← Eesti

1-17-6354/193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2021, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-6354 (15221000063) Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar, Elena Jõgis Prokurör M

§ 22

lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi; OÜ E

§ 22

lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine menetlusaja möödumisega Süüdistatavad T. T., isikukood xxxx; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; OÜ E xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub seoses mõistliku OÜ E, registrikood xxxx, asukoht: xxxx; esindaja - T. T. Eel- ja korraldavate istungite toimumise aeg Kohtumääruse õiguslik alus 07.11.2017; 20.11.2019; 18.12.2020; 14.09.2021; 30.01.2018; 20.02.2020; 05.02.2021; 13.10.2021 15.10.2018; 08.06.2020; 10.08.2021; 04.12.2018; 06.07.2020; 13.09.2021; KrMS § 2742 lg 1,2; § 183 lg 1; § 175 lg 1 p 1; § 383-387 RESOLUTSIOON 1.KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada menetlus käesolevas kriminaalasjas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega: - T. T.

§ 22

lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi, - OÜ E

§ 22lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi.

  1. Kohtumääruse jõustumisel jätta toimikusse asitõendid: - CD plaat pangakontode väljavõtetega (XI kd, tl 222); - DVD plaat jälitusprotokollis kajastatud kõnedega (XIV kd, tl 109); - CD plaat Sloveenia õigusabitaotlusega saadud pangaandmetega (XV kd, tl 166). 1
  2. KrMS § 183 alusel hüvitada riigi eelarve vahenditest: - T. T.ILE tema poolt kantud õigusabikulud summas 1586,80 eurot; - OÜ E poolt kantud õigusabikulud summas 6784 eurot. Kohtumääruse väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavatele ja nende kaitsjale. Õigusabikulude hüvitamise osas saata jõustunud kohtumäärus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitati 29.06.2017 süüdistusakt: K. A.

§ 210lg 2 järgi, M.

K.

§ 210lg 2 järgi, Ž.

G.

§ 22lg 3 § 210 lg 2, 3 järgi, P.

G.

§ 22lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi, R.

R.

§ 210lg 2 järgi, V.

L.

§ 22lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi, T.

T.

§ 22

lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi, Osaühing R

§ 210

lg 3 järgi, S OÜ

§ 210

lg 3 järgi ja Osaühing E

§ 22lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi. Viru Maakohtu 14.02.2018 määrusega lõpetas kohus Kr

MS § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse S OÜ (registrikood xxxx) suhtes, kuna Tartu Maakohtu registriosakonna poolt kohtule edastatud esitatud info kohaselt on kandemäärus S OÜ (reg nr xxxx) registrist kustutamiseks kinnitatud 22.12.

  1. Viru Maakohtu 12.10.2018 määrusega lõpetas kohus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse Osaühing R (registrikood xxxx) suhtes, kuna Osaühing R on äriregistrist kustutatud 08.06.
  2. Viru Maakohtu 06.07.2020 määrusega rahuldas kohus prokuröri taotluse ja eraldas kriminaalasjast 1-17-6354 eraldi menetlusse materjalid K. A., M. K., R. R., Ž. G.i ja P. G.i suhtes. Eraldatud kriminaalasi sai numbriks nr xxxx ja on lahendatud 29.12.
  3. Viru Maakohtu 31.03.2021 määrusega lõpetati KrMS § 2742 lg 1 alusel menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega V. L.i, T. T.i ja OÜ E suhtes. Sama määrusega rahuldas maakohus prokuröri taotluse ja kohtumääruse jõustumisel vabastati T. T.i omandis olev vara aresti alt, kustutades T. T.ile kuuluvale xxxx kinnistule konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek 8000 euro ulatuses ning vabastati OÜ E omandis olev vara aresti alt, kustutades OÜ-le E kuuluvatelt kinnistutelt konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud käsutamise keelumärge (kinnistud xxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx). Prokuratuur ei vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamist V. L.i osas, kuid esitas määruskaebuse T. T.i ja OÜ E osas. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 määrusega tühistati Viru Maakohtu
  4. märtsi 2021 määrus osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse T. T.i ja OÜ E osas, välja arvatud vara aresti alt vabastamise osas ja saatis kriminaalasja nr 1-17-6354 T. T.i ja OÜ E süüdistustes KarS § 22 lg 3 - § 210 lg-te 2, 3 järgi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus. Määrus jõustus 17.06.
  5. 2 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas on käesolevalt menetluses kriminaalasi 1-17-6354 T. T.

§ 22

lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi ja OÜ E

§ 22lg 3- § 210 lg 2, 3 järgi.

T. T.i süüdistatakse selles, et tema läbi oma ettevõtte OÜ E osutas teadvalt kaasabi OÜ R tegevusele PRIA-lt toetuste välja petmisel. T. T. aitas läbi oma ettevõtte OÜ E petta 12.09.2011 välja toetuse OÜ R majandustegevuse soodustamise ettekäändel summas 57 729.60 eurot. T. T. on OÜ E (reg. kood xxxx) xxxx ning oli ühtlasi M OÜ osanik ajavahemikul 16.08.1116.08.2012 ning juhatuse liige ajavahemikul 08.11.2012-04.08.

