Obsah (6)

§ 185§ 318§ 331§ 3211§ 15§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1916 Kohtukoosseis kohtunikud Sten Lind, Ivi Kesküla ja

§ 185

lg 2 alusel mõista Fred Bekkerilt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 32,4 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Fred Bekkerile eraldi dokumendina. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi
2. juunil 2021 otsuse, millega tunnistas Fred Bekkeri süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS §-dele 74 ja 75 tuginedes määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui F. Bekker ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja katseajaks pandud kohustusi. Muu hulgas keelas kohus Fred Bekkeril tarvitada katseajal alkoholi ja kohustas Fred Bekkerit osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides.
3. Maakohtu otsuse peale esitas Fred Bekkeri kaitsja apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust osas, millega kohus jättis F. Bekkeri karistuse täitmisele pööramata just KarS § 74 kohaldades, st F. Bekkeri allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja on esitanud järgmised alternatiivsed taotlused: „
4. Tühistada Harju Maakohtu 14.06.
5. aasta otsus osaliselt Fred Bekkerile mõistetud karistuse osas ja karistada Fred Bekkerit KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega neli aastat, jättes KarS § 73 alusel mõistetud karistuse täielikult nelja aastase katseajaga tingimisi kohaldamata.
6. Alternatiivselt kohaldaes KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamist süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, mitte kohaldada KarS § 75 järgseid kontrollnõudeid ja kohustusi.“ Kaitsja väitel leiab F. Bekker, et tema süüdimõistmisel oleks kohus võinud piirduda KarS § 73 kohaldamisega. Sellest, et kuritegu oli pandud toime joobeseisundis, ei ole õige teha järeldust, et isik peaks läbima alkoholiteemalisi koolitusi ja lisaks absoluutselt loobuma alkoholi tarvitamisest nelja ja poole aasta vältel. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, miks võiks eeldada, et süüdistataval esineb alkoholisõltuvus. F. Bekker leiab, et tema üle käitumiskontrolli seadmiseks puudub vajadus, kuna tal on kindel elukoht, perekond, töökoht ja sissetulek.
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, kuna F. Bekker ja tema kaitsja olid kinnitanud kirjalikult, et loobuvad apellatsiooniõigusest. Ringkonnakohus leidis, et apellatsiooniõigusest loobumisega kaotab kohtumenetluse pool apellatsiooni esitamise õiguse. Ühtlasi nentis ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust võtta apellatsiooniõigusest loobumine tagasi.
8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse F. Bekkeri uus kaitsja advokaat Gregori Palm. Kaitsja määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse ja saatis F. Bekkeri kaitsja apellatsiooni ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Riigikohus leidis, et kuna prokuratuur ega kannatanu apellatsiooniõigusest ei loobunud ning maakohus kuulutas menetletavas asjas tervikotsuse, säilis F. Bekkeril ja tema kaitsjal vaatamata algsele loobumisele

§ 318järgi apellatsiooniõigus.

2

1. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsiooni
2. oktoobri 2021 määrusega menetlusse ja määras, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja kirjalikus menetluses. Kohus andis apellatsioonimenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke taotlusi ja seisukohti kuni
3. oktoobrini
4. Ringkonnakohus juhtis apellatsioonimenetluse poolte tähelepanu sellele, et hoolimata kaitsja vahetumisest lahendab ringkonnakohus kriminaalasja vastavalt

§ 331

lg-le 2 vandeadvokaat Alar Neilandi esitatud apellatsiooni piires ning tulenevalt

§ 331

lg-st 4 ei ole apellatsioonimenetluse pooltel õigust väljuda apellatsiooni piirest.

