4-21-1695/15

Väärteoasi 4-21-1695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2021.a. Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu M. M. kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Kaebuse esitaja M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), xxx xx-xx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond; Kaitsja Gregori Palm Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 230221002405 M. M. karistamises Liiklusseadus § 259 lg 2 p 3 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
3. Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 24.03.2021 otsuse väärteoasjas nr 230221002405 mille kohaselt karistati M. M.´i LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 14 trahviühiku ulatuses s.o 56 euroga selle eest, et 01.03.2021 osales ta liikluses jalgratturina, liigeldes mööda kõnniteed ei ületanud jalakäijate ülekäigurada jalakäija tavakiirusega vaid sõitis ülekäigurajale ning ette vasakult poolt liikunud sõidukile Honda. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju E. R.´ile, mis on fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 32 lg 1 p 1 ja § 2 p
6. 12.05.2021 esitas menetlusaluse isiku M. M. kaitsja advokaat Gregori Palm Harju maakohtule kaebuse milles palub menetluse lõpetamist kas VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt on puudulik kohtuvälise menetleja poolt otsuses ette heidetud väärteo kirjeldus, väärteo otsusest ei nähtu, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteo kirjelduses on öeldud, et menetlusalune isik ei ületanud ülekäigurada jalakäija tavakiirusega, vaid selle asemel sõitis ette vasakult poolt liikunud sõidukile Honda viidates kaitsja hinnangul liiklusseaduse sätete rikkumistele, mis ei haaku väärteokirjeldusega. Samuti peab kaitsja kaebuse täienduses ebaõigeks kohtuvälise menetleja hinnangut, et menetlusaluse isiku kiirus oli jalakäija omast kiirem, nimetades seda subjektiivseks ja mittekontrollitavaks asjaoluks.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt on tuvastatud, et M. M. osales liikluses jalgrattaga ja tema otsese tegevuse tagajärjel tekkis varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei nähtu liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi ja kokkupõrget oleks saanud ära hoida ainult menetlusalune isik, kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud ümbritsevat liiklust. Kohtuväline menetleja lähtus järelduste tegemisel videosalvestisest, tunnistaja E. R. ütlustest, sõidukitel tuvastatud vigastustest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toime pandud tegu kuulub karistamisele LS § 259 lg 2 p 3 alusel. Kohtuväline menetleja, lähtudes asjaoludest, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata, süü ei ole suur, puuduvad eelnevad rikkumised ning liiklusõnnetusega põhjustas kõige suurema kahju eelkõige iseendale, siis ei pea kohtuväline menetleja M. M.'i rahatrahviga karistamist mõistlikuks leides, et LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud väärteomenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M. M.´i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. M. M.´ile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta osales liikluses jalgratturina, liigeldes mööda kõnniteed ei ületanud jalakäijate ülekäigurada jalakäija tavakiirusega vaid sõitis ülekäigurajale ning ette vasakult poolt liikunud sõidukile Honda. Oma tegevusega 2 põhjustas varalise kahju E. R.´ile, mis on fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 32 lg 1 p 1 ja § 2 p 100 nõudeid ning pani toime LS § 259 lg-s 2 p 3 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul on tõsikindlalt tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud jalgratas põrkas ülekäigurajal kokku sõiduautoga Honda reg nr xxxxxx. Seda kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kui ka asitõendi vaatlusprotokoll. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud materjalidega tõendatud, et kaebuse esitaja 01.03.2021.a. kella 20:51 ajal Tallinnas, Sõpruse pst xx juures, osales liikluses jalgratturina, liikles mööda kõnniteed ning rikkus sellega LS § 32 lg 1 p 1 nõuet, millise kohaselt (väärteo toimepanemise ajal kehtinud) jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi: sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Kaebuse esitaja seda tegevust ka ei eita. Asjaolu, et menetlusalune isik sõitis rattaga kõnniteel on tõendatud ka vaadeldud videosalvestisega, millest nähtuvalt jalgrattur liikus mööda kõnniteed ning kuna LS § 32 märgib, et jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel ning see on lubatud ainult teatud eritingimuste olemasolul, milliseid kaebuse esitaja puhul ei esinenud, on tema rikkumine selles osas kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik on oma ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõitis jalgrattaga ning enne tee ületamist ta vaatas vasakule poole, autosid ütluste kohaselt ei tulnud. Ütluste kohaselt oli ta sõidutee ületamise peaaegu lõpetanud kui ta sai autolt löögi. Ütluste kohaselt ületas menetlusalune isik sõiduteed jalgrattal kuid sama aeglaselt nagu jalakäia ületab. Kuhu kohta sõiduk otsa sõitis menetlusalune isik ei mäleta, kukkumise tagajärjel lõi ta ära põlve. Ütlustes kordab menetlusalune isik, et kui tema hakkas teed ületama ei olnud kusagil näha autot, seega pidi tulema auto kiiresti. Lisaks nähtub ütlustest, et sõiduki juht rääkis telefoniga ja politsei palus selle kirja panna. Menetlusalune isik kutsus ütluste kohaselt politsei, et tõestada mis juhtus. Kohtu hinnangul ei kattu menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütlused teiste kogutud tõenditega. Nimelt kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videosalvestisega, mis käesoleval juhul on kohtu hinnangul kõige objektiivsemaks tõendiks antud menetluses. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud videosalvestist Tallinna linnakaamerast, millest on näha, et sõiduk Honda sõidab mööda sõiduteed ja enne ülekäigurada võtab hoo maha. Sõiduk on ülekäigurajal, kui sõiduki juhi suhtes paremalt poolt sõidab ülekäigurajale jalgrattur ja saab sõidukilt löögi. Kohtule esitati ka vaadeldud videosalvestis ning videos kajastatu kattub asitõendi vaatlusprotokolli sisuga. Videosalvestuselt on näha, et sõiduk võtab hoo enne ülekäigurajale jõudmist maha, jalgrattur tuleb hooga, mida kuidagi ei saa nimetada jalakäija kiiruseks kuivõrd on näha aktiivset väntamist, olukorda, et jalgratas liigub kiiresti ning läheb sama hooga ka ülekäigurajale peatumata hetkekski. Kohtu hinnangul jõuavad jalgrattur ning sõiduk ülekäigurajale üheaegselt ning seepärast toimub ka kokkupõrge. Seega tuleb menetlusaluse isiku ütlused lugeda ennast õigustavateks mis on ilmselt antud eesmärgiga pääseda süüst, teadmata, et sündmus salvestati linnakaameraga. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja tähelepanekuga, et kohtuvälise menetleja otsuses on välja selgitamata varalise kahju suurus tunnistaja E.R.´ile ning puudub igasugune analüüs, mis aitaks jõuda järeldusele, et menetlusalune isik oli liikluses hooletu. Küll aga on kohtule 3 esitatud materjalide hulgas sõiduki Honda reg nr xxxxxx vaatlusprotokoll, millel on tuvastatud sõidukil ilmnenud vigastused: raami vasakpoolsel tagaosal nühkejälg ja kõver tagaratas. Vigastuste ilmestamiseks on esitatud ka fototabel. On põhjendatud alus arvata, et sõidukile tekitatud füüsilised vigastused on tekitanud mõningase varalise kahju kuivõrd sõiduki kahjustuste likvideerimise/parandamise eest tuleb tasuda. Kuivõrd varalise kahju hüvitamist menetlusaluselt isikult ei nõuta on kohtu hinnangul piisavaks tuvastatav fakt, et varaline kahju tekitati, mitte täpne varalise kahju suurus. Mis puutub liikleja hoolsust märgib kohus, et M. M. süüks arvatud käitumise puhul saab kõneleda naturalistliku kausaalsuse olemasolust. Kui menetlusalune isik ei oleks jalgrattaga taolise hooga teed ületama asunud, vaid õigel ajal või enne tee ületamist veendunud, et sõidukit ei tule, näiteks hoogu aeglustama või peatuma, poleks liiklusohtu tekkinud ja see oht poleks saanud sõiduauto ning jalgratta kokkupõrkes realiseeruda, samuti ei oleks tekkinud varalist kahju. Kuna naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral üksnes isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus, peab järgnevalt kindlaks tegema, kas saabunud tagajärge saab selle põhjustajale normatiivselt omistada. Selleks on vaja tuvastada hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 23 ja