  1. K. A. on alates 07.09.2011 OÜ R (reg. kood xxxx) juhatuse liige. Toetust taotleti põllumajandusministri määrusega 22.12.2010 nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (22.05.2011 redaktsioon, edaspidi määrus nr 119) sätestatud alusel ja meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ raames. Selleks esitas K. A. poolt OÜ-t R esindama volitatud L. O. K. A. teadmisel ja nõusolekul 12.09.2011 PRIA-le investeerimistoetuse taotluse. Taotluses toetatava tegevuse eesmärgiks oli osta masinaid ja seadmeid, mis on vajalikud pabermassist urnide tootmiseks, samuti teostada tootmishoone ruumide remondi- ja parendustöid, gaasikatla ostmist ja paigaldamist, montaažitöid, põrandatele kaitsekatte paigaldamist ning kujundada veebileht ja välja anda tootekataloog, kokku abikõlbulik maksumus 224 793.48 eurot, millest toetuse summa vastavalt „Määruse nr 119“ § 6 lg 2 on 40% ehk 89 917.39 eurot. Kavandatava investeeringuobjekti asukohaks oli xxxx. Kavandatav investeeringu algus oli 01.veebruar
  2. 31.01.2012 luges PRIA OÜ Rle taotluse alusel projekti abikõlblikuks ning määras projekti maksumuseks 224 793.48 eurot, projektile määratud toetussummaks 89 917.39 eurot. Projekti abikõlblikkuse alguseks loeti 13.09.2011 ning abikõlblikkuse lõppemiseks 31.12.
  3. Vastavalt „Määruse nr 119“ §-s 4 sätestatule esitas OÜ R oma esindaja L. O. kaudu 12.09.2011 taotluse lisadena võrdlevad hinnapakkumised investeeringuobjektide viisi. Paberurnide pressvormide hinnapakkumused esitasid: 7.09.2011 V. L. läbi B OÜ netosummas 150 372 eurot, 06.09.2011 T. T. läbi OÜ E netosummas 144 324 eurot ja 05.09.2011 L OÜ netosummas 169 765 eurot, valitud parimaks pakkumuseks osutus T. T.i juhitud OÜ E pakkumus netosummas 144 324 eurot. Samuti esitas K. A. PRIA-le L. O. kaudu hinnapakkumuste võrdlustabeli parima pakkumuse valimiseks konteinertüüpi kondensatsioonkuivati SVK 10/P soetamiseks, pakkumuse esitasid 30.08.2011 AS R summas 24 100 eurot, Incomac S.r.I summas 32 850 eurot ja AS N summas 26 000 eurot, valituks osutus AS R pakkumus 24 100 eurot. Samuti esitas K. A. PRIA-le L. O. kaudu pakkumused: käsitööriistade, metallist tööpindade, viimistluse äratõmbeseina, elektrilise lõikuri ja ajami soetamiseks, tootmishoone riietusruumi, duširuumi ja WC invanõuetele vastavusse viimiseks, tootekataloogi ja veebilehe kujundamiseks. Pakkumused esitati K OÜ, M OÜ, N AS, B OÜ, K OÜ, AS S, B OÜ, AS S, T OÜ ja P OÜ poolt. PRIA-lt toetuse saamise eesmärgil tegutses K. A. T. T.i ning Ž. G.i kaasabil selliselt, et OÜ E, mille juhatuse liikmeks on T. T., esitas soodsaima hinnapakkumuse paberurnide pressvormide 3 tarneks. Osapoolte vahel lepiti kokku ka selles, et vormid valmistavad I. K. ja Ž. G. ettevõtetes OÜ S ja K OÜ, kellel on olemas selleks vajalikud oskused ja polüuretaani pihustusseade. Vormid valmistatakse odavalt ning müüakse seejärel OÜ-le E. Saamaks PRIAlt võimalikut suures summas toetust, E OÜ esitas seejärel ülepaisutatud hindadega pakkumuse OÜ-le R, kuid selliselt, et osutus valitud parimaks pakkumuseks. Selliselt loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus investeerimisobjektide tegelikust maksumusest ning määratud toetuse summast. Samal ajal leppis K. A. T. T.iga kokku, et OÜ R tegevust, sealhulgas omaosaluse tasumist urnide pressvormide eest finantseeritakse M OÜ (reg. kood xxxx) kaudu, milles T. T. oli osanik ajavahemikul 16.08.2011 kuni 22.08.
  4. Samuti otsustasid T. T.ile tuttavad isikud I. S. ja A. M. ning M. L. M OÜ kaudu rahastada OÜ-t R investoritena. M OÜ tegi esimese makse 6198 eurot OÜ R arveldusarvele 06.09.2011 ehk samal kuupäeval, millega OÜ E vormistas pakkumuse urnide vormide tarnimiseks OÜ-le R. Peale PRIA-le taotluse esitamist kandis M OÜ 14.09.2011 OÜ R arveldusarvele üle summa 25 000 eurot. 09.11.2011 kandis PRIA üle OÜ R pangakontole summad 300.61 eurot ning 901.80 eurot nõuandeteenuse ees, toetuse summa kokku 1202.41 eurot. 01.12.2011 tasus OÜ R OÜ-le E arve nr 011211 01.12.2011 alusel polüuretaanist vormide 10tk eest 1428 eurot, sellest netosumma 1190 eurot. Järgnevalt kandis M OÜ 05.03.2012 OÜ-le R üle summad 40 000 eurot ja 30 000 eurot. Samuti kandis K. A.le tuttav R OÜ (juhatuse liige M. L.) 05.03.2012 OÜ R pangakontole kahel korral summad 11 500 eurot, kokku 23 000 eurot. OÜ R maksis 05.03.2012 OÜ-le E arve nr 050312 05.03.2012 summas 169 932 eurot alusel 1190 polüuretaanist vormi eest 50 000 eurot ja teise maksena 30 000 eurot ning kolmanda maksena 10 000 eurot, kokku 90 000 eurot. 06.03.2012 kandis R OÜ R OÜ pangakontole 2200 eurot. 09.03.2012 vormistasid K. A. ja T. T. paberurnide tootmiseks vajaliku 1202 vormi üleandmise-vastuvõtmise akti xxxx, kusjuures 12 vormi müügiarve nr 200312 esitati alles 20.03.
  5. 13.03.2012 kandis M OÜ R pangakontole 10 000 eurot ning seejärel tegi OÜ R 13.03.2012 arve nr 050312 eest makse 10 000 eurot OÜ-le E. 16.03.2012 kandis M OÜ R OÜ pangakontole 9600 eurot ning seejärel 16.03.2012 tegi OÜ R arve nr 050312 eest makse 9000 eurot OÜ-le E. 19.03.2012 kandis M OÜ R OÜ pangakontole 4450 eurot üle ning seejärel 19.03.2012 tegi OÜ R arve nr 050312 eest makse 4288 eurot OÜ-le E. 20.03.2012 tegi OÜ R makse OÜ-le E arve nr 200312 20.03.2012 (polüuretaanist vorm 12 tk netosumma 1524 eurot, kokku 1828.80 eurot) eest summas 1219.20 eurot. Kokku tasus OÜ R OÜ-le E polüuretaanvormide eest 115 935.20 eurot. Eeltoodust nähtub, et OÜ-le E üle kantud summad olid suures osas saadud T. T.i kontrolli all olevast ettevõttest laenuna ja sellega loodi PRIA-le tasumise tõendamiseks näilik raharing. Sisuliselt imiteeriti M OÜ kaudu laenu andmisega ja seejärel OÜ R poolt näiliselt omafinantseeringu korras ostude eest tasumisega OÜ-le E makseprotsessi. Vormide maksumused olid ülehinnatud eesmärgil saada võimalikult suurt toetuse summat PRIA-lt. Paberurnide vormid OÜ-le E müüs 05.03.2012 arve nr 120002 alusel OÜ S, arvel teenuse nimetus EPS vormi lõikamine 1190 tükki hinnaga 20 eurot netosumma 23 800 eurot, koos käibemaksuga 28 560 eurot, arve tasus OÜ E 05.03.
  6. Samuti müüs K OÜ arve nr 120005 05.03.2012 alusel OÜ-le E teenuse nimetusega Line-X XS 100 kattematerjaliga EPS-st urni 4 vormi katmine 1 mm paksuse kattekihiga 1190 tükki hinnaga 5 eurot, netosummas 5950 eurot, koos käibemaksuga 7140 eurot. OÜ E tasus arve 06.03.
  7. Urni vormide tegelik maksumus summeerituna vormide lõikamine pluss viimistlus netosummas on 29 750 eurot, millest ühiku maksumus on 25 eurot. Seega PRIA-le esitatud urnivormide arved olid näilikud ja ülepaisutatud hindadega. I. K.i ja Ž. G.i poolt valmistatud urni vorme ei olnud tegelikus tootmisprotsessis võimalik kasutatada ja neid ei kasutatudki kunagi. Vormid valmistati ainult sellel eesmärgil, et näidata investeeringuobjektide olemasolu võimalikele PRIA kontrollijatele.
  8. märtsil 2012 esitas K. A. OÜ R poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni, millega kinnitas, et on teinud investeeringu summas 144 324 eurot, olles tasunud kauba tarnijale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa 87 070.40 eurot. Kuludeklaratsioonile on lisatud OÜ E arved nr 011211-01.12.2011, nr 050312-05.03.2012 ja nr 200312-20.03.2012 ning maksekorraldused nr 14-01.12.2011, nr 28-05.03.2012, nr 29-05.03.2012, nr 30-05.03.2012, nr 40-13.03.2012, nr 41-16.03.2012, nr 42-19.03.2012 ja nr 43-20.03.
  9. PRIA teostas 15.05.2012 väljamaksed OÜ-le R majandustegevuse mitmekesistamise eest summas 14 432 eurot ja summas 43 297 eurot, kokku summas 57 729 eurot. 5.05.2012 teostas OÜ R makse OÜ E arveldusarvele summas 57 254 eurot. K. A. esitas
  10. mail 2012 PRIA-le kuludeklaratsiooni, mille kohaselt OÜ R on teinud investeeringu 144 324 eurot ning tõendas, et PRIA poolt toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel makstud raha summas 57 253.60 eurot on makstud kuludokumentide alusel kauba tarnijale. Lisatud maksekorraldus nr 48 15.05.2012 OÜ-le E summas 57 253.60 eurot. T. T. võttis laekunud rahast OÜ E arvelduskontolt välja 61 250 eurot ning 14 000 eurot kandis enda isiklikule kontole. Seega kontrollis T. T. sisuliselt kogu projektiga seotud raha liikumist ning suurendas näilike arvetega projekti toetuse summat, millest osa raha sai endale ning osa raha kasutas OÜ E majandustegevuses. Alates 21.08.2012 ei olnud K. A. ega M. K. enam OÜ R osanikud. Alates 21.08.2012 kuni 05.12.2012 oli 1000 eurose osaga osanikuks Ž. G.. Alates 21.08.2012 kuni 07.01.2013 375 eurose osaga osanikuks R OÜ (juhatuse liige E. V., osanikud M. L. ja C OÜ), 375 eurose osaga osanikuks M OÜ (juhatuse liige A. M. ja juhatuse liige alates 08.11.2012-04.08.2014 T. T., osanikud A. M., I. S., OÜ R, OÜ M), 750 eurose osaga osanikuks K. T.. Alates 05.12.2012 kuni 07.01.2013 1000 eurose osaga osanikuks OÜ S (juhatuse liige P. G.). Alates 07.01.2013 kuni 08.07.2013 390 eurose osaga osanikuks M OÜ (juhatuse liige T. T.), alates 07.01.2013 390 eurose osaga osanikuks R OÜ (juhatuse liige E. V., osanikud M. L. ja C OÜ). Alates 07.01.2013 1040 eurose osaga osanikuks OÜ S (juhatuse liige P. G., alates 19.08.2015 juhatuse liige M. L.). Alates 07.01.2013 780 eurose osaga osanikuks K. T. ning alates 08.07.2013 390 eurose osaga osanikuks C OÜ (juhatuse liige E. V.). Seega on OÜ R omanikeks saanud juriidilised isikud, kes on finantseerinud OÜ-t R selleks, et oleks võimalik täita PRIA-lt toetuse saamise tingimusi ehk võimaldanud näilise omaosaluse tasumise ning saada seeläbi PRIA-lt toetust. Arvestades, et T. T. kuulus 375 eurose osaga läbi osanik M OÜ (juhatuse liige alates 08.11.2012-04.08.2014 T. T., osanikud A. M., I. S., OÜ R, OÜ M) ja 07.01.2013 kuni 08.07.2013 390 eurose osaga läbi osanik M OÜ (juhatuse liige T. T. alates 07.01.2013) R OÜ osanike hulka, pidi ta olema teadlik OÜ R poolt toetuse saamisest ning pettusest selle saamisel. 