1. F. Bekkeri kaitsja esitas
2. oktoobril 2021 kirjaliku seisukoha ja taotluse nelja dokumendi tõendina vastuvõtmiseks. Samuti esitas kaitsja taotluse F. Bekkerile õigusabikulude hüvitamiseks. Kaitsja selgitusel tõendavad kohtule esitatud dokumendid, et F. Bekker on asunud oma alkoholiprobleemiga tegelema ja käib vastuvõtul Tartu ülikooli kliinikumis. Kaitsja leiab, et need tõendid omavad tähtsust süüdlase isiku hindamisel, ning selgitab, et ei saanud neid varem esitada, sest tõendid pärinevad ajavahemikust
3. juulist
4. septembrini
5. Kaitsja leiab, et apellatsiooni piire silmas pidades on kriminaalmenetluse keskne küsimus see, kas Fred Bekker tuleks karistusest tingimisi vabastada KarS § 73 või 74 alusel. Kaitsja hinnangul on Harju Maakohus oma otsuses juba veenvalt põhjendanud seda, et Fred Bekkeril on juba olemas kogemus sellega, et katseaja nõuete rikkumine võib endaga kaasa tuua tagajärgi. Kuna talle selles kriminaalasjas mõisteti ka pikk vanglakaristus, siis on tal eelduslikult olemas motivatsioon edaspidi seadusekuulekalt käituda. Kohus põhjendab kriminaalhoolduse määramist eelkõige sellega, et see aitaks Fred Bekkeril mõista alkoholitarvitamisest tingitud suuremat ohtu kuritegeliku käitumise kordumisele. Kaitsja leiab, et selleks puudub vajadus, sest Fred Bekker on juba mõistnud seda ohtu ja asunud probleemiga tegelema. Arvestades Fred Bekkeri sõltuvuse tõsidust, peab kaitsja murettekitavaks seda, et iga väiksemgi Fred Bekkeri viga võib saata ta aastateks vangi. Kaitsja leiab, et sõltuvuse tõttu ei ole Fred Bekker võimeline alkoholist lihtsalt ja täielikult loobuma. See ei teeni karistuse eesmärke, kui enda alkoholisõltuvusega niigi tegelev Fred Bekker peaks mistahes alkoholi tarbimisega seonduva tagasilöögi pärast minema aastateks vangi. Kriminaalhoolduse eesmärk ei ole iseeneses tagada, et inimene oleks igal ajahetkel kaine. Kriminaalhoolduse eesmärk on maandada isikust tulenevaid riske, mis tulenevad muuhulgas sõltuvuskäitumisest. Praegusel juhul on neid riske võimalik maandada seeläbi kui Fred Bekker jätkab omaalgatuslikult alustatud alkoholiraviga. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et esmajoones on põhjendatud alus arvata, et Fred Bekkeri puhul täidaks karistuse eesmärke karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 alusel. Alternatiivselt leiab kaitsja, et karistusest tingimisi vabastamine KarS § 74 alusel võib olla tulemuslik eelkõige siis kui see ei sisalda alkoholi tarvitamise keeldu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. 3
7. Kaitsja on
8. oktoobril 2021 esitanud koos kirjaliku seisukohaga ringkonnakohtule neli tõendit: perearsti 2021 juulis koostatud ambulatoorse epikriisi ning kolm Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuvõtuaja broneeringut augustist
9. Kuna tegemist on dokumentidega, mis pärinevad selle aasta juulist ja augustist, oli kaitsjal õigus need tõendid esitada –

§ 3211

lg 2 annab apellandile õiguse esitada pärast apellatsioonitähtaja lõppu „uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist“. See ei tähenda, et ringkonnakohus peab võtma esitatud tõendid igal juhul vastu. Tõendi vastuvõtmise üldtingimused näeb ette § 2861, mis on

§ 331lg 1 kohaselt kohaldatav ka apellatsioonimenetluses.

