← Eesti

4-21-70/26

Väärteoasi nr.4-21-70 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 23.02.2021.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevat

) § 62 lg 2 järgi Menetlusalune isik ESTOCAR VEOD OÜ, registrikood 11880688, asukoht: Nõmme tee 6, Tiskre küla, Harku vald, Harju maakond seaduslik esindaja Urmet Maripuu, ik xxx Istungil osalenud isikud *menetlusaluse isiku ESTOCAR VEOD OÜ seaduslik esindaja – juhatuse liige Urmet Maripuu *kohtuvälise menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse – esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA 1.Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,019184 ESTOCAR VEOD OÜ karistamises

§ 62

lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

  1. ESTOCAR VEOD OÜ karistamises Liiklusseaduse § 2616 lg 2 järgi jätta Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,019184 muutmata. 3.Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.12.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,019184 OÜ-le ESTOCAR VEOD OÜ määratud rahatrahvi suuruse osas. 2.Mõista ESTOCAR VEOD OÜ-le Liiklusseaduse § 2616 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 500 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida viitenumber xxx. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus ESTOCAR VEOD OÜ-d karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega

§ 62

lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot, selle eest, et 09.11.2020.a kell 10.10 Peterburi tee ja Paneeli tn ristmikul Tallinnas Urmet Maripuu ESTOCAR VEOD OÜ juhatuse liikmena teadlikult lubas ESTOCAR VEOD OÜ huvides R M juhtida avalikult kasutataval teel mootorsõidukit Man TGA 26.430 6X2-2 LL reg.nr xxx, millel oli tasumata teekasutustasu. Urmet Maripuu, ESTOCAR VEOD OÜ (reg kood 11880688) veokorraldusjuhina, andis üle ESTOCAR VEOD OÜ huvides, tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile (R M, ik xxx), kellele ei ole lubatud seda dokumenti ja õigust anda, kuna R M ei tööta ESTOCAR VEOD OÜ-s. Sellise tegevusega rikkus ESTOCAR VEOD OÜ autoveoseaduse § 5 lg 1 ja liiklusseaduse § 1904 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 62lg 2 ja liiklusseaduse § 2616 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses ei nõustu ESTOCAR VEOD OÜ seaduslik esindaja Urmet Maripuu kohtuvälise menetleja otsusega selles, et ESTOCAR VEOD OÜ andis ebaseaduslikult R M üle tegevusloa ärakirja. R M tegi proovisõitu. Kontrolli ajal viibis autos veel K M, kellel oli sel hetkel ESTOCAR VEOD OÜ-ga tööleping. K M oli veoseveo eest vastutav ja kontrollis kogu veoprotsessi. Paraku Eesti Politsei tema dokumente ei taibanud kontrollida. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. Kuulanud ära menetlusaluse isiku esindaja ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et menetlusalusele isikule kuuluv sõiduk MAN TGA 26.430 6X2-2 LL reg.nr xxx liikus väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud 2 ajal ja kohas avalikult kasutataval teel ning omaniku, Estocar Veod OÜ, juhatuse liige ei olnud mootorsõiduki eest teekasutustasu tasunud. Nimetatud rikkumine on tõendatud lisaks menetlusaluse isiku seadusliku esindaja poolt rikkumise tunnistamisele ka teekasutustasu kontrolli väljatrükiga, millest nähtuvalt ei olnud 09.11.2020 kell 10.19 sõidukil reg.nr xxx teekasutustasu tasutud. LS § 1901 lg 1 kohaselt on teekasutustasu rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse §-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul. LS 1902 kohaselt tasutakse teekasutustasu üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et mootorsõiduki MAN TGA 26.430 6X2-2 LL reg.nr xxx täismass on 26000 kg. Seega antud sõiduki eest tuleb tasuda teekasutustasu ja tulenevalt sellest, et mootorsõiduki MAN TGA 26.430 6X2-2 LL reg.nr xxx omanik on Estocar Veod OÜ, oli teekasutustasu tasumise kohustus temal. Äriregistri väljavõtte kohaselt on ettevõtte Estocar Veod OÜ esindusõigus kahel juhatuse liikmel Urmet Maripuul ja Veido Läänel. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi juures asuva majandustegevuse registrist nähtuvalt on Estocar Veod OÜ veokorraldusjuhiks Urmet Maripuu, mida viimane kinnitas ka kohtuistungil ja põhjendas, et sõiduki teekasutustasu tasumata jätmine oli tingitud lohakusest, mitte teadlikult. Ettevõtte esindaja selgitas, et tavaliselt maksab firma teekasutustasu kvartaalselt kolme kuu kaupa, mis tähendab, et kui hoolsalt ei kontrolli, siis võib jääda tasumata. Ettevõtte esindaja tunnistas, et tegemist oli inimliku eksitusega. Sõidukil kehtiva teekasutustasu puudumist on kinnitanud 17.02.2021.a kohtuistungil ka sõiduki peatanud politseitöötajad E K ja H V ning tunnistajad R M ja K M. Seega on tõendatud, et eelpool nimetatud sõiduki eest tuleb tasuda teekasutustasu, kuid 09.11.2020.a oli see tasumata. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Antud juhul on see nõue täidetud. Estocar Veod OÜ juhatuse liikmena ja veokorraldusjuhina oli teekasutustasu maksmine Urmet Maripuu kohustus ja ilmselgelt oli selle tasumata jätmine kasvõi hooletusest tingituna seotud ettevõtte tegevussfääriga. Eeltoodust tulenevalt on väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 2616 lg 2 järgi. Väärteoasjas on vaidlus menetlusosaliste vahel selles, kas Estocar Veod OÜ huvides andis tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse autojuhile R M Estocar Veod OÜ juhatuse liige Urmet Maripuu ja kas üldse oli õigus ja lubatud R M seda dokumenti ja veoseveo teostamise õigust anda.