5 Seega T. T., osutades läbi enda kontrollitava äriühingu OÜ E tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le R ja K. A.le pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 22 lg 3 -§ 210 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OÜ-t E (reg. kood xxxx) süüdistatakse selles, et tema tegutsedes läbi oma juhatuse liikme T. T.i, osutas teadvalt kaasabi OÜ R tegevusele PRIA-lt toetuste välja petmisel. T. T. aitas läbi oma ettevõtte OÜ E petta 12.09.2011 välja toetuse OÜ R majandustegevuse soodustamise ettekäändel summas 57 729.60 eurot. T. T. on OÜ E juhatuse liige ning oli ühtlasi M OÜ osanik ajavahemikul 16.08.11-16.08.2012 ning juhatuse liige ajavahemikul 08.11.2012-04.08.
  11. K. A. on alates 07.09.2011 OÜ R (reg.kood xxxx) juhatuse liige. Toetust taotleti põllumajandusministri määrusega 22.12.2010 nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (22.05.2011 redaktsioon, edaspidi määrus nr 119) sätestatud alusel ja meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ raames. Selleks esitas K. A. poolt OÜ-t R esindama volitatud L. O. K. A. teadmisel ja nõusolekul 12.09.2011 PRIA-le investeerimistoetuse taotluse. Taotluses toetatava tegevuse eesmärgiks oli osta masinaid ja seadmeid, mis on vajalikud pabermassist urnide tootmiseks, samuti teostada tootmishoone ruumide remondi- ja parendustöid, gaasikatla ostmist ja paigaldamist, montaažitöid, põrandatele kaitsekatte paigaldamist ning kujundada veebileht ja anda välja tootekataloog, kokku abikõlbulik maksumus 224 793.48 eurot, millest toetuse summa vastavalt „Määruse nr 119“ § 6 lg 2 on 40% ehk 89 917.39 eurot. Kavandatava investeeringuobjekti asukohaks oli xxxx. Kavandatav investeeringu algus oli 01.veebruar
  12. 31.01.2012 luges PRIA OÜ R taotluse alusel projekti abikõlblikuks ning määras projekti maksumuseks 224 793.48 eurot, projektile määratud toetussummaks 89 917.39 eurot. Projekti abikõlblikkuse alguseks loeti 13.09.2011 ning abikõlblikkuse lõppemiseks 31.12.
  13. Vastavalt „Määruse nr 119 “ §-s 4 sätestatule esitas OÜ R esindaja L. O. kaudu 12.09.2011 taotluse lisadena võrdlevad hinnapakkumised investeeringuobjektide viisi. Paberurnide pressvormide hinnapakkumused esitasid: 7.09.2011 V. L. läbi B OÜ netosummas 150 372 eurot, 06.09.2011 T. T. läbi OÜ E netosummas 144 324 eurot ja 05.09.2011 L OÜ netosummas 169 765 eurot, valitud parimaks pakkumuseks osutus T. T.i juhitud OÜ E pakkumus netosummas 144 324 eurot. Samuti esitas K. A. PRIA-le L. O. kaudu hinnapakkumuste võrdlustabeli parima pakkumuse valimiseks konteinertüüpi kondensatsioonkuivati SVK 10/P soetamiseks, pakkumuse esitasid 30.08.2011 AS R summas 24 100 eurot, Incomac S.r.I summas 32 850 eurot ja AS N summas 26 000 eurot, valituks osutus AS R pakkumus 24 100 eurot. Samuti esitas K. A. PRIA-le L. O. kaudu pakkumused: käsitööriistade, metallist tööpindade, viimistluse äratõmbeseina, elektrilise lõikuri ja ajami soetamiseks, tootmishoone riietusruumi, duširiuumi ja WC invanõuetele vastavusse viimiseks, tootekataloogi ja veebilehe kujundamiseks. Pakkumused esitati K OÜ, M OÜ, N AS, B OÜ, K OÜ, AS S, B OÜ, AS S, T OÜ ja P OÜ poolt. 6 PRIA-lt toetuse saamise eesmärgil tegutses K. A. T. T.i ning Ž. G.i kaasabil selliselt, et OÜ E, mille juhatuse liikmeks on T. T., esitas soodsaima hinnapakkumuse paberurnide pressvormide tarneks. Osapoolte vahel lepiti kokku ka selles, et vormid valmistavad I. K. ja Ž. G. ettevõtetes OÜ S ja K OÜ, kellel on olemas selleks vajalikud oskused ja polüuretaani pihustusseade. Vormid valmistatakse odavalt ning müüakse seejärel OÜ-le E. Saamaks PRIAlt võimalikult suures summas toetust, esitas OÜ E seejärel ülepaisutatud hindadega pakkumuse OÜ-le R, kuid selliselt, et osutus valitud parimaks pakkumuseks. Selliselt loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus investeerimisobjektide tegelikust maksumusest ning määratud toetuse summast. Samal ajal leppis K. A. T. T.iga kokku, et OÜ R tegevust, sealhulgas omaosaluse tasumist urnide pressvormide eest finantseeritakse M OÜ (reg. kood xxxx) kaudu, milles T. T. oli osanik ajavahemikul 16.08.2011 kuni 22.08.
  14. Samuti otsustasid T. T.ile tuttavad isikud I. S. ja A. M. ning M. L. M OÜ kaudu rahastada OÜ-t R investoritena. M OÜ tegi esimese makse 6198 eurot OÜ R arveldusarvele 06.09.2011 ehk samal kuupäeval, millega OÜ E vormistas pakkumuse urnide vormide tarnimiseks OÜ-le R. Peale PRIA-le taotluse esitamist kandis M OÜ 14.09.2011 OÜ R arveldusarvele üle summa 25 000 eurot. 09.11.2011 kandis PRIA üle OÜ R pangakontole summad 300.61 eurot ning 901.80 eurot nõuandeteenuse ees, toetuse summa kokku 1202.41 eurot. 01.12.2011 tasus OÜ R OÜ-le Earve nr 011211 01.12.2011 alusel polüuretaanist vormide 10 tk eest 1428 eurot, sellest netosumma 1190 eurot. Järgnevalt kandis M OÜ 05.03.2012 OÜ-le R üle summad 40 000 eurot ja 30 000 eurot. Samuti kandis K. A.le tuttav R OÜ (juhatuse liige M. L.) 05.03.2012 OÜ R pangakontole kahel korral summad 11 500 eurot, kokku 23 000 eurot. OÜ R maksis 05.03.2012 OÜ-le E arve nr 050312 05.03.2012 summas 169 932 eurot alusel 1190 polüuretaanist vormi eest 50 000 eurot ja teise maksena 30 000 eurot ning kolmanda maksena 10 000 eurot, kokku 90 000 eurot. 06.03.2012 kandis R OÜ R OÜ pangakontole 2200 eurot. 09.03.2012 vormistasid K. A. ja T. T. paberurnide tootmiseks vajaliku 1202 vormi üleandmise-vastuvõtmise akti xxxx, kusjuures 12 vormi müügiarve nr 200312 esitati alles 20.03.
  15. 13.03.2012 kandis M OÜ R OÜ pangakontole 10 000 eurot ning seejärel tegi OÜ R 13.03.2012 arve nr 050312 eest makse 10 000 eurot OÜ-le E. 16.03.2012 kandis M OÜ R OÜ pangakontole 9600 eurot ning seejärel 16.03.2012 tegi OÜ R arve nr 050312 eest makse 9000 eurot OÜ-le E. 19.03.2012 kandis M OÜ R OÜ pangakontole 4450 eurot üle ning seejärel 19.03.2012 tegi OÜ R arve nr 050312 eest makse 4288 eurot OÜ-le E. 20.03.2012 tegi OÜ R makse OÜ-le E arve nr 200312 20.03.2012 (polüuretaanist vorm 12 tk netosumma 1524 eurot, kokku 1828.80 eurot) eest summas 1219.20 eurot. Kokku tasus OÜ R OÜ-le E polüuretaanvormide eest 115 935.20 eurot. Eeltoodust nähtub, et OÜ-le E üle kantud summad olid suures osas saadud T. T.i kontrolli all olevast ettevõttest laenuna ja sellega loodi PRIA-le tasumise tõendamiseks näilik raharing. Sisuliselt imiteeriti M OÜ kaudu laenu andmisega ja seejärel OÜ R poolt näiliselt omafinantseeringu korras ostude eest tasumisega OÜ-le E makseprotsessi. Vormide maksumused olid ülehinnatud eesmärgil saada võimalikult suurt toetuse summat PRIA-lt. Paberurnide vormid OÜ-le E müüs 05.03.2012 arve nr 120002 alusel OÜ S, arvel teenuse nimetus EPS vormi lõikamine 1190 tükki hinnaga 20 eurot netosumma 23 800 eurot, koos käibemaksuga 28 560 eurot, arve tasus OÜ E 05.03.
  16. Samuti müüs K OÜ arve nr 120005 05.03.2012 alusel OÜ-le E teenuse nimetusega Line-X XS 100 kattematerjaliga EPS-st urni vormi katmine 1 mm paksuse kattekihiga 1190 tükki hinnaga 5 eurot, netosummas 5950 eurot, koos käibemaksuga 7140 eurot. OÜ E tasus arve 06.03.
  17. 7 Urni vormide tegelik maksumus summeerituna vormide lõikamine pluss viimistlus netosummas on 29 750 eurot, millest ühiku maksumus on 25 eurot. Seega PRIA-le esitatud urni vormide arved olid näilikud ja ülepaisutatud hindadega. I. K.i ja Ž. G.i poolt valmistatud urni vorme ei olnud tegelikus tootmisprotsessis võimalik kasutada ja neid ei kasutatudki kunagi. Vormid valmistati ainult sellel eesmärgil, et näidata investeeringuobjektide olemasolu võimalikele PRIA kontrollijatele.
  18. märtsil 2012 esitas K. A. OÜ R poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni, millega kinnitas, et on teinud investeeringu summas 144 324 eurot, olles tasunud kauba tarnijale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa 87 070.40 eurot. Kuludeklaratsioonile on lisatud OÜ E arved nr 011211-01.12.2011, nr 050312-05.03.2012 ja nr 200312-20.03.2012 ning maksekorraldused nr 14-01.12.2011, nr 28-05.03.2012, nr 29-05.03.2012, nr 30-05.03.2012, nr 40-13.03.2012, nr 41-16.03.2012, nr 42-19.03.2012 ja nr 43-20.03.
  19. PRIA teostas 15.05.2012 väljamaksed OÜ-le R majandustegevuse mitmekesistamise eest summas 14 432 eurot ja summas 43 297 eurot, kokku summas 57 729 eurot. 15.05.2012 teostas OÜ R makse OÜ E arveldusarvele summas 57 254 eurot. K. A. esitas