Kohtukolleegium leiab, et esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata § 2861 lg 1 alusel, kuna neil tõenditel ei ole kriminaalasjas tähtsust. Kaitsja selgituste kohaselt tõendavad esitatud tõendid, et F. Bekkeril on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on vabatahtlikult asunud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Karistusseadustik ei seo alkoholi tarvitamise keelu panemist diagnoositud alkoholisõltuvusega. Ka maakohus ei ole F. Bekkeri karistust seadnud sõltuvusse F. Bekkeri alkoholisõltuvusest või selle puudumisest. See, et süüdlane pöördub pärast maakohtu otsuse tegemist vabatahtlikult sõltuvusravile, ei tähenda, et kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld muutuks põhjendamatuks. Kuna on ette näha, et need tõendid ei saa mõjutada hinnangut maakohtu otsusele, pole kohtukolleegiumi hinnangul alust nende vastu võtmiseks ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse uuendamiseks, uurimaks neid tõendeid vastavalt

§ 15lg 2 p-le 1 kohtuistungil.

1. F. Bekkeri huvides apellatsiooni esitanud kaitsja A. Neiland taotles, et F. Bekkeri karistus jäetaks KarS § 74 asemel täitmisele pööramata KarS § 73 alusel või jäetaks vähemalt kohaldamata KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeld. Sama taotlust toetab oma kirjalikus seisukohas ka F. Bekkeri praegune kaitsja G. Palm. Kaitsjate argumendid, millele nad selle taotluse puhul on tuginenud, on aga teineteisele risti vastukäivad. Nimelt oli apellatsiooni väide see, et F. Bekkerile pole alkoholi tarvitamise keeldu põhjust kohaldada, sest tal pole alkoholisõltuvust, apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikus seisukohas leiab kaitsja aga, et täielikku alkoholi tarvitamise keeldu ei tohiks kohaldada just seetõttu, et F. Bekkeri alkoholisõltuvus on väga tugev ja alkoholi tarvitamisest täielikult loobumine ei pruugi olla võimalik. Kohtukolleegium on seisukohal, et kumbki argumentidest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 9.1 Apellatsioonis on leitud, et „kohtuotsusest ei ole arusaadav, miks võiks eeldada, et süüdistataval esineb alkoholisõltuvus“. Selline etteheide on alusetu. KarS § 75 lg 2 p-s 2 ette nähtud alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine ei eelda, et süüdlasel oleks tuvastatud alkoholisõltuvus. Karistusseadustik ei ütle, millistel tingimustel võib alkoholi tarvitamise keeldu kohaldada, see on kohtu diskretsiooniotsustus. Tõsi küll, diskretsiooniotsuse tegemisel peab kohus arvestama normi eesmärgiga. Võimalus panna katseajaks kriminaalhooldusalusele lisakohustusi on ette nähtud selleks, et kohtul oleks võimalik kohaldada täiendavaid meetmeid süüdimõistetu resotsialiseerimiseks ja tema õiguspärase käitumise tagamiseks. Alkoholi tarvitamise keelu panemine süüdimõistetule on seega põhjendatud juhul, kui kohus näeb 4 alkoholi tarvitamist uute kuritegude toimepanemist soodustava tegurina. Seega ei pidanud maakohus näitama ära, et F. Bekkeril on alkoholisõltuvus, vaid et F. Bekkeri puhul on oht, et alkoholi tarvitamine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu põhjendused näivad esmapilgul vastuolulised, on otsusest võimalik aru saada, miks kohus leidis, et F. Bekkeri puhul tõstab alkoholi tarvitamine kuritegude toimepanemise ohtu. Nagu apellatsioonis märgitud, on maakohus öelnud otsuses, et pole alust eeldada, et F. Bekker jätkaks vägivallaga seotud tegude toimepanemist. Lisaks sellele on maakohus veelgi üldistavamalt öelnud, et kohtul pole põhjust „arvata, et Fred Bekker jätkaks kuritegude toimepanemist“. Nii jääb mulje, justkui poleks kohtu hinnangul üldse ohtu, et F. Bekker võiks panna toime uusi kuritegusid. Sellisel juhul tekiks tõesti küsimus, milleks allutada F. Bekkerit