← Eesti

2-20-17879/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17879 Tsiviilasi M. Z. hagi O. P. vastu elatise nõudes Hagi hind 9000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. Z. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: N. Z. (isikukood xxx, epost: xxx) Hageja lepinguline esindaja: A. M. (e-post: xxx) Kostja: O. P. (isikukood xxx, aadress: xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: O. V. (e-post: xxx) 11.03.2021 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
  3. Jätta M. Z. hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
  4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
  5. 20.11.2020 esitatud hagis, mida hageja täiendas 05.01.2021 palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 1000 eurot kuus. Lisaks palub hageja välja mõista elatise võlgnevus juuni ja juunil kuu 2020.a eest kogusummas 2000 eurot. Hageja põhjenduste kohaselt lapse isa O. P. lõpetas 05.06.2020 suhted lapse emaga N. Z.ga ja ei maksnud lapse M. Z. ülalpidamiseks juunis ja juulis 2020 elatisraha ja keeldus ka tulevikus elatise maksmisest. Esimese elatisraha summas 292 eurot tasus O. P. 11.08.2020 seoses N. Z. pöördumisega 03.08.2020 kohtusse põhjusel, et O. P. röövis lapse 19.07.
  6. Lapse ülalpidamise kulud ühes kalendrikuus on kokku 2059,63 eurot. Hageja on esitanud enda igakuiste vajaduste nimekirja: KULUD EUR
  7. Eluasemekulud:
  8. Kulud Toidule:
  9. Kulud transpordile:
  10. Sidekulud:
  11. Kulud tervishoiule:
  12. Kulud hügieenitarvetele:
  13. Kulud lapse koolikohustuste täitmiseks: bassein, lapsehoidja
  14. Kulud riietele ja jalanõudele:
  15. Muud vältimatud püsikulud (loetelu): Mänguasjad
  16. Sõprade/vendade sünnipäevad 11.Ühekordsed kulud
  17. Juuksur
  18. 59,12
  19. 503,67
  20. 132,97
  21. 3,64
  22. 104,17
  23. 93,55
  24. 140
  25. 483,86
  26. 463,69
  27. 45,31
  28. 14,65
  29. 15 2
  30. Hageja palub alates detsembrist 2020.a elatisraha summas 1000 eurot kanda iga kuu
  31. kuupäevaks N. Z. pangakontole. Kostja vastus
  32. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet. Kostja esitab kohtusse oma pangakontoväljavõtte, millest nähtub, et kostja osaleb lapse elus. Alates veebruarist 2020.a maksis kostja hagejale elatist rohkem kui oli seadusega sätestatud. Kostja maksis 13 kuu eest hagejale 6574 eurot. Mai kuus tasus kostja elatist ette juuni ja juuli kuu eest. Kostja on seisukohal, et hageja kulud on ülepaisutatud, kulud ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Kostja leiab, et hagi esitamiseks puudub alus TsMS § 363 lg 1 p 2 tähenduses ehk kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kohtu varasem menetlus
  33. Kohus selgitas 25.02.2021 e-kirjaga menetlusosalistele, et kõik tõendid ja selgitused perekonnaelu ja vaidluste asjaolude kohta tuleb kohtule esitada enne 11.03.2021 toimuvat kohtuistungit. Seetõttu kohus ei arvesta 16.03.2021 esitatud hagiavalduse täiendustega ja hageja 23.03.2021 seisukohaga, kuna dokumendid on esitatud peale kohtu määratud tähtaega ja ei ole pooltega läbi arutatud. Kohtuotsuse põhjendused
  34. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  36. detsembri
  37. a määruse nr 115 järgi on
  38. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  39. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et M. Z. on sündinud xxx (vanus
  40. a 4 kuud). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud N. Z. ja isana O. P.. Seega on N. Z. ja O. P. lapse hooldusõiguslikud vanemad.
  41. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja ülalpidamiseks 2059,63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 1000 eurot kuus. 3
  42. Kostja leiab, et hagi esitamiseks puudub alus TsMS § 363 lg 1 p 2 tähenduses ehk kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks.