  20. mail 2012 PRIA-le kuludeklaratsiooni, mille kohaselt OÜ R on teinud investeeringu 144 324 eurot ning tõendas, et PRIA poolt toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel makstud raha summas 57 253.60 eurot on makstud kuludokumentide alusel kauba tarnijale. Lisatud maksekorraldus nr 48 15.05.2012 OÜ-le E summas 57 253.60 eurot. T. T. võttis laekunud rahast OÜ E arvelduskontolt välja 61 250 eurot ning 14 000 eurot kandis enda isiklikule kontole. Seega kontrollis T. T. sisuliselt kogu projektiga seotud raha liikumist ning suurendas näilike arvetega projekti toetuse summat, millest osa raha sai endale ning osa raha kasutas OÜ E majandustegevuses. Alates 21.08.2012 ei olnud K. A. ega M. K. enam OÜ R osanikud. Alates 21.08.2012 kuni 05.12.2012 oli 1000 eurose osaga osanikuks Ž. G.. Alates 21.08.2012 kuni 07.01.2013 375 eurose osaga osanikuks R OÜ (juhatuse liige E. V., osanikud M. L. ja C OÜ), 375 eurose osaga osanikuks M OÜ (juhatuse liige A. M. ja juhatuse liige alates 08.11.2012-04.08.2014 T. T., osanikud A. M., I. S., OÜ R, OÜ M), 750 eurose osaga osanikuks K. T.. Alates 05.12.2012 kuni 07.01.2013 1000 eurose osaga osanikuks OÜ S (juhatuse liige P. G.). Alates 07.01.2013 kuni 08.07.2013 390 eurose osaga osanikuks M OÜ (juhatuse liige T. T.), alates 07.01.2013 390 eurose osaga osanikuks R OÜ (juhatuse liige E. V., osanikud M. L. ja C OÜ). Alates 07.01.2013 1040 eurose osaga osanikuks OÜ S (juhatuse liige P. G., alates 19.08.2015 juhatuse liige M. L.). Alates 07.01.2013 780 eurose osaga osanikuks K. T. ning alates 08.07.2013 390 eurose osaga osanikuks C OÜ (juhatuse liige E. V.). Seega on OÜ R omanikeks saanud juriidilised isikud, kes on finantseerinud OÜ-t R selleks, et oleks võimalik täita PRIA-lt toetuse saamise tingimusi ehk võimaldanud näilise omaosaluse tasumise ning saada seeläbi PRIA-lt toetust. Arvestades, et T. T. kuulus 375 eurose osaga läbi osanik M OÜ (juhatuse liige alates 08.11.2012-04.08.2014 T. T., osanikud A. M., I. S., OÜ R, OÜ M) ja 07.01.2013 kuni 08.07.2013 390 eurose osaga läbi osanik M OÜ (juhatuse liige T. T. alates 07.01.2013) R OÜ osanike hulka, pidi ta olema teadlik OÜ R poolt toetuse saamisest ning pettusest selle saamisel. 8 Seega OÜ E, läbi oma juhatuse liikme T. T.i, osutades tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le R ja K. A.le pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse varasem käik - 28.04.2015 alustati kriminaalasjas nr 15221000063 menetlust. - 30.06.2016 jõudis kriminaalasi nr 15221000063 prokuratuuri. - 29.06.2017 saabus süüdistusakt üldmenetluse korras kohtusse. Kannatanu PRIA on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse, millega nõuab K. A.lt OÜ R tegevusega seoses 63 857,60 eurot ja S OÜ tegevusega seoses 53 700 eurot, M. K.lt OÜ S tegevusega seoses 83 650 eurot ja R. R.lt OÜ F tegevusega seoses 40 820 eurot (XV kd, tl 184-188, 191). Kaitseaktidest nähtub, et E. V. ja K. A. soovisid lahendada käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses ning P. G.i ja Ž. G.i suhtes pidasid kaitsjad võimalikuks kriminaalmenetluse lõpetamist kohaldades oportuniteeti. - 07.11.2017 toimus eelistung, mis lükati aga edasi, kuna kannatanu esindajat ei olnud kohtuistungile kutsutud ning T. T.i kaitsja Raul Ainla kaitseakt ei vastanud nõuetele ja talle anti aeg puuduste kõrvaldamiseks. - 08.11.2017 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. - 30.01.2018 toimus uus eelistung, kus selgus, et süüdistatav P. G. on lapseootel ning kohtuistungi aegade planeerimisel sai alguses oluliseks takistuseks see, et E. V. (endise nimega R.) oli süüdistatav ka kriminaalasjas nr xxxx, kus olid juba varem välja määratud kohtuistungid Harju Maakohtus alates 15.01.2018 kuni 26.06.2018 ja seda väga tiheda graafikuga ning samuti oli raskendatud kõigile menetlusosalistele sobivate ühiste vabade päevade leidmine. Algselt sai siiski paika pandud kohtuistungite toimumine 18 päeval alates 21.09.2018-20.12.
  21. - 14.02.2018 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus S OÜ (registrikood xxxx) suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ning lahendati menetlusosaliste taotlused. - 19.09.2018 teatas Ž. G. kohtule, et ta on alates 18.09.2018 haiguslehel ning arsti hinnangul ei saa ta kohtuistungil osaleda. - 19.09.2018 teatas ka P. G. kohtule, et ta sünnitas xxxx, viibib sünnitusjärgsel puhkusel ega saa seetõttu istungitel osaleda vähemalt 3 kuud. Täpsemat selgitust või põhjendust, miks ta ei ole võimeline istungitel osalema, see teade ei sisaldanud. Hiljem esitas arstitõendi, et ei saa osaleda 15.10.2018 toimuval kohtuistungil. - 20.09.2018 saatis M. K. kohtule taotluse istungite edasilükkamiseks kuni 22.05.2019 (mil lõpeb sünnituspuhkus) seoses sellega, et ta on lapseootel ja tegemist on riskirasedusega. Lisatud dokumendist nähtus, et M. K.l on riskirasedusest tingituna soovituslik vältida vaimset ja füüsilist pinget. - 12.10.2018 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus R OÜ (registrikood xxxx) suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel. - 15.10.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kohale Ž. G. ja P. G.. Ž. G.i tervise kohta ei osanud tema kaitsja mingeid selgitusi jagada. Selgus, et keegi ei olnud PRIAga ühendust võtnud ega teinud midagi selleks, et saavutada nõuete osas mingeid kompromisse. Prokurör väljendas seisukohta, et ei pea õigustatuks ja põhjendatuks hakata isikuid ühekaupa eraldama. T. T.i ja OÜ E kaitsja Raul Ainla esitas 14.10.2018 kell 22.11 kohtule süüdistatavate vara aresti alt vabastamise taotluse, mida ei olnud võimalik läbi vaadata, kuna sellega ei olnud jõutud tutvuda. Raul Ainla teatas ka seda, et tema klient soovib menetluse lõpetamist KrMS § 202 järgi, sama soovi avaldas ka E. V. kaitsja Mihkel Gaver. K. A. kinnitas oma varasemat soovi, et asi lahendataks kokkuleppega. - 15.10.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil ning ka kirjalikult teatas kannatanu ehk PRIA esindaja kohtule, et on nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kõigi süüdistatavate suhtes, välja arvatud K. A. ja M. K.. 9 - 02.11.2018 saatis kannatanu ehk PRIA esindaja prokuratuuri meiliga teate, et PRIA annab nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ka süüdistatavate M. K. ja K. A. osas. - 29.11.2018 teatas M. K. kohtule, et ta ei saa tervislikel põhjustel tulla istungile 03.12.
  22. - 03.12.2018 teatas T. T.i kaitsja Raul Ainla prokurörile, et tema klient ei soovi ei kokkulepet ega ka menetluse lõpetamist oportuniteediga. - 04.12.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil toimus vaidlus selle üle, kas P. G. peab tulema kohtusse menetluse lõpetamiseks või mitte. Prokurör oli seisukohal, et peab. Raul Ainla väitis, et T. T. on siiski huvitatud menetluse lõpetamisest KrMS § 202 järgi. K. A. väitis üllatuslikult, et ei tahagi kokkulepet ja M. K. oli nõus ainult lõpetamisega KrMS § 202 järgi. Selgus, et istungite jaoks vabade päevade leidmist takistab Harju Maakohtus toimuv nn Tallinna Sadama protsess. Prokurör taotles asenduskaitsjate määramist, et saaks asja menetlusega jätkata võimalikult ruttu. Sellega ei olnud kaitsjad kategooriliselt nõus, kuna käesolev kriminaalasi on keerukas ja neil on oma kaitsealustega pikaajalised kliendisuhted. Kohus määras uueks korraldavaks istungiajaks 22.03.2019 ja uued istungite ajad alates 14.06.2019-27.09.
  23. - 15.03.2019 vahetas kannatanu välja oma esindaja ja esitas kohtule uue volitatud esindaja volikirja. - 22.03.2019 korraldavat istungit ei toimunud, kuna puudusid teemad, mida istungil arutada. - 09.06.2019 esitas K. A. kaitsja Gerda-Johanna Pello kohtule taotluse 19.06.2019 kohtuistungi tühistamiseks, kuna kaitsja peab samal ajal viibima arsti vastuvõtul Tartus. - 11.06.2019 saatis P. G.i kaitsja kohtule kirja, kus teatas, et P. G.il on selg haige ja ta ei saa tulla kohtusse 6 nädalat. Lisatud oli loetamatu tõend. Hiljem esitas kaitsja täiendavad tõendid. - 13.06.2019 teatas Ž. G., et soovib uut kaitsjat riigi õigusabi korras, kuna leping eelmise kaitsjaga on lõppenud. - 17.06.2019 määrusega määrati Ž. G.ile riigi õigusabi. - 19.06.2019 andis Riigi Õigusabi Infosüsteem kohtule teada, et Ž. G.i määratud kaitsjaks on Argo Küünemäe . - 19.06.2019 määras kohus kohtuarstliku ekspertiisi P. G.i terviseseisundi kindlaks määramiseks ja lükkas istungid edasi kuni 03.09.
  24. - 07.08.2019 saabus kohtusse ekspertiisiakt, mille kohaselt P. G.i tervislik seisund ei takista tal kohtuistungitel osalemist. - 30.08.2019 teatas Raul Ainla meilitsi kohtule, et T. T. on seljatraumaga välismaal haiglas ja tema liikumine on võimatu. Palus istungid edasi lükata kuni 20.09.
  25. - 02.09.2019 lükkas kohus korraldava istungi edasi kuni 23.09.
  26. - 20.09.2019 teatas K. A. oma kaitsja vahendusel kohtule, et vigastas Lätis selga ja ei ole võimeline koju sõitma. - 20.09.2019 lükkas kohus istungi edasi ja määras uueks korraldavaks istungiks aja 20.11.