katseajaks käitumiskontrollile. Vaadates aga maakohtu otsuses olevaid karistuse kohaldamise põhjendusi tervikuna, saab siiski selgeks, et maakohus pole leidnud, et see oht täielikult puuduks, vaid on tahtnud öelda, et see oht pole nii suur, et oleks vaja F. Bekkeri vangistus reaalselt täitmisele pöörata. Kohus on toonud otsuses välja asjaolu, mis kohtu hinnangul võib tingida uute kuritegude toimepanemise – see on alkoholi tarvitamine. Kohtuotsuses on kirjeldatud ka asjaolusid, millele see järeldus tugineb. Kohus on karistuse põhjenduste all märkinud, et praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemisele aitas kaasa alkoholi kuritarvitamine. Kuigi apellatsioonis on väidetud, justkui oleks see ainus argument, millele tuginedes kohaldas kohus F. Bekkerile pikaajalist alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustas teda läbima kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogramme, pole see nii. Kohus on toonud otsuses välja fakti, et F. Bekkeril on kaks kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Mainides karistusi joobes juhtimise eest, lisas kohus, et need näitavad, et „isikul on probleeme jääda alkoholi tarvitamisel õiguskuulekaks“. Kui isik on mitu korda pannud toime kuriteo, mille puhul on olemas seos alkoholi tarvitamisega, on igati põhjendatud järeldust, et edasine alkoholi tarvitamine võib tuua kaasa uute kuritegude toimepanemise. Vältimaks uute kuritegude toimepanemist, on järelikult vaja takistada alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamise keeldu saab kohaldada ainult KarS § 74 alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. Seega annab maakohtu järeldus, et uute kuritegude toimepanemise oht on tingitud eelkõige alkoholi tarvitamisest, põhimõtteliselt vastuse nii sellele, miks ei saa F. Bekkeri karistusest tingimisi vabastamisel kohaldada KarS §-i 73, kui ka sellele, miks on vaja panna F. Bekkerile KarS § 74 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi. Asjaolusid, mis toetavad just KarS § 74 kohaldamist, on siiski veel. Maakohus on karistuse kohaldamise põhjenduste all andnud ülevaate F. Bekkeri varasematest karistustest. Kohus on märkinud: „06.03.2017 kohtuotsusega mõisteti isikule vangistus 5 kuud, mida ei pööratud täitmisele ühe aastase katseajaga. Hiljem 04.10.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Peale seda mõisteti 06.06.2018 kohtuotsusega F.Bekkerile karistuseks vangistus, mis asendati ÜKT-ga, mis ka pöörati täitmisele. Lisaks pani F.Bekker ÜKT tegemiseks määratud ajal toime uue kuriteo, mistõttu mõisteti 14.06.2019 liitkaristuseks reaalne vangistus 8 kuud ja 28 päeva, mille F.Bekker reaalselt ära kandis ja vabanes vanglast 13.03.20.“ 5 Kuigi 2015 aastast ei välista karistusseadustik enam KarS § 73 kohaldamist varem vangistusega karistatud isikule, eeldab ainuüksi fakt, et KarS § 73 kohaldamisel ei kaasne katseajaga mingit kontrolli süüdlase üle, kohtult päris tugevat veendumust, et süüdlane enam kuritegusid toime ei pane. Isiku puhul, kelle suhtes on alles hiljuti tehtud järjestikustel aastatel kolm süüdimõistvat kohtuotsust, ja kelle senised katseajad ei ole olnud edukad, eeldaks KarS § 73 kohaldamine mingi asjaolu esinemist, mis väga veenvalt näitab, et isik on oma elustiili põhjalikult muutnud ja vabanenud neist tegureist, mis soodustasid kuritegude toimepanemist (alkoholi mõjul toime pandud kuritegude puhul võiks ringkonnakohtu hinnangul anda põhjust kaaluda KarS § 73 kohaldamist see, kui on tõendatud, et süüdistatav mitte on alkoholi tarvitamisest täielikult loobunud ning hoidunud alkoholi tarvitamisest juba mõnda aega). Mingeid selliseid tegureid, mille maakohus oleks arvestamata jätnud, apellatsioonis välja toodud ei ole. Kaitsja märgib üksnes, et