Kostja rikkus tööde vastuvõtmise kohustust. Kostja ei ole 21.05.2020 tööde teostamise akti siiani allkirjastanud, kuid hageja hinnangul on tegemist põhjendamatu akti allkirjastamata jätmisega ning objektil Xxxx hageja poolt teostatud tööd tuleb
alusel lugeda vastuvõetuks olenemata sellest, et kostja ei ole tänaseni tööde teostamise akti allkirjastanud. Töövõtutasu on sellest tulenevalt muutunud
Töö hind ja sisu lepiti kokku hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mida kostja on omapoolselt ka aktsepteerinud, kuivõrd on tasunud osaliselt ettemaksuarve nr
lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina (
lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja võttis 08.04.2020 telefoni teel ühendust hageja esindajaga ning uuris ekskavaatori rendi tunnihinna suurust. Hageja esindaja sõnul sõltus tunnihind renditavast seadmest: hüdrauliliste lõikuritega ekskavaator 70.00 eurot ning kopaga ekskavaator 40.00 eurot. Hageja esindaja uuris kostja esindajalt, miks ta tunnihinda küsib, millele kostja esindaja vastas, et soovib teostada oma objektil lammutustöid, objektil töötava ekskavaatori tööaega isiklikult jälgida ja vastavasisulise graafiku tööde mahu kinnitamiseks koostada. Kostja täpsustas samuti, et tunnihinna teadmine on vajalik selleks, et tööde teostamise lõpetamisel osata hinnata lõplikku töövõtutasu. Hagi järgi suulise töövõtulepingu aluseks oleva hinnapakkumist ei ole kostja kätte saanud, sest see ei olnud talle saadetud. Hagi lisadest on näha, et hageja on pakkumise saatnud e-postile xxxx, mis ei ole kostja e-post ega selline e-post, millele oleks kostjal juurdepääs. Kostjal ei olnud objektiivselt võimalik tutvuda pakkumise sisuga, sest see oli saadetud kolmanda isiku e-postile. 16.04.2020 saatis hageja kostjale arve, mille järgi kuulus tasumisele ettemaks koos käibemaksuga summas 6 000.00 eurot. Ettemaksuarves märkis hageja tööde kogumaksumuseks 9 800.00 eurot + käibemaks. Kostja tasus 21.04.2020 kahe osamaksega ettemaksuarvest 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00) ning 22.04.2020 alustas hageja tööde teostamist aadressil Xxxx. Kostja leiab, et ettemaksuarves märgitud kogumaksumus ei saanud kostja arusaama järgi ning poolte vahel peetud telefonikõnedele toetudes olla lõplik ja siduv, vaid sõltus tegelikult teostatud tööde mahust. Kostja märgib, et ettemaksuarve edastas hageja kostja e-postile xxxx, mis tõendab, et hageja oli kostja e-posti aadressist teadlik. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei edastanud hageja hinnapakkumise kostja e-posti aadressile ning sellest johtuvalt ka mille alusel väidab hageja, et suuline töövõtuleping oli sõlmitud hinnapakkumise alusel, mida kostja pole näinud ega mille olemasolust polnud teadlik. Kostja leiab, et suulise töövõtulepingu sõlmimisega lepiti kokku järgmises: hageja teostab aadressil Xxxx endise ühiselamu osaliste varemete lammutustöid, jäätmete pulbristamist ning veoautodele laadimist, tööd lõpetatakse hiljemalt 06.05.2020, töövõtutasu koosneb ettemaksest ja pärast tööde vastuvõtmist väljamakstavas summas, mille suurus sõltub tegelikult teostatud tööde mahust. Kostjal tuli maksta ettemaksuna arve alusel 6 000.00 eurot, hinnanguline tööde kogumaksumus 9 800.00 eurot on ligikaudne, seda võib tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega. Kostja poolt koostatud graafiku järgi alustas hageja tööde teostamist 22.04.2020 ning ajavahemikus kuni 05.05.2020 tegi tööd kokku 60 tundi. Ajavahemikus 06-18.05.2020 hageja töid ei teostanud, mistõttu ei saanud tööd kokkulepitud ajaks valmis. Vaatamata asjaolule, et hageja viivitas töölepingu täitmisega, rikkudes suulisest töövõtulepingust tulenevat kohustust, jättis kostja
§-des 100-126 nimetatud õiguskaitsevahendid kasutamata, soovides säilitada hageja kui koostööpartneriga head ärisuhted. Töölepingu täitmisega viivitamise tõttu nurjusid kostja läbirääkimised Venemaa investoriga, kes kaotas lammutamistööde lõpetamise tähtaja 3 ületamise tõttu huvi Xxxx aadressil asuva kinnistu arengusse investeeringute vastu. Hageja oli läbirääkimiste ajal kinnitanud, et kinnistu maa-ala on lage hiljemalt 06.05.2020, mis oli suulise kokkuleppe alusel tööde teostamise tähtaeg. 19.05.2020, s.o pärast enam kui kahenädalast pausi, jätkas hageja tööde teostamist ning töötas kuni 21.05.
) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (
lg 3).
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Puudub vaidlus, et kokkulepitud tööd said 21.05.2020 valmis ja olid tehtud nõuetekohaselt. Pooled ei vaidle ka, et hageja esitas kostjale tööde tasumiseks 16.04.2020 ettemaksu arve nr 220101 summas 6 000.00 eurot, arve maksetähtaeg oli 19.04.2020 (dtl 74). Kostja tasus 21.04.2020 ettemaksuarvest nr 220101 pangaülekannetega 5 000.00 eurot (3 000.00 + 2 000.00). Pärast tööde teostamist esitas hageja kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 4 800.00 eurot + käibemaks ehk kokku 5 760.00 eurot (4 800.00 + 960.00) eurot. Arvele nr 220150 märkis kostja ka meeldetuletuse arve nr 220101 summas 1 000.00 eurot võlgnevuse kohta. Arve nr 220150 maksetähtaeg oli 26.05.2020 (dtl 76). Kokku on kostja poolt seega hagejale tasumata 6 760.00 eurot. Puudub vaidlus ka, et hageja viis pärast kinnistul teostatud tööde lõpetamist järelejäänud vanametalli kokkuostupunkti ning sai selle eest 3 030.55 eurot (dtl 118). Käesoleval juhul on pooltel muuhulgas vaidlus, mis oli kokkulepitud tööde maksumus ning kas kostja peab hagejale lisaks juba tasutule (5 000.00 eurot) veel juurde maksma. Hageja on seisukohal, et töövõtuleping sõlmiti 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, millega lepiti kokku, et töövõtutasuks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk töövõtutasu koos käibemaksuga on 11 760.00 eurot (9 800.00 + 1 960.00). Kostja on aga seisukohal, et tööde kogumaksumus 9 800.00 eurot + käibemaks, on olnud ligikaudne, seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega. Kostja leiab, et poolte suulisele kokkuleppele toetudes on töövõtutasuks tööde valmimise hetkel (21.05.2020) 5 100.00 eurot. Kostja leiab ka, et kuna hageja oli kostjale kuuluva metalli müünud 3 030.55 euro eest ning ta oli ettemaksuna hagejale maksnud 5 000.00 eurot, on kostja töövõtutasu kohustus hageja eest täidetud, sest kokku oli hageja saanud kostjalt 8 080.55 eurot, mis ületas tegelikkuses teostatud tööde maksumust (5 100.00 eurot) ning kattis ka ettemaksuarve tasumisel maksmata jäänud 1 000.00 eurot. Kostja hinnangul sai hageja temalt isegi 1 930.55 eurot rohkem. Lisaks on kostja seisukohal, et tööd ei saanud kokkulepitud ajaks valmis. Kohus selgitab, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus 9 sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu suuliselt. Poolte vahel on aga vaidlus selles, mille alusel poolte suuline töövõtuleping sõlmiti, s.o kas 18.03.2020 hageja hinnapakkumise alusel, nagu väidab hageja, või 08.04.2020 telefoni teel suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena, nagu väidab kostja. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hinnapakkumise edastanud OÜ TONART juhatuse liikmele S.Š.. Hageja on kohtule selgitanud, et põhjus, miks tema hinnapakkumise edastas kostjale S.S, seisneb selles, et esialgu hinnaküsimine hagejale tuli S.Silt, mitte E.L.ilt, ja seetõttu saatis ta hinnapakkumise S.Sile. Kostja teatas, et ta ei ole hageja 18.03.2020 hinnapakkumist kunagi näinud ega olnud selle olemasolust enne hagiga tutvumist teadlik. Kohus siinkohal kostjaga ei nõustu. Kostjale hageja 18.03.2020 hinnapakkumise edastamist tõendab S.Si 20.03.2020 e-kiri (saadetud kell 2:48:05) kostja esindaja e-posti aadressile xxxx, millega S.S edastas E.L.ile hageja hinnapakkumise (dtl 147-150, 202). S.Si 20.03.2020 e-kiri kostjale sisaldas erinevalt kostja poolt avaldatust hageja 18.03.2020 hinnapakkumist (ofert) (dtl 202). Hageja hinnapakkumisest nähtub, et vaidlusaluste tööde hind on 9 800.00 eurot + käibemaks, vanametall kuulub hagejale (dtl 150, 202). Hageja leiab, et hinnapakkumise nõusoleku (aktsept) andis kostja esindaja E.L. hagejaga 08.04.2020 peetud telefonikõnes, milles teavitas ka, et informeerib kokkuleppe saavutamisest koheselt ka S.Si. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mida täpselt pooled 08.04.2020 peetud telefonikõnes arutasid, tuleb siiski S.