  27. - 23.09.2019 teatas K. A. kaitsja Gerda-Johanna Pello kohtule, et läheb hiljemalt alates 31.10.2019 rasedus- ja sünnituspuhkusele ning saab osaleda istungitel kuni oktoobri lõpuni. Teda hakkab asendama vandeadvokaadi abi Birje Kalmus. - 05.11.2019 esitas kohus prokuratuurile kohtunõude, mille kohaselt tuli ringkonnaprokuröril hiljemalt 15.11.2019 teatada kohtule, milliseid menetluslikke toiminguid ja/või otsustusi on kriminaalasjas alates 03.09.2019 teinud ja milliseid taotlusi kavatseb prokurör 20.11.2019 planeeritud korraldaval istungil esitada. - 18.11.2019 saabunud vastuse kohaselt ei oska prokurör öelda, milliseid taotlusi on tal 20.11.2019 toimuval istungil võimalik esitada, kuna kannatanu ei ole kompromissi sõlmimiseks kellegagi ühendust võtnud. - 20.11.2019 toimunud kohtuistungil selgus, et K. A. ei tea, et tal on uus kaitsja ning nad ei ole kordagi kohtunud. Samuti ei tulnud kaitsja Birje Kalmus istungile, sest ta oli puhkusel. Asenduskaitsja oli küll määratud, kuid sisulisi otsustusi ta vastu võtta ei saanud. Sama probleem oli ka Ž. G.i asenduskaitsja Mihkel Gaveriga, kes ei saanud samuti võtta vastu sisulisi otsustusi. T. T.i kaitsja teatas, et nemad on ümber mõelnud ja tahavad üldmenetlust. 10 Küllike Namm esitas taotluse menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, jättes selle põhistamata, väites, et põhistused on kirjas juba kaitseaktis. Seejärel esitas taotluse menetluse lõpetamiseks ka Mihkel Gaver. Kohus kohustas prokuröri teatama oma seisukoha mõistliku menetlusajaga lõpetamise osas kahe süüdistatava osas hiljemalt 20.jaanuariks
  28. Uueks istungi ajaks määrati 20.02.
  29. - 17.12.2019 määrusega määrati K. A.le riigi õigusabi, kuna muidu ei saa Birje Kalmus üle võtta Gerda-Johanna Pellol pooleliolevat kohtuasja. - 30.12.2019 saatis Raul Ainla taotluse T. T.i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks. - 06.01.2020 sai K. A. kaitsja Birje Kalmus kätte kriminaalasja materjalid (vastava taotluse tegi ta prokuratuuri 03.01.2020). - 06.01.2020 saabus taotlus Ž. G.i kaitsjalt Argo Küünemäelt kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 2 alusel. - 20.01.2020 esitas P. G.i kaitsja Kaimo Räppo kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. - 21.01.2020 andis kohus prokurörile saabunud taotluse osas seisukoha esitamiseks lisaaega kuni
  30. jaanuarini
  31. - 27.01.2020 esitas prokurör kohtule kirjalikult seisukoha, mille kohaselt ei ole kriminaalasja menetlemise mõistlik aeg ei ole veel möödunud ning kriminaalasja menetlemist kohtus tuleb jätkata. - 17.02.2020 määrusega jäeti rahuldamata kaitsjate Küllike Nammi, Mihkel Gaveri, Raul Ainla, Argo Küünemäe ja Kaimo Räppo taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu V. L.i süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 - KarS § 22 lg 3, R. R. süüdistuses KarS § 210 lg 2, T. T.i süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 KarS § 22 lg 3, OÜ E süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 - KarS § 22 lg 3, Ž. G.i süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 - KarS § 22 lg 3 ja P. G.i süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 - KarS § 22 lg 3 järgi. - 17.02.2020 vahetus kannatanu ehk PRIA esindaja. - 20.02.2020 toimunud kohtuistungile ei ilmunud P. G., T. T. ja OÜ E esindaja. Uuteks üldmenetluse päevadeks broneeriti mai 11, 13, 20 ja 21; juuni 8, 11, 15, 16, 17; juuli 6, 7, 8; september 14, 21, 22, 23, 24, 28, 29 ja oktoober
  32. - 28.04.2020 tühistas kohus eelnevalt broneeritud istungipäevad maikuus märkides, et seoses riigis kehtestatud eriolukorraga ei pea kohus võimalikuks koguneda maikuusse 2020 määratud kohtuistungitele kohtumajas, kuna ka piirangute leevendamisel alates 18.05.2020 jääb kehtima nn 2+2 nõue. Arvestades käesolevas kohtuasjas olevat isikute arvu, ei saa pidada võimalikuks 18 isiku kogunemist kohtusaali. Kõnesolevaks kohtuistungiks videolahenduse kasutamine sellise isikute hulga puhul ei ole mõeldav. - 03.06.2020 teatas kohus, et istungid alates 08.06.2020 toimuvad. - 05.06.2020 teatas Raul Ainla, et ei saa 08.06 istungist osa võtta haiguse tõttu, kuid on nõus osalema video teel korralduslike küsimuste arutamises. Kohus palus määrata asenduskaitsja. - 06.06.2020 saabus kohtule teade, et T. T. ei saa istungil osaleda, kuna tuli Rootsist ja peab olema karantiinis 14 päeva, s.o 06.06.2020-20.06.
  33. Samuti ei saa osaleda video teel, kuna tal puudub internetiühendus ning mobiililevi vilets. - 08.06.2020 toimus istung, kus T. T.i kaitsja Raul Ainla osales video teel ja määrati uueks korraldava istungi ajaks 06.07.
  34. - 06.07.2020 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse eraldada materjalid K. A., M. K., R. R., Ž. G.i ja P. G.i suhtes kokkuleppemenetlusse. Kohus otsustas, et istung jätkub 3 isiku osas 21.09.
  35. T. T. teatas, et hetkel ta arvab, et ei soovi enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. - 06.07.2020 määrusega rahuldas kohus prokuröri taotluse ja eraldas kriminaalasjast 1-176354 eraldi menetlusse materjalid K. A., M. K., R. R., Ž. G.i ja P. G.i suhtes. Eraldatud kriminaalasi sai numbriks nr xxxx ja on lahendatud 29.12.
  36. Kokkuleppemenetluses lahendati ka PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus. - 16.09.2020 tegi prokurör taotluse istungi edasilükkamiseks seoses sellega, et eraldatud kriminaalasjas nr nr xxxx ei olnud selleks ajaks kohtulahendit ning selle saabumine ei olnud 11 lähiajal ka ettenähtav. Kohus lükkas istungid edasi märkides, et 05.10.2020 määratud kohtuistung toimub varem kokkulepitud ajal. - 01.10.2020 tühistas kohus planeeritud istungi 05.10.2020, kuna kahetsusväärselt ei olnud käesolevast kohtuasjast eraldatud kohtuasjas nr 1-20-4756 lahendit tehtud, seega ei olnud põhjendatud koguneda 05.10.2020 korraldavale istungile üldmenetluse edasiseks planeerimiseks. - 02.10.2020 teatas kohus menetlusosalistele, et kuigi käesolevaks ajaks ei ole eraldatud asjas lahendit tehtud, ei pea kohus kohtuasjas 1-17-6354 enam võimalikuks menetluse edasise planeerimisega viivitada. - 04.10.2020 teatas kohus menetlusosalistele, et korraldav istung toimub 18.12.
  37. - 18.12.2020 istungil T. T.i kohal ei olnud, sest ta viibis välisriigis. V. L.i kaitsja tegi taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel V. L.i süüdistuses KarS § 210 lg 2,3 - KarS § 22 lg 3 järgi. Raul Ainla teatas, et nemad jätkavad üldmenetluses. Uueks istungipäevaks broneeriti 14.01.2021 ning võimalike taotluste esitamise tähtajaks määrati hiljemalt 08.01.
  38. - 06.01.2021 esitasid V. L. ja tema kaitsja kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel. - 08.01.2021 esitasid T. T. ja OÜ E OÜ ning nende kaitsja kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel ja vara aresti alt vabastamiseks. - 11.01.2021 saabus Raul Ainlalt järjekordne istungi edasilükkamise taotlus, sest T. T.i 07.01.2021 antud koroonatest osutus positiivseks ning ta ei saa kohtusse tulla. Uueks istungi päevaks määrati 05.02.
  39. - 05.02.2021 toimunud kohtuistungil arutati esitatud taotlusi. - 31.03.2021 määrusega lõpetati KrMS § 2742 lg 1 alusel menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega V. L.i, T. T.i ja OÜ E suhtes. - 15.04.2021 esitas prokuratuur määruskaebuse maakohtu 31.03.2021 määrusele menetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega T. T.i ja OÜ E osas. - 24.05.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrusega tühistati Viru Maakohtu 31.03.2021 määrus osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse T. T.i ja OÜ E osas ning kohustati maakohut menetlust jätkama samas kohtukoosseisus, lahend jõustus 17.06.2021 Riigikohtu määrusega. - 17.06.2021 määrusega jättis Riigikohus T. T.i ja OÜ E määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 määrusele menetlusse võtmata. - 30.06.2021 esitas prokuratuur kohtule taotluse edasiste kohtuistungite määramiseks. - 01.07.2021 asus kohus sobiva istungiaja leidmiseks läbirääkimisi pidama süüdistatavate kaitsjaga ning määras menetluse edasiseks planeerimiseks korraldava istungi 10.08.2021 kell 14:00 videoistungina. - 10.08.2021 toimunud korraldaval kohtuistungil arutati süüasja aegumise ja selle tähtaegade üle ning broneeriti üldmenetluse päevadeks 13.09.2021, 14.09.2021, 07.10.2021, 13.10.2021, 14.10.2021, 02.11.2021, 15.11.2021, 16.11.2021, 17.11.2021, 23.11.2021, 24.11.2021, 29.11.2021, 30.11.2021, 01.12.2021, 06.12.2021, 07.12.2021, 08.12.2021, 13.12.2021, 14.12.2021, 15.12.2021, kohtuvaidlus toimub 11.01.
  40. - 10.09.2021 esitasid T. T. ja OÜ E OÜ ning nende kaitsja kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. - 13.09.2021 toimus kohtuistung nii T. T.i ja E OÜ ning nende kaitsja osavõtul. - 14.09.2021 toimus kohtuistung nii T. T.i ja E OÜ ning nende kaitsja osavõtul. - 30.09.2021 esitasid T. T. ja OÜ E OÜ ning nende kaitsja kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel. - 05.10.2021 lükkas kohus 07.10.2021 toimuva kohtuistungi edasi, kuna T. T. oli lähikontaktne koroona-positiivse isikuga. Kohus märkis, et järgmine kohtuistung toimub 13.10.
