4-21-2977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2977 (2302,21,007692) Kohtunik Mairi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot Menetlusalune isik X – isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond Kaitsja Eino Tamm; xxx xx, xxxxx Tallinn; tel: xxxxx; xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 07.07.2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,007692, millega Xi karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus.
2. VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Xi kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. 1 4-21-2977
3. Otsuse koopia edastada Xile, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirvalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I MENETLUSE KÄIK JA VÄÄRTEO ASJAOLUD
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 07.07.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,007692 karistati Xi

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot.

Väärteootsuse kohaselt juhtis X 03.06.2021 kella 14:29 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, RUU - IHASALU tee xx. km mootorsõidukit sellises haigusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx xxx AS'le (fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis). Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 70

lg 1 sätestatud nõudeid, mis on kvalifitseeritav

§ 223lg 1 järgi.

1. 23.07.2021 esitas X lepinguline esindaja Eino Tamm nimetatud väärteootsuse peale kaebuse. Kaebuses leiti, et X ei ole väärtegu toime pannud ja väärteomenetluse otsus ei ole seaduslik, mistõttu vaidlustab kaebuse tervikuna. Kaebaja ei vaidlusta, et juhtis mootorsõidukit reg nr xxxxxx väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, samuti ei ole vaidlust, et auto teelt väljasõidu tagajärjel sai juht (s.o. kaebaja kui ainus sõidukis olnud isik) vigastada, samuti sai vigastusi sõiduk (tekkis varaline kahju). Kaebus esitatakse põhjusel, et liiklusõnnetuse juhtumis puudub Xi süü ning juhi liiklusohtliku terviseseisundi pidanuks tuvastama arst, kuid seda ei ole tehtud.
2. Väärteoasja nr 2302,21,007692 otsus põhineb eeldusel, et auto teelt väljasõit ja selle tagajärjed olid põhjustatud juhi hooletusest. Järelikult asus kohtuväline menetleja seisukohale, et Xil oli võimalus ette näha oma sellise haigusseisundi teket, mis võib takistada liiklusolude täpset tajumist, kuid sõidukit juhtima asudes ta ei teinud seda. Kaebuse esitaja selle järeldusega ei nõustu, vaid leiab, et ei saanud ega pidanud 03.06.2021 sõidukit juhtima asudes ette näha, et tal võib tekkida ajutine psüühikahäire, mille tõttu ta pole suuteline situatsioonist aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kuni liiklusõnnetuse juhtumiseni oli auto sõidu alustamisest läbinud üle kolmekümne

§ 70

lõike 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (liiklusohtlik terviseseisund).

§ 70

lõike 4 kohaselt tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst.

§ 70

lõike 10 kohaselt kehtestab liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi määrusega Vabariigi Valitsus. Väärteoasjas nr 2302,21,007692 liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakt puudub. Kohtuväline menetleja on jätnud nõuetekohase tõendi kogumata, mistõttu kaebuse esitaja poolt väärteoprotokollis ette heidetava väärteo toimepanemine ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Kaebuse esitaja leiab, et 2 4-21-2977 olulise menetlusliku puuduse tõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. Samuti palub kaebuse esitaja tema kasuks välja mõista tema poolt esindajale makstud tasu summas 180 eurot. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. 5. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isikule esitatud väärteosüüdistus on õige ning rikutud ei ole väärteomenetlusõigust ega materiaalõigust. Menetleja ei ole süüdistanud isikut mitte liiklusohtlikus terviseseisundis juhtimises, vaid juhtimises sellises haigusseisundis, mis takistas tal liiklusolude täpset tajumist ja need on menetlusaluse isiku enda ütlused.

