← Eesti

2-20-3691/15

Obsah (5)§ 234§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3691 Tsiviilasi UAB „ADAMA Northern Europe“ hagi AS

§ 234

kohaselt väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st

  2. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 4 lg 1 kohaselt kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Lõike 2 kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma.
  3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.06.2008 määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) art 4 lg 1 p „a“ järgi kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3, reguleeritakse kauba müümise leping selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Müüja harilik viibimiskoht on Leedus ja seega kohaldub poolte vaidlustele Leedu õigus.
  4. Vastavalt Rooma I määruse art 3 lg 2 ls 1 kohaselt võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Sama artikli lg 1 ls 2 järgi võivad pooled omal valikul valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.
  5. Nii hageja kui kostja seisukohtadest nähtub, et pooled peavad õigeks Leedu õiguse kohaldamist. Oma vastuses hagile märkis kostja, et asi tuleb läbi vaadata Leedu õiguse alusel. Seega ei ole pooled avaldanud soovi kokku leppida, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust kui selle suhtes kohaldati varem Rooma I määruse alusel tehtud valiku või muude määruse sätete alusel ehk Leedu õigust.
  6. Hageja tõi esile Leedu õiguse asjakohased sätted.
  7. Rahvusvaheliste müügilepingute puhul tuleb arvestada, et lepingutele kohaldub ÜRO 1980.a konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ilma, et pooled sellele lepingus üldse viitaksid või selles eraldi kokku lepiksid.
  8. Kohus leiab, et hageja nõude maksmapanek on tagatud ÜRO 1980.a konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) poolt. Leedu õiguse kohaldamise puhul CISG-is reguleerimata osas laienevad müügilepingule ka eelkõige Leedu Vabariigi Tsiviilkoodeks (TsK. Leedu Vabariigi Tsiviilkoodeks. Ametlik tõlge inglise keelde. Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.404614?jfwid=1v568wuad, 02.11.2020.) ning Leedu Vabariigi seadus, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes (Leedu Vabariigi seadus, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes. Leedu keeles. Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.224224/asr, 02.11.2020). Põhinõue
  9. Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooled täitsid lepingut nõuetekohaselt.
  10. Hageja leiab, et kaup tarniti nõuetekohaselt. Pärast kauba vastuvõtmist ei saanud hageja kostjalt mingeid pretensioone ei kauba kvaliteedi ega koguse kohta. Kostja sai kõik kaubad edukalt 4 Eestis kätte. Müüdud kaupade eest esitas hageja kostjale arved. Käesoleva ajani ei täitnud kostja oma maksekohustusi hageja ees jättes arved täielikult tasumata, millega rikkus oma kohustusi ja sattus võlgnevusse kogu tarnitud kaupade summa ulatuses.
  11. Kostja leiab, et hageja rikkus korduvalt vastavat kokkulepet, mistõttu pidi kostja kandma täiendavaid kulusid.
  12. Vastavalt CISG artikli 9 lõikele 1 on pooled seotud igasuguse omavahel kokku lepitud tavaga ning omavahelistes suhetes kehtestatud praktikaga. Sama artikli lg 2 kohaselt kui teisiti pole kokku lepitud, siis arvestatakse, et pooled mõtlesid oma lepingus või selle sõlmimisel tava, mida nad teadsid või pidid teadma ja mis on rahvusvahelises kaubanduses laialdaselt tuntud ning millest pooled vastaval kaubandusalal antud liiki lepingutes alati kinni peavad.
  13. CISG art 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, üle andma selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuete ja käesoleva konventsiooniga. Hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud üle andes kaupu vedajale. Lisaks sellele on kaubad edukalt Eestisse saabunud ja kostja poolt vastu võetud, mida kinnitatakse kostja allkirjaga rahvusvahelistel saatelehtedel. Kuna kostja võttis kaubad vastu ja ei esitanud hagejale pretensioone kauba lepingule mittevastavuse kohta, eeldatakse, et müüja kohustus on nõuetekohaselt täidetud.
  14. CISG artikli 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. CISG artikli 59 kohaselt on ostja kohustatud tasuma hinna päeval, mis on kehtestatud või mille saab kindlaks määrata lepingu ja käesoleva konventsiooni järgi, ilma et oleks vaja oodata mingit ostja päringut või tema poolt mingite formaalsuste täitmist. Esitatud arvete kohaselt pidi kostja tasuma ostuhinna 180 päeva jooksul arvates arve kuupäevast. Seega muutus ostuhinna maksmise nõue sissenõutavaks arvetel näidatud maksetähtaja möödumisega. Kostja jättis oma põhikohustuse – ostuhinna tasumine – täitmata, millega rikkus müügilepingut.
  15. CISG artikli 62 kohaselt võib müüja ostjalt nõuda hinna tasumist.
  16. TsK artikli 6.154 lg 1 kohaselt leping on kokkulepe kahe või enama isiku vahel, millega luuakse, muudetakse või lõpetatakse õigussuhteid, millega üks või mitu isikut kohustuvad ühe või mitme isikute ees tegema teatud toiminguid (või hoiduda teatud toimingutest), viimased aga saavad nõudeõiguse.
  17. TsK artikli 6.158 lg 1 järgi iga lepinguosaline on kohustatud tegutsema oma lepingulistes suhetes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
  18. TsK artikli 6.159 järgi lepingu kehtivaks muutmiseks piisab järgmistest elementidest: teovõimeliste poolte kokkulepe ja lepingu vorm, kui seadus seda ette näeb.
  19. TsK artikli 6.162 lg 1 järgi leping sõlmitakse kas pakkumuse (ofert) ja nõustumuse (aktsept) kaudu või poolte mis tahes muu tegevusega, mis on piisav, et näidata oma kokkulepet.
  20. TsK artikli 6.189 lg 1 ls 1 järgi leping, mis on sõlmitud vastavalt seaduse sätetele ja on kehtiv, omab lepingupooltele sama jõudu kui seadus. Sellest tulenevalt on sõlmitud leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. TsK § 6.192 lg 3 järgi leping võib sõlmida tellimuse täitmisele vastuvõtmisega. Vastavalt TsK § 6.200 lg-le 1 leping tuleb pooltel täita nõuetekohaselt ja heas usus.