  41. Kahtlustuste esitamised, ülekuulamised ja tõkendid: - T. T.ile esitati kahtlustus 11.11.2015 ja teda on esialgselt kahtlustatavana üle kuulatud; 12 - E OÜ-le esitati kahtlustus 27.11.2015 ja tema esindaja T. T. kuulati üle; - T. T.ile oli kohaldatud elukohast lahkumise keeldu ajavahemikul 11.11.2015-11.11.2016; Vara arestimised:
  42. Viru Maakohtu 21.02.2017 määrusega 1-17-1154 on seatud T. T.i kinnistule xxxx, katastritunnusega xxxx kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 8000 euro ulatuses.
  43. Viru Maakohtu 21.02.2017 määrusega 1-17-1153 on E OÜ alljärgnevale varale on seatud käsutamise keelumärge: - 3.96 ha maatulundusmaale xxxx, katastritunnusega xxx; - 3.08 ha maatulundusmaale xxxx, katastritunnusega xxxx; - 7729 m² elamumaale xxxx, katastritunnusega xxxx; - 2,19 ha maatulundusmaale xxxx, katastritunnusega xxxx; - 2257 m² tootmismaale xxxx, katastritunnusega xxxx. Viru Maakohtu 31.03.2021 määrusega on T. T.ile kuuluvale xxxx kinnistule seatud kohtulik hüpoteek ning E OÜ-le eespool loetletud varale seatud käsutamise keelumärked kustutatud. Määrus on jõustunud 17.06.
  44. Kohtuistung 13.10.2021 T. T. ja OÜ E OÜ ja nende kaitsja oli seisukohal, et: - kuritegu on toime pandud Riigikohtu sellise praktika ajal, mil aegumist tuli hakata arvutama kuriteo toimepanemisest, mitte lõpule viimisest, seega aegub süütegu
  45. või
  46. märtsil 2022, kui viimane kaasosaline oma teopanuse andis. Raha laekumine on kuriteo lõpule viimine. - isegi kui tegu märtsis ei aegu, vaid aegub mais 2022 nagu prokurör väidab, siis ka selleks ajaks ei ole võimalik läbida kolme kohtuastet, sest kaitsjana vaidlustab ta kõik, mis on võimalik vaidlustada ja seetõttu kulub peale aja asjakohatult veel ka kõikvõimalikke ressursse. Prokurör asus järgmistele seisukohtadele: - mõistliku menetlusajaga lõpetamise taotlus on vigane ning on kirjutatud sisuliselt 08.01.2021 taotluse põhja peale, seega sisaldab asjaolusid, mis enam ei ole aktuaalsed. - 24.05.2021 leidis Tartu Ringkonnakohus, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud ja nende hinnangul oli võimalik aasta jooksul ehk maist maini see asi ära menetleda. Prokuröri hinnangul aegub tegu 17.mai
  47. - Planeeritult peaks asja sisulise arutamise lõpule viima selle aasta jooksul. Prokurör palus jätta kaitsja taotlus rahuldamata ja jätkata asja arutamist. Kohtu seisukoht Kohus, olles ära kuulanud prokuröri, kaitsja ning süüdistatava ja olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse 13 tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus ning isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul tuleneb Põhiseaduse §-st 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikest
  48. Riigikohtu 04.11.2011 otsuses 3-1-1-81-11 öeldu kohaselt on oluline, et kohus võimalikult varajases staadiumis reageeriks mõistliku menetlustähtaja nõude rikkumisele ja lõpetaks isiku põhiõiguste riive esimesel võimalusel. Riigikohtu 17.08.2011 otsuses 3-1-1-57-11 p. 15 on öeldud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohus peab vajalikuks märkida, et tema seisukoht võrreldes 31.03.2021 määruses väljendatuga ei ole olulises osas muutunud, kuid arvestades Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 lahendis märgitut ning prokuratuuri poolt esiletõstetut revideerib maakohus mõnevõrra oma seniseid hinnanguid ning seisukohti.
  49. Kohtuasja keerukus Tõenduslikult on tegemist keskmisest mahukama ja komplitseerituma kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on kokku 15 köidet toimikumaterjale ja toimikute keskmiseks lehekülgede arvuks tuleb 230 lehekülge. Kriminaalasjas oli kokku 8 süüdistatavat, 29 tunnistajat ja kannatanu. Kriminaalasja tõenduslikku keerukust võimendab ja kogutavate tõendite mahtu suurendas kindlasti ka see, et enamus kahtlustatavatest ennast süüdi ei tunnistanud ning kriminaalasja raames menetleti suure kahjuga kuriteoepisoode, milles tõendite kogumine ongi eelduslikult ajamahukam. Ka võib kuriteo majandusalane iseloom mõnevõrra õigustada selle pikka menetlust ning arvestada tuleb ka sellega, et kriminaalasjas on olnud erinevate isikute kaasatust ning asjaolu, et sisuliselt on tegemist peitkuriteoga, mille toimepanemiseks kasutatakse erinevaid skeeme, milliste tuvastamine ning väljaselgitamine ei ole tõenduslikult kuigi lihtne. Kriminaalasja keerukusele viitab ka see, et omavahel seotud isikute kaudu on põimunud mitmed taotlused. Kui soodustuskelmust loetakse keskmise keerukusega (ja raskusega) kuriteoks juba vaid ühe taotluse puhul, siis mitme erineva taotluse omavahel põimumist saab kindlasti lugeda keerukaks.
  50. Kaebajate käitumine Käesolevas kohtuasjas on prokurör teinud etteheiteid ühele süüdistatavale ehk T. T.ile ja nimelt selles, et T. T. ja tema kaitsja on oma käitumise ning kaitsetaktikaga seadnud menetluse läbiviimise venivasse olukorda, kuna nad on pidevalt muutnud oma seisukohti neile sobiva menetlusliigi osas ega ole pidanud kinni kokkulepetest prokuröriga, mis on pidevalt takistanud ja edasi lükanud asjas sisulist arutamist ning menetluslike otsuste vastuvõtmist. Nii oli T. T. kaitsja poolt koostatud kaitseakti kohaselt algselt nõus ainult üldmenetlusega, siis 15.10.2018 istungil tahtis lõpetamist oportuniteediga, siis 03.12.2018 teatas, et ei ole nõus ei kokkuleppemenetlusega ega oportuniteediga lõpetamisega, 04.12.2018 soovis jällegi menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ja siis 20.11.2019 teatas, et soovib 14 asja arutada üldmenetluses. 20.02.2020 väljendas T. T.i ja E OÜ kaitsja Raul Ainla jällegi soovi asi lõpetada KrMS § 202 alusel, 06.07.2020 arvas T. T., et ta siiski ei soovi seda. 18.12.2020 teatas Raul Ainla, et tema kaitsealused jätkavad üldmenetluses, kuid 08.01 taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus märgib, et T. T. ja E OÜ on kohtu alla antud üldmenetluses ning kokkuleppemenetlusse üleminekuks on vajalik süüdistatava nõusolek. Samuti on süüdistatava nõusolek vajalik kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Advokatuuriseaduse § 41 lg 1 p 3 alusel on vandeadvokaat pädev vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel. Seega on süüdistatava kaitsja vaba valima kaitsetaktikat, andma nõusolekuid ning neid tagasi võtma. Samas peab kohus märkima, et T. T. on kas isiklikult või kaitsja kaudu esitanud kohtule tähtaegselt oma seisukohad, avaldused, teated jne, seega ei ole menetluse kulg olnud neile ükskõik vaatamata asjaolule, et nende avalduste või teadete sisu tõttu on kohtumenetlus olnud veniv. Riigikohus on korduvalt Inimõiguste Kohtu seisukohale viidates leidnud, et ehkki EIÕK art 6 ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte. Õiguskirjanduses on nimetatud, et isiku selliseks käitumiseks, mis mõjutab mõistliku menetlusaja arvutamist, saab lugeda süüdistatava menetlusest kõrvalehoidmist. Kohtu hinnangul ei ole aga T. T. otseselt menetlusest kõrvale hoidunud ja seega ei ole ta ka mõjutanud mõistliku menetlusaja kulgemist, küll aga võib tema mõningast käitumist tõlgendada menetlusõiguse pahatahtliku kasutamisena. Ka on kohus jätkuvalt seisukohal, et menetlus ei ole sedavõrd veninud T. T.i reiside ja sellest tulenevate Covid-19 seotud karantiinidega, omakorda mille tõttu ei ole isik saanud osaleda kohtuistungitel. Põhiseaduse § 34 sätestab liikumisvabaduse ja § 35 Eestist lahkumise vabaduse, mida võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Käesoleval ajal ei ole T. T.i suhtes kohaldatud tõkendina elukohast ega Eestist lahkumise keeldu (tõkend lõppes 11.11.2016), seega on isik vaba korraldama oma liikumist (reisimist) ja kohustatud järgima viiruse leviku tõttu kehtestatud piiranguid. Samuti ei saa eeldada, et menetlusosaline püsiks kohtumenetluses osalemise kohustuse tõttu üksinduses ja tubasena, sest väljumisel ja teiste isikutega suhtlemisel võib ta osutuda kas ise viiruspositiivseks või kellegi lähikontaktseks. Inimõiguste Kohus, leides, et süüdistatavale ei tohi ette heita menetluslikke viivitusi, mis on tingitud tema tervislikust seisundist, kuid samas ei saa süüdistatava terviseseisundist tingitud viivitusi omistada ka riigile, et põhjendada EIÕK art 6 lg 1 rikkumist (Lavents vs Läti, otsus 28.11.2002, p 100). Seega tuleb käesolevas asjas menetlusaja mõistlikkuse hindamisel silmas pidada, et väga oluliselt on kogu menetluse kestust kohtumenetluse staadiumis mõjutanud süüdistatavate ja kaitsjate tervislik olukord, mida alati ei saa ette heita mõistliku menetlusaja arvestamisel venitamisena. Videovõimekuse puudumist eneseisolatsiooni asukohas ei saa isikule samuti ette heita, kuna isik võib ise valida isolatsioonis viibimise koha. Küll aga nõustub kohus prokuratuuriga selles osas, et T. T.il tulnuks korraldada oma ametitegevust ja reisimist-liikumist vastutustundlikumalt ning hoolikamalt, arvestades kohtumenetluses osalemise kohustust.
