KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-123941 Tsiviilasi AS-

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2. Toimetada kohtuotsus J. T.le avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord 2-19-123941 Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank nr EE
3. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
4. AS PlusPlus Capital nõudis 28.11.2019 esitatud hagis J. T.lt põhivõlgnevuse 729,99 euro, sissenõudekulu 35 euro, intressi 83,90 euro, 28.11.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 134,88 euro, lepingutasu 19,90 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb xxx AS ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust nr K
5. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused täitmata. Hageja hinnangul tuleb lugeda, et kostja elukoht on Eestis, Tallinnas ning hagi on Harju Maakohtu alluvuses. Politsei-ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on J. T. elukohaks seisuga 7.05.2017 märgitud xxx xx-xx, Tallinn. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht Eestis xxx xx-xx, Tallinn ning aadress deklaratsiooni järgi xxx xx-xx, Tallinn. Makseettepanekut on võlgnikule J. T. üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 16.09.2019 aadressil xxx – puudub vastus; 16.09.2019 xxx – puudub vastus; xxx xx-xx, xxx, korteriomanik kinnitas 30.07.2019, et võlgnik kolis umbes aasta tagasi Mehhikosse, kontaktid puuduvad. Kohus on teinud nii xxx xx-xx kui ka xx xx-xx aadressidel asuvate korterite omanikele päringu kostja võimaliku elamise või viibimise kohta nimetatud aadressidel. Vastuste kohaselt ei ela kostja kummalgi aadressil. Aadressilt xxx xx-xx on materjalid tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Aadressil Liivalaia, Tallinn (mille on kostja lepingusse märkinud), ei ole samuti olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, kuna teada ei ole maja- ega korterinumber. Telefoninumbril xxxxx keegi ei vasta. Hageja leidis 18.03.2020 vastuses, et dokumentide 2

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,065753% päevas (24% aastas) tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%), samuti ületab see lepinguga ettenähtud intressimäära 15,9% aastas. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 415

lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et hageja ei saa nõuda viivist määras, mis ületab lepingujärgset intressimäära. Seetõttu peab kohus viivisenõuet põhjendatuks üksnes lepingujärgses intressimääras, s.o 15,9% aastas tasumata nõudelt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt, s.o määras 15,9% tasumata nõudelt aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 21.02.2019-28.11.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivise 89,36 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (134,88- 89,36) 45,52 eurot. 4. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 200 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 620 eurot. Määruskaebemenetluses on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning rahuldab hageja menetluskulu väljamõistmise taotluse. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 200 + 50 eurot + õigusabikulu 420 eurot) 670 eurot. 3