§ 5

lg 1 kohaselt on tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Tasulise veoseveo korraldamise osas 09.11.2020.a puudub vaidlus. See on tõendatud eelkõige kaubasaatelehega nr xxx, millest nähtuvalt 09.11.2020.a T OÜ annab kauba saajale OÜ-le MLS 3 rendile kauba - käärtõstuki. Kauba transporditeenust osutab Estocar. Seega teostati 09.11.2020.a kell 10.10 Peterburi tee ja Paneeli tn ristmikul Tallinnas Estocar Veod OÜ-le kuuluva veokiga tasulist veosevedu. Väärteo toimiku materjalidest nähtuvalt on Estocar Veod OÜ-le antud Euroopa Ühenduse tegevusluba tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks.

§ 5lg 3 kohaselt ei anta tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust üle teisele isikule.

Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Politseiametnikest tunnistajate E K ja H V ütlustest nähtuvalt peatasid nad 09.11.2020.a Peterburi teel veoki, mille peal oli tõstuk. Veoauto roolis oli R M, kõrval istus kaasreisija. Tunnistaja H V ütlustest tulenevalt tuvastasid nad andmebaasi kaudu kaasreisijana ettevõttes tööl oleva isiku, kes ka selgitas, et juht on proovipäeval. Mõlemad tunnistajad ka selgitasid, et veoauto peatamise põhjuseks oli kehtiva teekasutustasu maksmata jätmine, lisaks selgus, et autojuht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Estocar Veod OÜ esindaja Urmet Maripuu selgitas kohtuistungitel, et sõidukis viibis kaks autojuhti, tegevusloa ärakiri oli üle antud Estocar Veod OÜ töötajale - autojuhile K Mle. Samuti viibis autos R M, kellega oli sõlmitud käsundusleping enne 09.11.2020.a tasulise veoseveo toimumist. R M soovis neile tööle tulla, pakkus autojuhi renditeenust. Urmet Maripuu selgitas, et tegevusloa ärakirja eest oli vastutav K M. Urmet Maripuu lisas, et ta ei olnud teadlik, et R M sõidab sel päeval autos juhina, teadis, et R M sõidab kaasa. R Mi ülesanne oli vaadata, kuidas toimub kaupade peale ja maha laadimine, tutvuda klientidega ja kontaktisikutega. Tunnistaja R M kinnitas menetlusaluse isiku esindaja ütlusi selles, et 09.11.2020 oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt kasutab ta Estocar Veod OÜ sõidukit ja selle eest makstakse pärast tellimuse täitmist. 09.11.2020 tuli proovima MAN puksiirautot-kraanat. Autojuht, kes tolle autoga tavaliselt töötab, oli hommikul juba akutõstuki auto peale pannud, tõstuk tuli viia Maardusse. Tunnistaja R M kinnitas kohtuistungil, et tema juhtis sõidukit, kaasas oli Estocar Veod OÜ töötaja K, kes ulatas ka tegevusloa ärakirja politseile, kui sõiduk oli kinni peetud. R M andis ainult enda juhiloa. Ettevõttest auto rentimist rääkis ta ettevõtte juhatuse liikmetele Veidole ja Urmetile, rohkem suhtles Urmetiga. R Mit karistati kiirmenetluse otsusega sõidukil teekasutustasu maksmata jätmise ja puuduva sõidumeeriku ketta eest. Tegevusloaga seoses teda ei karistatud. Tunnistaja K M andis kohtuistungil ütlusi, et töötas Estocar Veod OÜ-s autojuhina. 9.novembril 2020.a istus ta veoautos MAN reg numbriga xxx kõrvalistmel, autot juhtis R M. Ettevõttes tema otsene ülemus Veido Lääne helistas talle eelmisel päeval ja teatas, et homsest tuleb uus mees tööle, jääb talle paariliseks ja palus uut autojuhti välja õpetada. Veido Lääne on ettevõtte üks osanikest. Urmet Maripuu talle mingeid korraldusi ei andnud. Politseiametniku küsimise peale andis tema üle ka digikaardi ja litsentsikaardi ehk tegevusloa ärakirja, sest teadis, kus need sõiduks asuvad. R M kutsuti politseibussi ja talle tehti trahv sõidumeeriku puudumise ja autol teemaksu tasumata jätmise eest. Politsei käsul pani R sõidumeeriku sisse ja politsei lubas tal edasi sõita. Seda, et R M ei või roolis olla, tunnistaja ei teadnud. Temal paluti inimene välja õpetada. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud käsundusleping mingit rolli ei mängi, ei saa välistada, et see on tagantjärele koostatud. Nii menetlusaluse isiku esindaja kui tunnistaja R M on kinnitanud võlaõigusliku lepingu olemasolu enne 09.11.2020.a tasulise veoseveo teostamist. Samuti on Urmet Maripuu kohtuvälises menetluses tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt rääkinud lepingust R Miga ning menetlusaluse isiku esindaja kohtule 4 esitatud kaebuses. Kriminaalmenetluse seadustik § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nii menetlusaluse isiku esindaja kui tunnistaja R M on kirjeldanud võlaõigusliku lepingu olemasolu, selle koostamist ja eesmärki. Vaatamata sellele, et kirjalikku lepingut ei ole kohtule esitatud, ei lükka see ümber lepingu puudumist.