§ 70

sätestatut ei saa tõlgendada sõnasõnalt, kuivõrd nt väsimusseisundit ei saa arst kuidagi tuvastada ning sõna-sõnalt selle sätte tõlgendamise korral ei oleks sellisel juhul võimalik kellelegi vastava rikkumise eest süüdistust esitada olukorras, kus isik on öö otsa magamata, jääb roolis magama ja sõidab vastu puud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
2. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
3. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selles, kas menetlusalune isik on süüdi talle etteheidetavas väärteos ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteokaebuse lahendamisel andis ütlusi nii menetlusalune isik, kui uuriti ka kirjalikke tõendeid.
4. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. 3 4-21-2977 10. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub, et Xi süüdistatakse selles, et ta juhtis 03.06.2021 kella 14:29 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, RUU - IHASALU tee xx.km mootorsõidukit sellises haigusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx xxx AS'le (fikseeritud fototabelis, sõiduki vaatlusprotokollis). Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 70

lg 1 sätestatud nõudeid, mis on kvalifitseeritav

§ 223lg 1 järgi.

11. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollidest (tl 1, 2), sündmuskoha skeemist (tl 3) ning lisatud fotodest (tl 4-17) nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Harjumaal, Jõelähtme vallas asuv Ruu-Ihasalu tee xx km suunaga Kubja tee poolt Jõeääre tee suunas, mis on sirge ja kus on suurim lubatud sõidukiirus 90km/h. Tee on kaetud kuiva asfaltkattega ning on tasane, väljas on valge aeg. Kahjustusi on saanud menetlusaluse isiku sõiduauto MINI Country Man Cooper reg märgiga xxxxxx, mille omanikuks on xxx xxx AS ja mis asub sõiduteest vasakul pool ning on esiosaga vastu puud. Sündmuskohal tehtud fotodest ja sõiduki vaatlusprotokollist (tl 18) nähtub, et sõiduautol MINI Country Man Cooper reg märgiga xxxxxx on esistange deformeerunud ja osaliselt kinnitusest lahti, kapott deformeerunud ning parempoolsed rehvid survestamata. Regionaalhaigla teatisest (tl 22) nähtub, et Xil tuvastati rinna lülimurd. Seega on nimetatud tõenditega tuvastatud X kasutuses oleva ja AS-le xxx xxx kuuluva sõiduki vigastused ning sellest omakorda ka varaline kahju. Samuti on tuvastatud X vigastused, mistõttu on antud juhtumi puhul tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

1. X selgitas 20.10.2021 toimunud istungil, et ta ei leia endal mingit süüd. Enne sõitu tundis ta ennast hästi, oli sõidukiga sõitnud enne vastu puud sõitmist umbes 30 km. Koduni oli jäänud veel umbes 5 km. Järsku tundis, et tal hakkas pea ringi käima, hakkas halb ning kaotas teadvuse. Kõik juhtus nii kiiresti, et ta ei suutnud midagi teha ning põrkas autoga vastu puud. Ta seostab oma võimalikku terviseseisundi halvenemist Covid vaktsiiniga. Viimase süsti sai ta 13.05.
2. Peale seda oli tal pidevalt enesetunne halb. Oli vererõhu kõikumisi. Käis isegi südame arsti juures, kuid seal mingit patoloogiat ei tuvastatud. Öösel oli maganud umbes 6 h. Ta ei oska seletada, mis temaga juhtus. 13.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos väärteoprotokolli kohaselt ette heitnud

§ 70

lg 1 keelu rikkumist, mille kohaselt juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. 14.

§ 70

lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).

§ 70lg 4 kohaselt tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et kohtuväline menetleja määratles Xi haigusseisundi viimase kohtuvälises menetluses antud ütluste põhjal, milleks olid pearinglus ja võib olla ka pisut õhupuudust, samuti on ilmnenud viimasel ajal väga drastilisi vererõhu kõikumisi. Samuti tugines kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvaidlustes Xi kohtuvälises menetluses antud ütlustele, kui ütlustele, 4 4-21-2977 mida kohus kohtuistungil avaldas. Nimetatud asjaolu aga ei vasta tõele, kuna kohus ei avaldanud Xi kohtuvälises menetluses antud ütlusi, kuivõrd isik andis ütlusi kohtuistungil, mistõttu on kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine ja nendele tuginemine välistatud. 15. Kohtuvaidlustes leidis kohtuväline menetleja esindaja, et vaidluse all olev

§ 70

lg 1 on rikkumisnormina väärteoprotokollis õigesti märgitud.