Š.i kohtule esitatud kirjaliku seletusega lugeda tõendatuks, et suuline töövõtuleping poolte vahel sõlmiti siiski hageja poolt tehtud hinnapakkumise alusel (dtl 187, 189). Kohus selgitab, et TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama sätte lg 2 alusel on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Ka Riigikohus on 25.11.2020 otsuses (punkt 11.3.) tsiviilasjas 2-18-10961 asunud seisukohale, et „menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt ka Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 13) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.“ Kohus nõustub hagejaga, et S.S 03.02.2021 kirjalike selgituste puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses ning see tõend on hinnatav koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks on ka kostja ise kohtule teatanud, et „kui tema selgitustest ei piisa, võib tema seisukohta 19.03.2020 e-kirja sisu ja teiste edastatud ja edastamata kirjade kohta kinnitada kohtus tunnistajana ka S.S isiklikult“ (dtl 161). Seega on ka kostja viidanud võimalusele kasutada tõendina käesoleva vaidluse lahendamisel S.Si ütlusi/ selgitusi. OÜ TONART juhatuse liige S.Š. 03.02.2021 selgitustest nähtub, et 2020 aasta märtsis pöördus tema poole kostja esindaja E.L. ning soovis vaidlusaluseid töid teostada. Kuivõrd OÜ TONART 10 tegeleb vaid materjali vedudega ja lammutustöid ei teosta ning kuna E.L. arvas, et lammutustöid peaks seega teostama mõni pädevust ja tehnikat omav ettevõte, pöördus S.Š. hageja juhatuse liikme poole palvega koostada hinnapakkumine kostjale kuuluva hoone lammutamiseks. Hageja esindaja koostas hinnapakkumise ja edastas selle OÜ TONART e-postile, mida viimane edastas seejärel kostja esindajale. S.Š. ja E.L. suhtlesid ka telefoni teel, kostja esindaja kinnitas, et saadetud hinnapakkumine talle sobib. S.Š.ile teadaolevalt suhtlesid poolte esindajad ka omavahel, kostja esindaja kinnitas hageja esindajale, et hageja hinnapakkumine temale sobib (dtl 189). Käesolevas asjas esitatud tõenditega on seega leidnud tõendamist, et poolte sõlmitud suuline töövõtuleping sõlmiti just hageja poolt esitatud 18.03.2020 hinnapakkumise alusel, mitte suuliselt peetud läbirääkimiste tulemusena, nagu väidab kostja. Kostja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Ka kostja väide, et tööde kogumaksumus, s.o 9 800.00 eurot + käibemaks, on olnud ligikaudne ning seda võis tööde lõpetamisel korrigeerida, arvutades lõpptasu seadme töötundide arvu korrutamisega poolte esindajate telefonivestluses nimetatud tunnitöö maksumusega, on samuti jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohtule tõendina esitatud hageja hinnapakkumisest nähtub selgelt, et tööde maksumuseks on 9 800.00 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 150). Kuivõrd kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hageja 18.03.2020 hinnapakkumise alusel ning leppisid kokku tööde kogumaksumuses 9 800.00 eurot + käibemaks, ei oma kostja koostatud graafik tehtud tööde, tundide, hindade ja maksumuse kohta (dtl 117) kohtu hinnangul käesoleval juhul iseenesest mitte mingisugust tähtsust. Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kostja esitatud taotlus tunnistada tema poolt koostatud graafik tõendiks mitte seletuseks, ei ole põhjendatud. Kohus ei saa menetlusosalise poolt dokumentaalses vormis antud seletust hagimenetluses „tõendiks tunnistada“. Tõendite loetelu sisaldub TsMS §-s 229, mille lg 2 esimene lause sätestab, et tõendiks võib olla (i) tunnistaja ütlus, (ii) menetlusosalise vande all antud seletus, (iii) dokumentaalne tõend, (iv) asitõend, (v) vaatlus ning (vi) eksperdiarvamus. Üksnes hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 teine lause). Kuivõrd käesolev tsiviilasi lahendatakse hagimenetluses, ei saa kohus tõendiks lugeda kostja poolt kirjalikus vormis antud seletust. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja teostas töövõtulepingu esemeks olevad tööd (mis said nõuetekohaselt tehtud) ning saatis 21.05.2020 kostja e-postile lõpparve summas 5 760.00 eurot (arvel ka meeldetuletus ettemaksu summas 1 000.00 eurot tasumise kohta), tööde teostamise ja vastuvõtmise akti ning fotod tehtud tööde kohta. Hageja palus kostjal akt allkirjastada ja hagejale tagastada (dtl 75-81).
lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hageja 21.05.2020 arvet nr 220150 koos tööde teostamise ja vastuvõtu aktiga kätte saanud, sest 21.05.2020 arve sattus rämpsposti ning rämpsposti kausta 11 puhastamisel kustutas ta selle koos teiste rämpskirjadega ära. Kostja väidab seega, et tal ei olnud mõistlikku võimalust tööde teostamise aktiga tutvuda ning seda allkirjastada. Ka siinkohal kohus kostjaga ei nõustu. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teine lause sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on 29.11.2017 otsuses (vt punkt 13) asjas 2-16-8010 märkinud järgnevat: „/…/ e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
alusel lugeda kostja poolt vastu võetuks ning kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tööd olid teostatud nõuetekohaselt. Ka kostja väide, et ta on vanametalli müügist saadud summat (3 030.55 eurot) arvestanud töötasu hulka, kuna pooltel ei olnud kokkulepet vanametalli hagejale jäämise osas, on kohtu hinnangul alusetu. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et hageja hinnapakkumine sisaldas ka selget tingimust, et vanametall jääb hagejale (dtl 202), siis ka vanametalli maksumuse lõplikust töövõtutasust maha arvutamine, ei ole praegusel juhul põhjendatud. Lisaks on hageja kohtule teatanud, et kui vanametall ei oleks kokkuleppest tulenevalt jäänud hagejale, siis oleks tööde maksumus olnud vanametalli maksumuse võrra suurem. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega eelnevast tulenevalt õigus keelduda tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei esitanud tasunõudele selliseid vastuväiteid ja tõendeid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid kostjale 12 õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse kokku summas 6 760.00 eurot. Hageja on esitanud viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina (
lg 1 teises lauses sätestatud määras) põhinõudest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 6 760.00 eurot. Hageja selgitas, et kostja tasus arve nr 220101 alusel 21.04.2020 kokku 5 000.00 eurot ja jättis tasumata 1 000.00 eurot. Alates 22.04.2020 on arvest nr 220101 tulenev kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 000.00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga (18.08.2020) on kostja viivituses arve nr 220101 tasumisega alates 22.04.2020 (k.a), s.o kokku 119 päeva. Viivise suuruseks ühes kalendripäevas põhinõudelt summas 1 000.00 eurot 8%-aastase viivisemäära korral on 0.219178 eurot (1 000.00 x 0,08/365). Seega on viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga (119 x 0,219178) 26.08 eurot. Hageja edastas kostjale 21.05.2020 arve nr 220150 summas 5 760.00 eurot. Arve nr 220150 maksetähtpäev oli 26.05.2020. Kostja ei ole arvet nr 220150 tasunud. Alates 27.05.2020 kuni hagi esitamiseni (18.08.2020) on kostja arve nr 220150 tasumisega viivituses 84 päeva, s.o 27.05.2020 (k.a) ‒ 18.08.2020 (k.a). Viivise suuruseks ühes kalendripäevas põhinõudelt summas 5 760.00 eurot 8%-lise aastase viivisemäära korral on 1.262466 eurot (5 760.00 x 0,08/365). Seega on viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga (84 x 1.262466) 106.05 eurot.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad
Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kuivõrd hagi esitati kohtusse 18.08.2020, on viivis alates 19.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.10.2021 (k.
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 6 760.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu 13 kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 205-206), milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 241.48 eurot, õigusabikulud summas 2 590.00 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on riigilõiv summas 241.48 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120.00 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ja 140.00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120.00 eurot (ilma käibemaksuta) jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja õigusabiteenusele kokku 21 tundi 35 minutit: 8 tundi 30 minutit - hagiavalduse koostamine ja täiendamine, 8 tundi 15 minutit - kostja vastuse ja selle lisade läbitöötamine, täiendavate tõendite läbitöötamine, hageja vastuse koostamine ja täiendamine, 50 minutit - taotluse koostamine hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks, 30 minutit - kostja 08.01.2021 menetlusdokumendi ja lisade läbitöötamine, 1 tund 25 minutit - dokumentaalse tõendi esitamise taotluse koostamine, 1 tund 50 minutit - toimiku läbitöötamine, hageja lõplike seisukohtade koostamine, 15 minutit – menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja märgitud ajakulu asja keerukusele ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisule ja mahule. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 2 590.00 eurot (s.o 21 tunni 35 minuti eest). 14 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2 831.48 eurot (241.48 + 2 590.00) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.