10. oktoobri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8.) Seega tuleb kohtu hinnangul hinnata kas menetlusalune isik jalgratturina oli valinud ebaõige sõidukiiruse, mis viis varalise kahju põhjustamiseni ning seda esitatud tõendite alusel. Kohus peab keskmiseks mõistlikuks jalgratturi kiirust selliseks mis tagab kontrolli jalgratta üle, sh võimalus pidurdada ja takistuse ees peatuda. Kõnniteelt ülekäigurajale minnes tuleb igal kergliiklejal veenduda, et tee ületamine on ohutu, vaatamata sellele, et eesõigus teed ületada on kergliiklejal. Jalgrattur peab olema eriti tähelepanelik ning on liiklusseaduse kohaselt kohustatud valima ülekäigukoha läbimiseks sobiva kiiruse, milleks on jalakäija tavakiirus (LS § 321). Kohtule esitatud videosalvestise kohaselt on kohus veendunud, et jalgrattur sõiduteed ületades ei veendunud ühelgi moel kas mõni sõiduk läheneb või mitte kuivõrd esiteks videosalvestiselt on näha, et rattur sõidab ülekäigurajale suure hooga peatumata, teiseks sõiduk lähenes ülekäigurajale väga aeglaselt (nähtav videolt) ning kolmandaks taolistes ilmastiku tingimustes (nähtavus oli hea) pidanuks iga liikleja kes ülekäigurajale mõistliku kiirusega läheneb lähenevat sõidukit märkama. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et jalgrattur jõudis ülekäigurajale täpselt samal ajal mil sõiduk ning jalgrattur ei võtnud enne sõiduteele jõudmist hoogu maha nii nagu seda tegi sõiduki juht enne kui ülekäigurada ületama asus. Silmale nähtavalt liikus jalgrattur kõnniteelt jalgrattaga suure hooga seega pole võimalik kõneleda sellest, et ta toimis eriti tähelepanelikult. Selliselt käitudes ei veendunud jalgrattur igakülgselt enda järgnevate sammude ohutuses. Järelikult eeldatakse LS § 321 lg 1 mõttes keskmiselt mõistlikult jalgratturilt just sellist kiiruse valikut ja tähelepanelikkust, mis võimaldaks igal juhul jalgratta ohutult peatada ning sõidukiga kokkupõrget vältida nii nagu seda suudab teha jalakäia keskmisel kiirusel liigeldes. Piisavalt tähelepanelik jalgrattur peab aru saama, et liiklusohu vältimiseks ei piisa teadmisest, et jalgrattaga võib sõites sõiduteed ületada. Seega tuvastatud asjaolude põhjal saab asuda seisukohale, et M. M. ei pannud lähenenud sõidukit õigel ajal tähele, tuginedes sõiduteed ületama asudes eeldusele, et ta tohib sealt üle sõita, veendumata seetõttu küllalt tähelepanelikult selles, kas sõiduk tegelikult läheneb või mitte. Kokkuvõtlikult lubavad tuvastatud asjaolud kõneleda sellest, et M. M. ei valinud jalgrattaga sõiduteed 4 ületades sobivat ja ohutut kiirust mille tõttu põhjustas teisele isikule liiklusõnnetusega varalise kahju. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et M. M. süüks pandav väärtegu toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 järgi, s.o vastavalt jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et M. M.´i poolt LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei esine kohtu hinnangul õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist ettevaatamatusega. Kohus leiab, et M. M. on talle süüks pandava väärteo toime pannud ettevaatamatusena hooletuse vormis. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus märgib, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 32 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteoga vastavalt LS § 259 lg 2 p 3 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Lähtudes asjaoludest, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata, tema süü ei ole suur ning vähetähtis ei ole asjaolu, et ta põhjustas liiklusõnnetusega kõige suurema kahju eelkõige iseendale, nõustub kohus nii kohtuväline menetleja kui ka menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, et väärteomenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Seega tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 230221002405 M. M. karistamises Liiklusseadus § 259 lg 2 p 3 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-
12. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5