§ 70

lg 1 ütleb, et isik ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning sulgudes on märgitud, et edaspidi nimetatakse seda liiklusohtlikuks terviseseisundiks. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus, et

§ 70lõikest 4 tulenevalt tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst.

Samas, VV 12.05.2011 määruse nr 62 lisas on liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisi vorm, mille kohaselt, kui ekspert tuvastab isikul liiklusohtliku terviseseisundi, siis teostab ta isiku tervise osas kontrolli

§ 70lg 2 toodud haigusseisundite osas, s.o.

kontrollib nägemist, horisontaalset vaatevälja, liikuvate jäsemete olemasolu, liigese jäikust, halvatust, psüühikahäiret või juhtimisvõimet alandava või halvava aine toimet ja seda, kas mootorsõiduki juhtimine on lubatud erinõude või piiranguga. Sellest ei nähtu, et teostatakse vererõhumõõtmisi või kontrollitakse kas juht on väsimusseisundis, mille tagajärjel liiklusõnnetus juhtus. Isik ise ütles, et tal esineb südame rütmihäireid, pearinglust. Neid mõõtmisi, kontrolle liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisel esineb. Ometi on see selline terviseseisund, mis tekitab halva enesetunde, mille tulemusel võib ta kaotada teadvuse ja sõita vastu puud. Õnneks sel korral oli see puu, mille vastu ta sõitis ja mitte jalakäija ega jalgrattur, laste grupp. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et

§-s 70 lg 1 sätestatut ei saa võtta sõna-sõnalt, et tuleb tuvastada liiklusohtlik terviseseisund ja seda saab teha ainult arst. Väärteomenetluses on tõendiks ka menetlusaluse isiku ütlused ja selline seisund, mida isik ise on omakäeliselt kirjeldanud, on samamoodi selline haigusseisund, mis takistas tal liiklusolusid täpselt tajuda. Menetleja ei ole süüdistuse esitamisel eksinud. PERHi statsionaarsest ekpikriisist nähtub, et isik jäi 3. juunil roolis magama. Seda ei ole tegelikult võimalik tuvastata, kui võtame

§ 70

lg 1 sõna-sõnalt ja tõlgendame, et tegemist peab olema ainult liiklusohtliku terviseseisundiga, mille saab üksnes arst tuvastada selleks, et seda sätet saaks isikule süüks panna. Seda, kas liiklusõnnetus toimus magama jäämise tagajärjel, ei ole eksperdil hiljem võimalik tuvastada. Kui seadusandja sooviks selle sätte sõna-sõnalist järgimist, siis milleks on sinna sisse märgitud sõna „väsimusseisund“, mille peab hiljem tuvastama ekspert, aga mida tal teha võimalik ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et seadusandja on sellise sätte kehtestamisel sinna sulgudesse märkinud liiklusohtlik terviseseisund, et seda mõistet saab hiljem kasutada ka liiklusohtliku terviseseisundina. See ei välista seda, et isiku haigus- või väsimusseisundit, mille tulemusena juhtub õnnetus, ei saaks kohtuväline menetleja isikule süüks panna tema enda ütluste põhjal, kui tal ilmnevad sellised asjaolud, mida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisel ekspert tuvastada ei saa. 16. Kohus märgib esmalt, et

§ 70

sätte sõnastus on paraku seadusandjal ebaõnnestunud, mis tekitab palju küsitavusi selle tõlgendamisel ning rakendamisel, eriti mis puudutab väsimusseisundit. Käesolevas menetluses on menetlusalusele isikule ette heidetud aga mootorsõiduki juhtimist haigusseisundis. Hinnates kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis ning kuulates ka menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohti jõudis kohus järeldusele, et kohtuväline menetleja ei ole järginud väärteomenetlusõigust ning on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus nõustub siinkohal täielikult kaebajaga selles, et 5 4-21-2977 kohtuväline menetleja ei saanud ise tuvastada menetlusaluse isiku haigusseisundit, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse, vaid seda peab vastavalt

§ 70lõike 1 ja 4 kohaselt tegema arst.