F. Bekkeril on kindel elukoht, perekond, töökoht, esitamata põhjendusi, miks ta leiab, et need välistavad uute kuritegude toimepanemise ohu. 9.2 Ringkonnakohus ei pea asjaoludeks, mis annaks põhjust maakohtu otsust muuta, ka F. Bekkeri praeguse kaitsja kirjalikus seisukohas esitatud väiteid, et F. Bekkeril on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on oma sõltuvusprobleemi teadvustanud ning otsinud vabatahtlikult meditsiinilist abi. See, kui süüdlane pärast maakohtu otsust jõuab järeldusele, et tal on alkoholisõltuvus ja alkoholi tarvitamine toob kaasa probleeme, ei muuda valeks maakohtu seisukohta, et isikut on vaja mõjutada alkoholi tarvitamisest loobuma, vaid – vastupidi – kinnitab selle seisukoha õigsust. Ka ei tähenda see, kui süüdlane asub vabatahtlikult oma sõltuvust ravima, et talle alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine ei oleks põhjendatud. Vabatahtliku sõltuvusravi puhul ei too ravi katkestamine ega taas alkoholi tarvitama asumine kaasa mingeid sanktsioone, st isikul on võimalik ravi igal ajal katkestada. Seda, et süüdlane hoiduks katseajal alkoholi tarvitamisest, saab tagada just kohtu pandud alkoholi tarvitamise keeld. Nii täiendavad sõltuvusravi ja kohtu kehtestatud alkoholi tarvitamise keeld teineteist – kohtu pandud keelust tulenev teadmine, et alkoholi tarvitamine võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise, peaks andma täiendava motivatsiooni alkoholi tarvitamisest hoiduda, sõltuvusravi aitab aga kohtu kehtestatud keelust kinni pidada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu ei tohiks tugeva sõltuvuse korral alkoholi tarvitamise keeldu kohaldada, sest sellises seisundis ei olegi kiire ja täielik loobumine alkoholi tarvitamisest võimalik. Esiteks tuleb nentida, et see väide on oletuslik. Seda, et mõni seisukohaga koos esitatud tõenditest kinnitaks seda väidet, kaitsja väitnud ei ole. Vastupidi, kaitsja ise ütleb, et ta kõigest usub, et see nii on. Teiseks tuleb arvestada, et kohtu eesmärk on hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Kui kohus on leidnud, et uute kuritegude toimepanemise oht tuleneb just alkoholi tarvitamisest, ei saa kohus aktsepteerida seda, et isik ikkagi jätkab kas pidevalt või vahetevahel alkoholi tarvitamist. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on vastutulek süüdlasele. Kui süüdlane ei ole võimeline järgima neid tingimusi, mis on vajalikud uute kuritegude ärahoidmiseks, ei tähenda see, et tema suhtes tuleks kohaldada kergemaid tingimusi, vaid see näitab, et lootus, et teda on võimalik mõjutada ilma karistust täitmisele pööramata, oli ekslik. 6
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna maakohus tegi – ringkonnakohtu hinnangul – põhjendatud järelduse, et alkoholi tarvitanuna võib F. Bekker panna toime uusi kuritegusid, oli põhjendatud F. Bekkeri allutamine käitumiskontrollile ning talle alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine.

§ 337

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 11. F. Bekkeri kaitsja G. Palm on taotlenud kokkuleppel kaitsjale makstud tasu hüvitamist süüdlasele. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata, jääb vastavalt

§ 185

lg-le 2 menetluskulu isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, ning ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Apellatsiooni esitanud kaitsja A. Neiland on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et apellatsiooni esitamise eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga määrataks 32,4 eurot. Taotletud summa vastab riigi õigusabi tasu alammäärale ning ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada.

§ 185lg 2 alusel tuleb riigi õigusabi kulu mõista välja süüdlaselt.

Allkirjastanud digitaalselt 7