§ 5

lõike 3 teise lause kohaselt võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kohtu hinnangul teostas R M tasulist veosevedu veoautoga MAN reg numbriga xxx võlaõigusliku lepingu alusel, mistõttu võis R M teostada nimetatud sõidukiga tasulist veosevedu ja talle võis ühenduse tegevusloa üle anda. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusalune isik rikkunud

§ 5

lg-st 3 tulenevat nõuet ega ole seega toime pannud

§-s 62 lg-s 2 sätestatud väärtegu. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seetõttu on füüsilise isiku tegevus juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Vastavalt kohtupraktikale vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad süüteokoosseisu tunnused ning juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu ning tuleb tuvastada kas vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Kuigi juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, so juhatuse liikme kaudu, mis ei pea veel tähendama seda, et see juhatuse liige on juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (RKKKo 4-18-6507). Lisaks sellele, et menetlusaluse isiku teos puudub

§ 62

lg 2 väärteokoosseis, ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga ka selles, et juriidilise isiku huvides pani rikkumise toime Urmet Maripuu, kuna ta on majandustegevuse registris märgitud veokorraldusjuhiks. Menetlusaluse isiku esindaja ütlustest nähtuvalt ei olnud ta teadlik, et R M sõidab sel päeval autos juhina, teadis, et R M sõidab kaasa. R Mi ülesanne oli näha, kuidas toimub kaupade peale ja maha laadimine, tutvuda klientidega ja kontaktisikutega. Lisaks nähtub tunnistaja K M ütlustest, et juhised teostada tasulist veosevedu 09.11.2020.a koos R Miga sai ta teiselt ettevõtte juhatuse liikmelt Veido Läänelt. Seega ei saa omistada Urmet Maripuule tegevust, mida talle väärteoprotokollis ette heidetakse. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse Estocar Veod OÜ karistamises

§ 62

lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. LS § 2616 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 1800 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine, mis LS§ 2616 lg 2 puhul on 900 eurot. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et Estocar Veod OÜ-l puuduvad kehtivad karistused. Subjektiivsetelt tunnustelt on väärtegu toime pandud hooletusest, s.o ettevaatamatuse kergeima vormiga. Kohtu hinnangul võib menetlusaluse isikule mõista LS § 2616 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist, s.o 500 eurot. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2. 5 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas hiljemalt 18.03.2021. a. kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.