Käesoleval juhul pole nõuetekohaselt tõendatud, et väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas juhtis X mootorsõidukit sellises haigusseisundis, mida

§ 70

lg 1 kohaselt loetakse liiklusohtlikuks terviseseisundiks ning millise eriteadmisi nõudva otsustuse tegemise pädevuse on seadusandja andnud

§ 70

lg 4 alusel arstile.

§ 5

sätestab, et liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde. X toimetati sündmuskohalt kiirabiga Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus menetleja oleks võimalusel saanud taotleda tervishoiuteenuse osutajalt muuhulgas ka võimaliku liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamist. Seda paraku ei tehtud. Samuti ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja esindaja tõlgendusega selles, et nimetatud sätet ei saa võtta sõna-sõnalt ning arst tuvastab üksnes haigusseisundid, mis on toodud Vabariigi Valitsuse 12.05.2011 määruses nr 62, s.o. liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi kehtestamine lisas toodud haigusseisundid. Muudel juhtudel arst haigusseisundit või väsimusseisundit arst ei tuvasta. Viimast kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha kohaselt ei saagi arst tuvastada. 17. Kohtu hinnangul ei saa isik ise ega ka menetleja tuvastada isiku tervislikku seisundit, mida saaks nimetada haigusseisundiks ja veelgi enam liiklusohtlikuks terviseseisundiks. Pearinglus või vererõhu kõikumised on üsna tavapärased terviseseisundi nähtused, millest viimast ei pruugi inimene isegi tajuda. Samuti ei saa kohtu hinnangul pelgalt menetlusaluse isiku enda ütluste pinnalt anda hinnangut selles, et just menetlusaluse isiku enda poolt varasemalt tuvastatud vererõhu kõikumised on sellised, mis võimaliku haigusseisundi põhjustas või mis keelaks inimesel sõidukirooli asuda. Mis puudutab vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist menetlusalusel isikul järsku tekkinud pearinglusesse ja õhu puudusesse, siis märgib kohus lühidalt järgmist. Inimesi võib mootorsõiduki juhtimise ajal terviserike tabada ka täiesti teadmatult ja ootamatult, mille puhul ei pruugi inimesel olla enam võimalik kuidagi reageerida, et sõidukit ohutult peatada (nt infarkt, insult). Selliseid terviserikkeid võib tekkida ka olukorras, kus isik ei ole varasemalt mingeid kõrvalekaldeid täheldanud ning tunneb ennast sõidukit juhtima asudes hästi. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tundis ta ennast rooli asudes hästi. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul menetlejal võimalik isiku enda tervise kirjelduste põhjal või ootamatu terviserikke korral, mille üle inimesel puudub kontroll esitada süüdistust

§ 70

lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel, kuivõrd sellised terviserikked võivad tabada inimesi ootamatult ja ilma eelnevate sümptomiteta. 18.

§ 70tõlgendamise osas märgib kohus muuhulgas järgmist.

Kehtiv Liiklusseadus võeti vastu 17.06.2010 (RT I 2010, 44, 261), mis jõustus 01.07.