  21. TsK artikli 6.38 lg 1 kohaselt kohustused tuleb täita heas usus, kohaselt ja viivituseta, vastavalt seaduses või lepingus sätestatud nõuetele, ja vastavate nõuete puudumisel, kohustused tuleb täita kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. 5
  22. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited tasumise välistamiseks otsitud ja paljasõnalised. Hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest kostjaga nähtub, et kostja ei tasunud mitte seepärast, et tal oleks olnud pretensioone tarnete osas, vaid makseraskuste tõttu.
  23. Kostja leiab, et pooltevaheliste tellimuslehtede kohaselt arvestab tarnija ehk hageja teatud koguste pealt kostja kasuks boonust. Boonuseid arvestatakse tagant järele toodete gruppide järgi ning vastavalt käibe suurusele kindlal perioodil. Hageja seda teinud ei ole ja seetõttu ei ole hagis esitatud nõue sellisel kujul põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud, mis summas ei ole hageja väide põhjendatud, samuti ei ole kostja oma väidet tõendanud.
  24. Kostja hinnangul kandis ta valel ajal tarnitud kauba ladustamisest tulenevalt kahju. Samas ei ole kostja välja toonud kahjunõude kujunemise asjaolusid. Kahju hüvitamise eelduseks on selle olemasolu ja tõendatus. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb tõendada kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist, selle suurust ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja seda teinud ei ole.
  25. Vastuses väitis kostja, et on puudu arve nr 1701776 aluseks olevad tarnedokumendid. Hageja selgitab täiendavalt arve esitamise asjaolud. Seisuga 04.10.2017 kujunes kostjal hageja ees võlgnevus summas 305 680 eurot tarnitud kaupade eest, millest teavitati kostjat. 10.10.2017 edastas kostja hagejale kirja palvega pikendada tasumise tähtaja toodete Bumper, Sultan, Orius, Optimus eest. Hageja tuli kostjale vastu ja pikendas tasumise tähtaja nimetatud kaupade suhtes kogusummas 158 495,12 eurot 180 päeva võrra, milleks vormistati kostjale 01.12.2017 kreeditarve 1781252 summas 158 495,12 eurot ja koos sellega esitati uue arve nr 1701776 samaks summaks maksetähtpäevaga 30.05.
  26. Hageja rõhutab, et kostja ei ole kunagi antud arve mis tahes viisil vaidlustanud ja kirjavahetuses oli summaga nõus. Hageja on oma väidet tõendamiseks esitanud vastava kirjavahetuse. Kostja pole hageja selgitusele vastu vaielnud. Seega puudub kohtul alus kahelda arve nr 1701776 kujunemise alustes.
  27. Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et müüja on müügilepingut täitnud nõuetekohaselt ja ostja jättis saadud kauba eest tasumata alusetult.
  28. Kohus leiab seega, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus 457 110,80 eurot. Viivised
  29. Hageja palub kostjalt välja mõista 02.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 54 232,14 eurot ning jooksev viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata jäetud põhivõlgnevusest iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 03.03.2020 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni.
  30. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Samas leiab kostja, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud.
  31. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
  32. TsK artikli 6.63 lg 1 p 1 järgi võlgnikku loetakse kohustust rikkunuks lepingu tingimuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel.
  33. Vastavalt TsK artiklile 6.205 lepingu rikkumine on lepingust tuleneva mis tahes kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas mittekohane täitmine ja täitmisega viivitamine.
  34. TsK artikli 6.256 lg 1 kohaselt iga isik peab täitma tema lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja viivituseta. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui isik on jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata 6 või täitnud mittenõuetekohaselt, lasub temal kohustus hüvitada teise lepingupoole tekitatud kahju ja/või tasuda leppetrahvi (intress, viivis).
  35. TsK artikli 6.37 kohaselt võidakse viivis kindlaks määrata seadusega või pooltevahelise lepinguga vastavalt võetud kohustustele. Võlgnik peab tasuma võlgnetavalt summalt viivist seaduses kehtestatud määras alates asja esitamisest kohtusse kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
  36. Leedu Vabariigi seadust, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes, eesmärk on sätestada ärilepingu alusel müüdud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud tööde eest tasumise tähtaega, makstava viivise summa tasumisega hilinemise korral, selle arvutamine ja võlausaldajate õigused tasumisega hilinemise korral kohaldatakse kõikide majandusüksuste vahel või majandusüksuste ja avalik-õiguslike üksuste vahel sõlmitud ärilepingute suhtes, mille alusel tarnitakse tasu eest kaupu, osutatakse teenuseid või tehakse töid. Seaduse kohaselt on viivisemäär 8 protsendipunkti võrra suurem fikseeritud intressimäärast, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul, kui tehing tehti fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse kohaselt, või intressi piirmäärast, kui tehing tehti muutuva intressimääraga pakkumismenetluse kohaselt (§ 2 lg 5).
  37. Kuna intressimäär Leedus on sama kui Eestis, ei teinud hageja viivise ümberarvestust.
  38. Pooled ei olnud kokku leppinud kõrgemas intressimääras kui seadusjärgne viivisemäär. Seega tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast.
  39. Arvestades arvete maksetähtaegade algust ning seadusest tulenevat viivisemäära, oli viivise kogusumma hagi esitamise hetkeks 54 232,14 eurot. 62.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

