastatud teenused on tasumiseks määratud vastavalt põhikirjale. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja 08.10.2021 täpsustustest nähtub, et korter 36 kommunaalmaksete eest on avaldajale 04.08.2021 Nordangling OÜ poolt kantud 6019,01 eurot. Makseselgitusesse on märgitud „…kommunaalmaksed (ei sisalda viiviseid)“, mistõttu ei saa VÕS § 88 lg-st 1 lähtuvalt laekumist arvestada viivise ega muude kõrvalkulud katteks. Kuna korteriomanik ei ole kohustatud kommunaalmakseid isiklikult tasuma, saab seda VÕS § 78 lg 1 alusel tasuda ka kolmas isik. Eeltoodu tõendi alusel tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isiku kohustus, milles osas oli hagi esitatud, on võlausaldajale täies ulatuses täidetud: hagis märgitud nõude lõpp-perioodi 30.11.2019 seisuga tekkinud võlgnevus 4447,84 eurot on kaetud 04.08.2021 maksega. Vastavalt VÕS § 88 lg-st 6 p 1 kaetakse esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused, s.o vanemad võlgnevused. Seega ei saa puudutatud isikult välja mõista hagis esitatud põhivõla nõuet, sest põhivõlgnevus on 04.08.2021 3

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja ei täpsustanud ka korduvate selgituste peale, mida ta peab silmas väljendi „kuni kohtusse pöördumise ajani“ all, st kas tegemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja või hagi esitamise ajaga. Asjaolusid arvestades (põhivõlgnevuse periood) võib järeldada, et avaldaja on pidanud silmas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega 13.12.

1. Viivise arvestuse tabelist nähtuvalt on selle perioodi seisuga avaldaja arvestanud viivist 306,36 eurot. Vaatamata kohtu täpsustuse palvele jäi avaldaja selle juurde, et tema viivise nõue on 279,67 eurot. Avaldajal on õigus esitada viivise nõue ka väiksemas summas, mida ta on käesolevalt teinud. Puudutatud isik pole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Eelpool kohus leidis, et puudutatud isik oli kohtusse avalduse esitamise ajal arvete tasumisega viivituses ja põhivõlg tasuti all04.08.2021.a. Seega on viivise nõue põhjendatud ja tuleb summas 279,67 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise seadusjärgses määras alates kohtusse pöördumisest, s.o 13.12.2020 (vt ülal). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et iseenesest on täiendava viivise nõue põhjendatud, kuid ainult kuni põhinõude täitmiseni, s.o kuni 04.08.
2. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras perioodil 13.12.2020-04.08.2021 põhinõudelt 4447,84 eurot summas 229,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 279,67 eurot ning viivis põhinõudelt 4447,84 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 13.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni 04.08.2021 summas 229,04 eurot, kokku 508,71 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse vaid viivisenõude osas, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane 4