1. Käesoleva seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/eelvaadeSeadusUudis/694#2) võeti käesolevasse seadusesse üle Vabariigi Valitsuse
2. juuli 2001.a. määrusest nr 241 „Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise kord“ sätestatud väsimus ja haigusseisundi tuvastamisega seonduv üldregulatsioon. Selleks, et

§ 70

lg 1 sätet õigesti tõlgendada tuleb kohtu hinnangul eeltoodu pinnalt pöörduda seega tagasi just Vabariigi Valitsuse

1. juuli 2001.a. määruse nr 241 poole, mis sätestas „Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise korra“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestas: „Liiklusseaduse“ § 20 lõike 7 kohaselt ei tohi juht 6 4-21-2977 (edaspidi isik) olla sellises haigus- või väsimusseisundis (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning Vabariigi Valitsuse
2. veebruari
3. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Määruse § 3 kohaselt võisid liiklusohtlikku terviseseisundit tuvastada nii liiklusjärelevalvet teostav ametiisik kui arst. Määruse § 10 kohaselt olid arsti poolt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisel tehtud otsuse kohustuslikud formuleeringud liiklusohtlik haigusseisund, liiklusohtlik väsimusseisund kui ka see, et liiklusohtlikku terviseseisundit ei esine. Kuivõrd nimetatud määruse üldregulatsioon võeti Liiklusseaduse seletuskirja kohaselt üle ka kehtivasse seadusesse, siis saab öelda, et nii haigusseisundit kui ka väsimusseisundit kehtiva

§ 70

lg 1 tähenduses ja mida seadusandja on kokkuvõtvalt nimetanud liiklusohtlikuks terviseseisundiks saab tuvastada üksnes arst

§ 70lg 4 tulenevalt.

Seda käsitlust on kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 03.06.2015 lahendi punktis 2.3.1 kriminaalasjas nr 1-14-9476 märkides, et

§-s 70 lg 1 nimetatud väsimusseisundi tuvastamine nõuab riigi poolt tunnustatud tervishoiuteenuse osutaja läbiviidavat ekspertiisi. Teisisõnu, väsimusseisundit ei saa tuvastada kohtuväline menetleja ega kohus ning ammugi saa seda teha haigusseisundi puhul. Samuti on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma 13.04.2015 lahendi p-s 10 tsiviilasjas nr 2-14-11477 andnud mõista, et sõidukijuhi haigus- ja väsimusseisundi peab tuvastama arst ja selleks peab

§ 193

lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja toimetama isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks. Seega on ka kõrgema astme kohtud tõlgendanud

§ 70

lg 1 koostoimes

§ga 70 lg 4, et liiklusohtliku terviseseisundi saab tuvastada üksnes arst aga mitte menetleja.

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab, et kohus kogub vajadusel ka ise asjakohaseid tõendeid. Kohus tegi küll järelepärimise Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Xi ravidokumentide saamiseks seoses 03.06.2021 toimunud liiklusõnnetusega, kuid sellest ei nähtu, et Xil oleks kontrollitud ka liiklusohtlikku terviseseisundit. Seda ei kinnita ka väärteomenetluses kogutud tõendid. Samas ei ole kohtul võimalik seda ka omaalgatuslikult koguda, kuivõrd inimese terviseseisund ajas muutub, mistõttu ei ole tagantjärgi võimalik tuvastada, kas Xil esines liiklusohtlik terviseseisund, mille tagajärjel ta sõitis teelt välja ja vastu puud või mitte.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja on käesoleval juhul jätnud Xi haigusseisundi ehk liiklusohtliku terviseseisundi nõuetekohaselt tuvastamata vastavalt

§-le 70 lg 1 ja 4 sätestatule ning seda viga ei ole võimalik kohtulikul arutamisel kõrvaldada ka kohtul, siis ei ole Xile etteheidetav süü

§ 70

lg 1 nõuete rikkumises ja

§ 223lg 1 väärteo toimepanemises tõendatud.

Sellest tulenevalt kuulub Xi kaebus rahuldamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Xi esindaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 180 eurot 3 tunni eest seoses esindamisega kaebuses PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl’i 07.07.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,21,
2. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus Xi kaebuse 7 4-21-2977 ja lõpetas menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Xi kasuks välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. Nimetatud summa on igati mõistlik, põhjendatud ning vastab asja keerukusele ja sellele kulunud ajale. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 8