  43. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte ehk kas on toimunud ülalpidamise kohustuse rikkumine. Riigikohus on mitmetes otsustes kinnitanud seisukohta (nt nr 3-2-1-37-11 (punktis 14); 3-2-1-108-07 (punktis 11)), et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et elatisehagi saab rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral (nr 3-2-1-37-11, punkt 14). Samas juhtis kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste, täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, punkt 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.
  44. Kohtule on O. P. tõendina esitanud enda Swedbank AS konto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks perioodil 28.01.2020 kuni 07.02.2021 elatist kogusummas 6574 eurot. Arvestades elatist 13 kuu eest summas 292 eurot, mis teeb kokku 3796 eurot, siis selliselt on kostja tasunud hagejale 2778 eurot rohkem kui PKS § § 101 lg 1 sätestab. Hageja heidab ette, et kostja ei tasunud elatist juuni ja juuli kuu eest. Kostja vastuse kohaselt tasus ta elatist ette. PKS § 100 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt tuleb ülalpidamiskohustust täita raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest ette. Kostja pangakonto väljavõte kinnitab, et kostja tasus elatist 23.03.2020 summas 500 eurot ja 25.05.2020 summas 900 eurot, kokku 1400 eurot. Arvestades elatist 3 kuu peale (mai, juuni, juuli) on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 466 eurot kuus, so enam kui PKS § § 101 lg 1 kohustab. Kohus on seisukohal, et kostja on ülalpidamiskohustust rahaliselt täitnud.
  45. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  46. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 4
  47. mai
  48. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  49. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
  50. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud 59 eurot. Vaidlus nimetatud kulu osas puudub. - Toidukulud 150 eurot. Hageja on toidukuluna välja toonud 503,67 eurot kuus. Lapse ema ostab lapsele beebi puuvilja- ja juurvilja purgitoitu, samuti piimasegu ja magustoitu. Laps on allergik ja piimasegu asemel tarvitab jätkupiima, mida kulub 6-7 purki kuus ehk kokku 50 eurot kuus piimasegule. Kostja teab, et laps on täiesti terve ja ei vaja eritoitu ning keskmiselt kulub 2 aastase lapse toidu peale 100 eurot, laps võib süüa lapsevanema poolt valmistatud toitu, mitte purgitoitu. Puuduvad tõendid, et lapsel esineks selline allergia, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks pidevalt eritoitu. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koostatud veebruar
  51. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 2 aastase lapse toidukulu 71 eurot kuus (edaspidi ka TÜ uuring, kätte saadav veebis: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 38). Arvestades praeguseid toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ja ka seda, et laps vajab mitmekesist toitu, siis kohus peab põhjendatuks toidukuluks 150 eurot kuus. - Transpordikulu 0 eurot. Hageja on transpordikuluna välja toonud 132,97 eurot kuus. Laps elab Tallinnas ja siin on tasuta ühistransport. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks hageja transpordikulu. Hageja koostatud kulude tabelid 03.12.2020 hagiavalduse Lisa 3 ei tõenda tegelike kulude kandmist. - Sidekulu 3,64 eurot. Hageja on sidekuluna välja toonud 3,64 eurot kuus. Isa suhtleb lapsega interneti teel. Kostja märgib, et 2 aastane laps ei oma telefoninumbrit ega telefoni ja seetõttu võib seda kulu lugeda olematuks. Kohus leiab, et hageja sidekulu tõendab N. Z. 11.11.2020 tasutud maksekorraldus STV AS-le. Kohus loeb põhjendatud sidekuluks 3,64 eurot kuus. - Tervishoiukulu 51,40 eurot. Hageja on tervishoiukuluna välja toonud 104,17 eurot kuus. Puuduvad tõendid, et laps vajab erilisi ravimeid elu toetamiseks, esitatud dokumentidest ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et laps vajaks igakuiselt kalleid ravimeid. Lapse ema pole esitanud arsti tõendit, et laps on allergik atoopilise dermatiidiga. Vaatamata sellele on üldteada, et lapsed on vahel haiged ja vajavad esmaravimeid (köha, nohu), vitamiine või kreeme, seega on kohtu hinnangul põhjendatud ravimikulu 51,40 eurot kuus. 5 - Hügieenikulu 55 eurot. Hageja on hügieenikuluna välja toonud 93,55 eurot kuus. Laps vajab mähkmeid, salvrätikuid, pulbreid, ühekordsed linad. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, millised hügieenikulud täpselt lapsega vanuses 2.a 4 kuud seonduvad. Hageja koostatud kulude tabeleid ja ostutšekke ei saa seondada hageja kuluga. Kohus tuginedes kohtupraktikale loeb põhjendatud hügieenikuluks 55 eurot kuus. - Koolikohustuste kulud 0 eurot: Hageja on kuluna välja toonud 140 eurot kuus. Laps käib basseinis ja vajab lapsehoidjat. Kui hageja emal on vaja arsti juurde minna, siis kasutab ta lapsehoidjat, 1 tund maksab 6 eurot. Kohus leiab, et arvestades lapse vanust ei saa hagejal koolikohustusega seotud kulusid tekkida. Puuduvad tõendid, et laps käib perioodiliselt basseinis individuaaltrennis. Tõendamata on lapsehoidjakulud. Kohus loeb nimetatud kuluartiklile 0 eurot. - Kulud riietele ja jalanõudele 140 eurot. Hageja on kuluna välja toonud 483,86 eurot kuus. Kostja arvates on antud kulud minimaalselt 10 korda suurendatud ja kostja arvates kulub keskmiselt 2 aastasele lapsele kuus 40 kuni 50 eurot. Kohus leiab, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid ja jalanõusid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, kuid kui kallimate riiete ostmine käib üle jõu, siis tuleb vaadata riietusesemete ja jalanõude soodsamat hinnaklassi. Soojal ajal talveriiete ostmine on soodsam, sest kaubandus soovib läinud hooaja kaubast lahti saada ja uue hooaja saabudes uusi mudeleid müüki võtta. Tavaliselt on head hinnad ka erinevatel kampaaniapakkumistel. Facebookis jt sotsiaalmeediates on terve hulk väikelaste emade gruppe, kes müüvad soodsalt vähekasutatud lasteriideid või tellivad ühiselt (jagades transpordikulu) välismaalt, kus on suured allahindluskampaaniad. Seega on erinevaid võimalusi lastele soodsamaid riideid ja jalanõusid osta. TÜ uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on leitud, et 2 aastase lapse kulud riietele ja jalanõudele moodustavad 70 eurot kuus. Arvestades lapse vanust peab kohus peab põhjendatud kuluks 140 eurot kuus. - Mänguasjad 50 eurot. Hageja on mänguasjade kuluna välja toonud 483,86 eurot. Kostja arvab, et hageja suurendas antud kulusid minimaalselt 10 korda ja reaalsed kulud mänguasjadele on igakuiselt 30 eurot. Kuigi mänguasjade kulu on vajalik, sest mänguasjad arendavad last, ei ole see kulu vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Vanemal on soovi korral õigus osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse vajadustest. Mänguasjad säilivad kauem kui paar kuud ning lapsed mängivad nendega rohkem kui üks kord. Kohus põhjendatud mänguasjade kuluks 50 eurot kuus. - Sünnipäevakulud 45,31 eurot. Hageja on nimetatud kuluna välja toonud 45,31 eurot. Sõprade/vendade sünnipäevad. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 6 - Ühekordsed kulud 14,65 eurot. Hageja on ühekordse kuluna välja toonud 14,65 eurot. Nimetatud kulu hõlmab lapse turvalisuse tagamist, pistikukaitsed, lapse pudeli soendaja, veefilter jne. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, kuid ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Kohus loeb lapse huvides põhjendatud kuluks 14,65 eurot. - Juuksur 15 eurot. Hageja on nimetatud kuluna välja toonud 15 eurot. Kostja vaidleb juuksurikulu summat, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Lapsed vajavad aeg ajalt juuksuri teenust. Kohus loeb põhjendatud juuksurikuluks 15 eurot kuus.
  52. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 584 eurot (59 eluasemekulu + 150 toidukulu + 3,64 sidekulu + 51,40 tervishoid + 55 hügieenikulu + 140 riided ja jalanõud + 50 mänguasjad + 45,31 sünnipäevakulu + 14,65 ühekordsed kulud + 15 juuksur).