  51. Riigivõimu käitumine Kohtueelses menetluses ja süüdistusakti kohtusse esitamisel kohus erilist viivitust ei näe, kuigi prokurör on 30.01.2018 toimunud kohtuistungil möönnud, et prokuratuuris seisis asi liiga pikalt. Ka kohtumenetluses ei ole olnud tegevusetuse perioode ega viivitusi peale ühe 15 korra: mais 2020 seoses uudse situatsiooniga ehk kehtestatud eriolukorraga Covid-19 tõttu, millega seoses jäid ära kohtuistungid mais
  52. Küll aga ootas kohus käesolevast asjast eraldatud süüdistatavate kohta tehtavat kohtulahendit kokkuleppemenetlusest (nr xxxx), mis aga kahetsusväärselt viibis (eraldamise määrus on tehtud 06.07.2020, kuid lahendid asjas nr xxxx on tehtud 29.12.2020). Kohus ei pidanud mõistlikuks jätkata käesolevas asjas üldmenetlust enne, kui eraldatud asjas on kohtuotsus tehtud. Kui eraldatud asjas oleks kohus mingil põhjusel kokkuleppemenetlusest keeldunud või menetlusosalised kokkuleppest loobunud (mis on menetlusosaliste vääramatu menetluslik õigus ja arvestades menetlusosaliste senist menetluslikku käitumist), siis oleks see eraldatud asi tänase tavapärase kohtupraktika kohaselt liidetud tagasi põhiasja juurde menetluse jätkamiseks üldmenetluses. Sellise võimaluse pinnalt ei pidanud kohus võimalikuks enne eraldatud asjas kohtuotsuse tegemist üldmenetlusega põhiasjas jätkata. Kohus ei ole loobunud etteheidetest kannatanu ehk PRIA menetlusliku käitumise kohta, kes ei ole menetluses käitunud järjekindlalt. Algselt on PRIA esindaja olnud seisukohal, et ta kokkuleppemenetluseks luba ei anna ühegi süüdistatava puhul. Siis on aga PRIA esindaja 15.10.2018 kohtule kirjalikult teatanud, et on nõus võimaliku kokkuleppemenetlusega kõigi teiste süüdistatavate osas välja arvatud K. A. ja M. K.. Samas on 15.10.2018 toimunud kohtuistungil välja toodud, et prokuröril on olnud raskusi kannatanu esindajaga kontakteerumisel arutamaks kannatanu võimalikke positsioone asjas, kuna PRIA volitatud esindaja Siim Vellemaa ei pea kinni kokkulepetest kokkusaamiseks ning ei ole ka ise aktiivselt astunud samme süüdistatavatega kokkulepete või kompromisside sõlmimiseks. PRIA esindaja on enda sõnul aga oodanud, et temaga võetakse ühendust. Istungi protokollist nähtub, et toimus prokuröri, kaitsjate ja PRIA esindaja omavaheline etteheidete tegemine, kes on kohustatud ja millistel tingimistel kellega kontakti võtma. Ka 19.11.2019 toimunud kohtuistungil ehk rohkem kui aasta hiljem tegi kannatanu esindaja taaskord teistele menetlusosalistele etteheiteid, et nad pole temaga ühendust võtnud ega samme astunud asja kiiremaks lahendamiseks, samas ei pidanud ta õiglaseks, et tema neid samme astuks. Kohtu hinnangul on PRIA esindaja selline käitumine pärssinud menetluslike otsuste tegemist ning sellest ei nähtunud kannatanu soovi saavutada õigusrahu võimalikult kiiresti.
  53. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tuleva ajavahemiku osas on Riigikohtu kriminaalkolleegium tuginevalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikele 1 märkinud, et "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. T. T.i suhtes algas mõistliku menetlusaja kulgemine talle kahtlustuse esitamisest 11.11.2015, seega on menetlus tema suhtes kestnud enam kui 6 aastat. T. T.ile oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu ajavahemikul 11.11.2015-11.11.
  54. E OÜ suhtes algas mõistliku menetlusaja kulgemine talle kahtlustuse esitamisest 27.11.2015, seega on menetlus tema suhtes kestnud vähemalt 5 aastat ja 11 kuud. Seega on kriminaalmenetlus mõjutanud süüdistatavate olukorda juba kas ligi 6 või üle selle aastat. Üldteada on aga asjaolu, et iga isiku suhtes käimasolev menetlus ning teadmatus tuleviku osas tekitab stressi ja üleelamisi. 16 Samuti on laiaulatuslikke piiranguid pidanud taluma T. T., kelle kinnistule seati kohtulik hüpoteek ning E OÜ, kelle viiele kinnistule seati käsutamise keelumärge. Kohtulik hüpoteek nimelt vähendab kinnistu väärtust tagatisvarana või asja võõrandamisel, kuna hüpoteegi realiseerimise võimalusega tuleb arvestada. Kinnistusraamatusse kantud keelumärge tähendab aga omandi käsutamise täielikku või osalist keelamist. Vastavalt AÕS § 63 lg 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse, kas täielikult või osaliselt. Seega keelumärge sisuliselt „lukustab“ kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded ehk kõrvaldab kinnisasja tsiviilkäibest (kinnisasja ei saa võõrandada). Nii kohtulik hüpoteek kui ka käsutamise keelumärge on olnud ulatuslik omandipõhiõiguse riive, mis on kestnud üle nelja aasta: varad arestiti 21.02.2017 määrusega ja vabastati 31.03.2021 määrusega. Vaatamata asjaolule, et varad on käesoleval ajal aresti alt vabastatud, on siiski tegemist olnud pikemaaegse omandipõhiõiguse riivega. Kuigi igasuguse menetluse kestus põhjustab isikule teadmatust oma saatusest, ei ole õiglane jätta isikut sellisesse positsiooni liiga kauaks. Siinjuures tuleb märkida, et mõistliku menetlusaja instituut ulatub kuni kõrgeima astme kohtu menetluse lõpuni. Riigikohus märgib oma otsuses 3-1-1-57-10, et olukord, kus isiku jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud pikalt, on rikutud isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. T. T.i suhtes on ebakindlus kestnud juba üle kuue aasta ega lõppe ka lähitulevikus, kuna menetlus toimub alles I astme kohtus ega ole asja sisulise arutamiseni jõudnud. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 lahendis on märgitud, et arusaamatuks jääb maakohtu 31.03.2021 lahendis kirjeldatud menetluse ajaline perspektiiv. Käesolevaks ajaks on aga selgunud, et maakohtu 31.03.2021 lahendis kirjeldatu menetluse edasise käigu kohta on tõeks osutunud, kriminaalasi saadeti maakohtu samale koosseisule tagasi menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 määrus jõustus 17.06.
  55. Ajavahemikku juunist novembrini jäi puhkuste periood, mille kasutamist ei saa menetlusosalistele ega kohtukoosseisule ette heita. Asja sisulise arutamiseni sellel ajavahemikul ja ehk ka õigusrahu saavutamiseni, nagu Tartu Ringkonnakohus ette nägi, ei jõutud ega saanudki jõuda ka kõige parema ja oskuslikuma planeerimise korral. 11.08.2021 toimunud korraldaval istungil planeeriti üldmenetluse istungiteks 20 päeva ja esialgse plaani kohaselt peaks kohtuvaidlused toimuma 11.01.
  56. Kriminaalasjas on 29 tunnistajat ning prokuröri hinnangul ei ole süüdistatavate arvu vähenemine üldmenetluses kaasa toonud ärakuulatavate tunnistajate arvu olulist vähenemist. Arvestada tuleks ka Covid19 viiruse laialdase leviku tõttu tunnistajate võimalikke haigestumisi (talvine viiruste periood seisab alles ees) ning piirangute järgimist, mida ei saa menetlusosalistele ette heita. Seega ei pruugi realiseeruda plaan pidada kohtuvaidlusi 11.01.2022, millest omakorda tulenevalt pikeneb kogu menetlus. Isegi juhul kui ka kohtuvaidlused saaksid peetud 11.01.2022, oleks võimalik kuulutada kohtuotsuse resolutiivosa eelduslikult alles ehk märtsis 2022 arvestades kriminaalasja keerukust ja suurt mahtu. Eeldatavalt kasutavad aga menetlusosalised oma seaduslikku kaebeõigust ja esitavad apellatsiooniteate. Siinjuures ei tasu unustada, et kohtul ei ole menetleda ainult 1 asi korraga ja seetõttu võib tervikotsuse kirjutamise ajaline prognoos osutada äärmiselt häguseks ja ulatuda aega, mil süütegu võib olla aegunud. Kohus ei analüüsi käesolevalt aegumise tähtaja saabumist, kuid nõustub prokuröriga, et absoluutne aegumise tähtaeg saabub 17.mai
  57. Süüdistatavate huvide kõrval tuleb vaadata ka avalikku menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi seondub asjaoluga, et antud kuriteoliik on küllaltki levinud (pettused PRIA toetustega seonduvalt). T. T.ile esitatud süüdistus on soodustuskelmusele kaasaaitamistegu, mille raskus on üksinda võttes suhteliselt väike. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga kuriteo raskuse hindamisel lähtuda tervikust, mille tõttu 17 tuleb asuda seisukohale, et arvestades riigile tekitatud kahju ning saadud kriminaaltulu, on tegemist raskemapoolse kuriteoga. Samas ei saa jätta märkimata, et T. T.i vastu ei ole kannatanu esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Kohus jääb seisukohale, et kuna T. T.i puhul ei ole tegemist siiski sedavõrd raske süüteoga, siis ei esine asjas kuigivõrd suurt avalikku menetlushuvi, mis tasakaalustaks süüdistatava õiguste riivet nii pika aja ehk enam kui 6 aasta jooksul. Kokkuvõtteks märgib kohus, et kriminaalasja menetlemisele kulunud aeg on olnud erinevatel põhjustel ebamõistlikult pikk. Kohus on seisukohal, et ka maakohtu poolt oskusliku töökorralduse rakendamise ja efektiivse menetluse juhtimisega ei oleks käesolevas kriminaalasjas enam võimalik kiirelt esimese astme kohtulahendini jõuda enne süüteo aegumist. Veel vähem on võimalik jõuda jõustunud lahendini arvestades asjaoluga, et menetlusosalised kasutavad kaebeõigust. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. Enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. (Riigikohtu 16.11.2015 lahend 3-1-1-96-15, p 9 ja 12.04.2017 lahend 3-1-1-4-17, p 37.) Lisaks tuleb KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (Riigikohtu lahend 3-1-1-42-15, p 67). Kahe viimastena nimetatud võimaluse - karistuse kergendamise või kahju heastamise vaagimine tuleb kohtu hinnangul kõne alla olukorras, kus kõige mahukam menetlusosa ehk kohtulik uurimine ning kohtuvaidlus esimese astme kohtus on läbitud. Käesoleval juhul on see täielikult läbimata. Seega ei ole asjakohane menetluse käesolevas etapis analüüsida süüdistatava karistuse kergendamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on täidetud kõik seatud kriteeriumid, et lugeda menetlusaeg ebamõistlikuks ning süüdistatavate õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 järgi. Kohtu hinnangul muudaks iga järgnev menetluslik samm küsitavaks sellele menetlusele aja ja rahaliste vahendite ning inimressursi kulutamise. Ka tooks see kaasa menetlusosalistele põhjendamatuid rahalisi kulusid menetluskulude näol, mida riik hiljem äkki hüvitama peab asuma. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Menetluskulud Taotlus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sama seaduse § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. 18 T. T.i ja E OÜ kaitsja Raul Ainla on esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, milles on märgitud, et süüdistatavate kaitsmisega seotud ajakulu kohtueelses menetluses on olnud järgmine: 1) esialgne nõupidamine kliendiga – 2,5 tundi; 2) osavõtt T. T.i kahtlustatavana ülekuulamisest 11.11.2015 – 0,75 tund; 3) osavõtt T. T.i täiendavast kahtlustatavana ülekuulamisest ja E OÜ kahtlustatavana ülekuulamisest 27.11.2015 – 3 tundi; 4) nõupidamine kliendiga 30.11.15 – 1,5 tundi; 5) tutvumine kriminaalasja toimikutega – 16,5 tundi; 6) kaasuse analüüs – 3,5 tundi; 7) nõupidamine kliendiga pärast toimikuga tutvumist – 2,5 tundi. Kohtumenetluses on süüdistatavate kaitsmisega seotud ajakulu olnud järgmine: 1) tutvumine süüdistusaktiga – 4,5 tundi; 2) süüdistuse analüüs – 3,5 tundi; 3) nõupidamine kliendiga pärast süüdistusaktiga tutvumist ja selle analüüsi – 2,5 tundi; 4) kaitseakti koostamine – 11 tundi; 5) ettevalmistus 07.11.17 eelistungiks – 2,5 tundi; 6) osavõtt 07.11.17 eelistungist – 0,5 tundi; 7) nõupidamine kliendiga pärast 07.11.17 eelistungit – 0,5 tundi; 8) ettevalmistus 30.01.2018 eelistungiks – 1,5 tund; 9) osavõtt 30.01.2018 eelistungist – 1,5 tundi; 10) taotluse koostamine süüdistatavate vara aresti alt vabastamiseks (14.10.18) – 6,5 tundi; 11) nõupidamine kliendiga (12.10.18) – 1,25 tundi; 12) ettevalmistus 15.10.18 eelistungiks – 0,5 tundi; 13) osavõtt 15.10.18 istungist – 0,75 tundi; 13) osavõtt 04.12.18 istungist – 0,75 tundi; 14) nõupidamine kliendiga (04.12.18) – 0,5 tundi; 15) osavõtt 20.11.19 istungist – 0,75 tundi; 18) nõupidamine kliendiga (20.11.19) – 1 tund; 19) taotlus koostamine menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel (30.12.19) – 7,5 tundi: 20) 17.02.20 kohtumäärusega tutvumine ja selle analüüs – 2,5 tundi: 21) nõupidamine kliendiga (21.02.20) – 1,5 tundi; 22) 20.02.20 istungist osavõtt – 0,75 tundi; 21) 08.06.20 istungist osavõtt – 0,5 tundi; 22) 06.07.20 kohtumäärusega tutvumine – 0,25 tundi; 23) nõupidamine kliendiga (10.07.20) – 1 tund; 24) osavõtt 18.12.20 istungist osavõtt – 0,25 tundi; 25) taotluse koostamine menetluse lõpetamiseks (08.01.21) – 6,5 tundi; 26) nõupidamine kliendiga (04.02.21) – 1,25 tundi; 27) osavõtt 05.02.21 istungist – 1 tund 28) 31.03.21 kohtumäärusega tutvumine – 0,5 t; 29) nõupidamine kliendiga (02.04.21) – 0,5 t; 30) prokuröri 15.04.21 määruskaebusega tutvumine ja selle analüüs – 1,5 t; 31) prokuröri 15.04.21 määruskaebusele Tartu RK nõudmisel vastuse koostamine (17.05.21) – 5 tundi; 32) määruskaebuse koostamine Tartu RK 24.05.21 määrusele – 6 t; 33) 27.05.21 taotlus 31.03.21 kohtumääruse täitmiseks (vara arestist vabastamine) – 2 t; 34) ettevalmistus 11.08.21 istungiks – 1 t; 35) nõupidamine kliendiga 09.08.21 – 1 t: 35) osavõtt 11.08.21 istungist – 0,25 t; 36) 10.09.21 taotlus aegumise kohaldamiseks – 2 t; 37) osavõtt 13.09.21 istungist – 3,25 tundi; 19 38) osavõtt 14.09.21 istungist – 2,5 tundi; 39) nõupidamine kliendiga 27.09.21 – 0,5 tundi; 39) 30.09.21 taotluse koostamine menetluse lõpetamiseks – 3 tundi. Kokku on ajakulu kohtueelses- ja kohtumenetluses olnud 122,25 tundi. T. T.iga sõlmiti kliendileping tema kaitsmiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses (asja nr 15221000063), mille kohaselt kohaldati koondtasu summas 2000 eurot (sh km). T. T. tasus koondtasu 20.11.
  58. Kuna leping sõlmiti T. T.iga, kes füüsilise isikuna ei saa taotleda käibemaksu tagastamist, siis taotleb kaitsja 2000 euro täies ulatuses (koos käibemaksuga) väljamõistmist T. T.i kasuks. Kohtulikus menetluses sõlmiti T. T.i ja OÜ E kaitsmiseks kliendilepingutes kokku koondtasud, millest on käeolevaks hetkeks OÜ E poolt tasutud 12 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu (2000 eurot). Kuna mõlema süüdistatava eest on kohtumenetluse õigusabikulud tasunud OÜ E, kes sai käibemaksukohuslasena õigusabi eest esitatud arvetelt käibemaksu tasaarvestada, siis palun E OÜ kasuks välja mõista 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu seisukoht Kohus jääb 31.03.2021 määruses toodu juurde ning loeb vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kohtueelses menetluses märgitud toimingute tegemisel 24 tundi ehk esitatud ajakulust (30,25 tundi) 79,34 %. Kohtu hinnangul on ajakulu kliendiga nõupidamistel üle paisutatud ning kaasuse analüüs peaks osaliselt sisalduma kriminaalasjaga tutvumise ajakulus. Proportsionaalselt ajakulu vähendamisega vähendab kohus ka koondtasu ja T. T.ile kuulub hüvitamisele 1586,80 eurot (2000 x 79,34%) koos käibemaksuga. Kohtumenetluses on süüdistatavate kaitsja Raul Ainla esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse koondtasuga summas 10 000 eurot (ilma käibemaksuta, kuna mõlema süüdistatava eest kandis kulud E OÜ, kes sai käibemaksukohustuslasena käibemaksu tagasi arvestada). Kokku on kohtumenetluses kulunud õigusabi osutamisele 92 tundi (koos ajakuluga Tartu Ringkonnakohtus). Kohus arvestab ajakulust kohtumenetluses maha Tartu Ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisega seotud toimingud (loetelus nr 30 ja 31 ehk 6,5 tundi), kuna neid on analüüsitud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2021 lahendis, kulud on välja mõistetud ja lahend on jõustunud. Seega on kohtumenetluses maakohtus kulunud õigusabi osutamisele 85,5 tundi. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kuni 31.03.2021 (ehk maakohtus menetlust lõpetava määruse tegemiseni) toimingute tegemisel 45 tundi. Kohus jääb ka siin 31.03.2021 määruses väljendatu juurde ja nimelt: kohtu hinnangul on ajakulu kliendiga nõupidamistel üle paisutatud ja kohus arvestab sellest põhjendatuks ja vajalikuks 4 tundi, dokumentide koostamisele peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi (kaitseaktile 11 tundi, vara aresti alt vabastamise taotlusele 4 tundi ning kahele taotlusele menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 järgi kokku 5 tundi, kuna 30.12.2019 ja 08.01.2021 esitatud taotlused kattuvad sõnasõnalt vähemalt 90% ulatuses), 10 eel- või korraldava istungi ettevalmistuseks on põhjendatud 4,5 tundi, istungitest osavõtule on põhjendatud ja vajalik ajakulu 6,25 tundi ning kohtulahendiga tutvumisele ja analüüsile 2 tundi (ainus kohtulahend, mis vajas põhjalikumat tutvumist ning analüüsi oli 17.02.2020 määrus, millega kohus keeldus kriminaalasja lõpetamisest KrMS § 2742 alusel). 20 Edasises menetluses (ehk alates Tartu Ringkonnakohtus 24.05.2021 lahendi tegemisest) loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu järgnevalt: määruskaebuse koostamisele Riigikohtusse 3 tundi (määruskaebus kattub suures osas määruskaebusega, mis koostati Tartu Ringkonnakohtusse); vara arestist vabastamise taotluse koostamiseks puudus alus, kuna vara vabastati arestist jõustunud kohtumääruse alusel ja vara vabastamise otsustus sisaldus Viru Maakohtu 31.03.2021 määruses, seega jätab kohus ajakulu 2 tunni ulatuses vajalikuna arvestamata; kohtuistungiteks ning nende ettevalmistamiseks (k.a. nõupidamised kliendiga) kulunud aja kokku 8,5 tundi loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Kuna kohus käesolevas lahendis ei käsitle süüteo aegumise institutsiooni ja süüdistatavad on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks muul alusel, siis jätab kohus vastavasisulise taotluse (aegumise kohaldamiseks) koostamiseks ajakulu arvestamata. Toimingu nr 39 osas arvestab kohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1,5 tundi, kuna taotlus kopeerib 90% ulatuses 08.01.2021 esitatud samasisulist taotlust. Seega on maakohtus süüdistatavatele osutatud õigusabi ajakulu põhjendatud ja vajalik 58 tunni ulatuses ehk 67,84% kogu ajakulust (85,5 tundi). Proportsionaalselt ajakulu vähendamisega vähendab kohus ka koondtasu ja E OÜ-le kuulub hüvitamisele 6784 eurot (10 000 x 67,84%) ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.