  1. Hageja taotles ka viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise protsent tuleneb Leedu Vabariigi seadusest, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes (§ 2 lg 5).
  2. Kohus leiab, et ka edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud.
  3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 02.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 54 232,14 eurot ning jooksva viivise Leedu Vabariigi seaduse, mis käsitleb maksete hilinemise vältimist ärilepingutes § 2 lõikes 5 sätestatud määras tasumata jäetud põhivõlgnevusest iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 03.03.2020 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Sissenõudekulu
  4. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 40 eurot.
  5. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
  6. Kohus märgib, et VÕSist tulenev hüvitis ei sõltu otseselt ei võlausaldajast, tema konkreetsetest pingutustest ega tema tegelikest kuludest võlgnevuse sissenõudmisel. Vastupidiselt viivisele, ei ole sissenõudmiskulude hüvitise suurus ajas muutuv. Võlausaldaja ei pea võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid kulusid tõendama, kui tema hüvitise nõue ei ületa 40 eurot. 7 Oluline on siinjuures silmas pidada, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus tekib võlausaldajal juba juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused – sisuliselt tekib võlausaldaja vastav nõue võlgniku poolt viivitusse jäämisega. Täiendavalt ei ole oluline, kas viivisenõudega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud.
  7. Samas ei saa antud juhul lähtuda Eesti siseriiklikust õigusest ning hageja ei ole tõendanud, et Leedu õigusest või CISGist tulenevalt on tal õigus nimetatud hüvitisele. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et tal olid sissenõude menetlemisega kulud summas 40 eurot.
  8. Kohus leiab seega, et hageja nõue kahjuhüvitisena sissenõudekulud 40 euro saamiseks ei ole põhjendatud. Menetluskulud 71.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 72.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 73.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 74.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 75.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 76. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (digitaalselt allkirjastatud) Hannes Olev kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.