  53. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  54. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).
  55. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt lapse ema tööl ei käi, saab lapsetoetus 98 eurot kuus. Rahatagavara on 18 000 eurot. Kinnisvarast kuulub N. Z. ainuomandisse korter xxx ja liisinguauto, mille igakuine liisingumakse on 106 eurot kuus. 25 000 eurot oli liisinguauto sissemakse. Kohus on tuvastanud tuginedes kinnistusregistri andmetele, et N. Z.le kuulub lisaks ½ kaasomandist korteriomandist xxx.
  56. Lapse isa elab hetkel Maltal ja töötab X-s töötasuga 3500 eurot netos. Kohtu tuvastatud andmetel O. P.ile omandiõiguse alusel vara ei kuulu. Puudub kinnisvara, registreeritud sõidukid ja väärtpaberid.
  57. Kohus leiab, et kuigi lapse isal on Eesti mõistes hea sissetulek, siis ei saa automaatselt eeldada, et isa suudab hagejale pakkuda endist elulaadi ja tasuda elatist, mis on 1000 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõte kinnitab, et kostja ei saa pidada võimalikuks hageja varasema elulaadi jätkumist. Alates 01.08.2020 on kostja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatis 292 eurot kuus. Lapse tavalist elulaadi ei saa defineerida kui konstantselt muutumatut seisundit, mida vanemate hilisem majandusliku võimekuse muutus mõjutada ei saa. Lapsele tuleb PKS §-st 99 tulenevalt tagada tema igapäevaste esmavajaduste rahuldamine. Nimetatu ei saa võrduda toreduslike mänguasjade, küllusliku toidu ja kallite riiete tagamisega. 7
  58. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Hageja seaduslik esindaja N. Z. tööl ei käi. Kui arvestada hageja esindaja rahatagavara 18 000 eurot ja lapse kulusid, siis sellest jätkub lapse ülalpidamiseks ca 8 kuuks. Asjaolu, et N. Z. on korraldanud oma pereelu selliselt, et hagejale kulub 2059,63 eurot kuus, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks lapse emale õiguse osaleda lapse ülalpidamises vähemas ulatuses. Kohus leiab, et tõenäoliselt tuleb lapse emal leida endale töökoht, et tagada igakuine kindel sissetulek sellisel määral, mis võimaldab ülalpidada last ja enda vajaduste rahuldamise või kohandada enda pere elustiili selliselt, et selle majandamine ei käi lapse emale üle jõu. Hagis puudub mõistlik põhjendus, miks peaks lapse elulaad lahuselavate vanemate elujärje muutumisel tingimata säilima samaväärsena kui see oli varasemalt. Asjaolu, et lapse isa on vabatahtlikult elatist tasunud suuremas summas kui elatise alammäär, ei anna alust hageja nõudel kohtuotsusega luua täitedokumenti, et kohustada kostjat tasuma elatist hageja põhjendamata elatise summas. Kohus selgitab, et kostjal puuduvad kohustused lisaks elatisele tasuda täiendavaid summasid, kuid vanemate kokkuleppel ja vabal tahtel on lapse isal selleks õigus, mitte kohustus.
  59. Kohus selgitab, et suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ja kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puuduks ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas kostjate huvidega. Lapsevanem võib vabatahtlikult teha lapsele lisakulusid.
  60. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (§ 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“
  61. TÜ uuringu kohaselt on
  62. aastase lapse ülalpidamiskulud võrdlevanalüüsi järgi 484 eurot kuus (TÜ uuringu tabel 11, lk 43). Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad lapse ülalpidamisse võrdselt, siis vanemate kulu on kokku 584 eurot. Hagejale maksab riik 60 eurot kuus lapsetoetust ning seega on hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kokku 644 eurot. Sellises määras elatis vastab uuringus leitud
  63. aastase lapse keskmisele ülalpidamiskulule. 8
  64. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagi kostja vastu rahuldamiseks, sest kostja ei ole rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja täidab edaspidigi ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikust, seaduslikust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral. Menetluskulud
  65. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealisel hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hageja kui elatise saaja suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.