1-19-2090/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2090 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Eduard Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Benedik (ik 39502255226), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati Eduard Benedik süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti E. Benedikile 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Benedik ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-des 2 ja 8 märgitud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a määrusega pöörati E. Benedikile Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele. E. Benediki karistusaeg algas
14. märtsil 2021 ja lõppeb
15. septembril
17. Viru Vangla esitas
18. septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid E. Benediki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
19. Viru Maakohtu
20. oktoobri
21. a määrusega jäeti E. Benedik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
22. Ennetähtaegse vabastamise korral on E. Benedikil olemas elu- ja töökoht. Tööle asumine aitab vähendada tegevusetust, vähendab alkoholi liigtarvitamise võimalust ja parandab isiku majanduslikku toimetulekut. See kõik peaks maandama temast lähtuvat kuritegeliku käitumise riski. Seda eriti olukorras, kus teda on varasemalt väärteokorras karistatud varavastaste kuritegude toime panemise eest. Samas on tema olukord majanduslikult raske, sest tal on võlgnevusi 1714,98 euro ulatuses, kuid vanglale teadaolevalt võivad võlad küündida kuni 13 000 euroni. Positiivne on, et vanglas osaleb E. Benedik majandustöödel ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas toetav lähivõrgustik. Tema tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemine võib suurendab kuritegeliku käitumise tõenäosust ja ei aita kaasa tema resotsialiseerumisele. E. Benedikil on probleeme alkohol tarvitamisega. Kõik vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusel viibides rikkus ta korduvalt keeldu tarvitada alkoholi. Samuti rikkus E. Benedik korduvalt registreerimiskohustust, mistõttu ei olnud tal võimalik osaleda sotsiaalprogrammi töös. E. Benedik ei pöördunud ka psühholoogi vastuvõtule ega läbinud ettenähtud ravi. Muuhulgas pani ta kriminaalhooldusel viibides toime väärteo. Tema kohta esitati kokku viis erakorralist ettekannet. Viimase ettekande arutamiseks tuli isik lausa tagaotsitavaks kuulutada. Hirm võimaliku vangistuse täitmisele pööramise ees ei motiveerinud teda kohustusi täitma. Maakohus ei ole veendunud, et E. Benedik oleks võimeline ennetähtaegse vabastamise korral võimalikke kriminaalhooldusnõudeid- ja kohustusi täitma. Tema puhul on uue kuriteo toime panemise ja kriminaalhooldusest kõrvale hoidmise risk suur. MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Benedik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Ta viibib vangistuses esimest korda ja see on talle raskeks õppetunniks. Tal ei ole mingisugust eesmärki suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid ta soovib endale leida seaduskuulekaid kaaslasi. Vabaduses hoiab ta endistest tuttavatest eemale. Ta teeb kõik selleks, et mitte enam vanglasse sattuda. Vangistuses viibimine muudab tema resotsialiseerumise keerulisemaks. Ka võlad suurenevad iga vangistuses viibitud päevaga ja ta võib enda elamispinna kaotada. Tema eesmärgiks on kiiresti tööle asuda, et tasuda võlad ja maksta makse. Tal on olemas kindel töökoht ja isiklik korter, mida on vaja remontida. Tal on nelja aastane poeg, kellega soovib suhted taastada ja teda materiaalselt toetada. Ta on nõus kriminaalhooldusel olles läbima sotsiaalprogrammi. Ta kahetseb toime pandut. Ta on saanud vangistuses viibitud seitsme kuuga piisava karistuse. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Benedik ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele. 2
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus E. Benediki ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
27. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 1-09-14104, p 21). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdlase kuritegeliku käitumise ohuprognoos on kõrge, sest kriminaalhooldusel olles rikkus ta korduvalt erinevaid kohustusi ja tal on alkoholiga probleem. Ja seda hoolimata sellest, et teda on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud.
28. Nimelt karistati E. Benediki esialgu tingimisi vangistusega ühes allutamisega kriminaalhooldusele. Talle anti võimalus näidata end usaldusväärsena, kes on võimeline täitma kriminaalhooldustingimusi. Seda usaldust E. Benedik aga kuritarvitas. Tema suhtes esitati kriminaalhooldusperioodil tervelt viis erakorralist ettekannet, sest E. Benedik rikkus korduvalt registreerimiskohustust, mille tõttu ei osalenud ta sotsiaalprogrammi töös. Samuti rikkus ta keeldu tarvitada alkoholi ja tuvastamist leidis, et ta kakles alkoholijoobes olles ühistranspordis, mis vajas politsei sekkumist. Selle tulemusena pikendati tema katseaega kolmel korral ja kohustati teda pöörduma psühholoogi vastuvõtule ning alluma ette nähtud ravile. Seda kõike tulemuseta, sest E. Benedik jätkas kriminaalhooldustingimuste rikkumist ja tema vangistus pöörati täitmisele. Sellega näitas E. Benedik end ebausaldusväärsena. On ilmne, et sellise isiku taaskordseks usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi E. Benedik on käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei saa ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga olla kindel, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
29. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult oodata, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam ta neid toime ei pane. E. Benediki isik ja tema kuriteo asjaolud viitavad võrdlemisi kõrgele edasiste kuritegude toimepanemise tõenäosusele. E. Benedik kannab karistust selle eest, et lõi enda endist elukaaslast korduvalt lahtise käega peapiirkonda ja selle eest, et lõi ametiülesandeid täitvat piirivalveametnikku, kes reageeris järjekordsele lähisuhtevägivalla väljakutsele, kahel korral peapiirkonda ja kahel korral jalaga vastu tema vasakut kätt. Olgugi, et tegemist oli ühekordsete episoodiga, ei ole välistatud, et konfliktsituatsioonides või olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, valib E. Benedik enda jaoks sobivaima lahendusena vägivalla, mis võib võtta kuritegelikud mõõtmed. Kui E. Benedik oli suuteline kasutama äärmiselt kergekäelist tema jaoks ebameeldivas olukorras vägivalda esiteks enda elukaaslase suhtes ja teiseks ametiülesandeid täitva piirivalveametnikku suhtes, ei hoiaks ta ennast tema jaoks n-ö suvaliste inimestega konflikti sattudes üldse tagasi.
30. Ka alkohol on E. Benediki retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks. Vägivallakuriteod pani E. Benedik toime alkoholijoobes olles. Kriminaalhooldusel olles rikkus ta keeldu alkoholi tarvitada ja ei allunud ette nähtud ravile. E. Benedik saab aru, et alkohol on tema probleemide põhjuseks, kuid ta ei ole valmis täielikult alkoholist loobuma, vaid tarvitamist üksnes vähendama. Samuti nentis ta, et sõprade seltskonnas oleks raske alkoholist keelduda. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt sugugi veendunud, et E. Benedik on ka päriselt motiveeritud alkoholist hoiduma ja kas ta tegelikkuses on aru saanud, et alkohol on tema puhul retsidiivsusriski suurendav asjaolu. 3
31. Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu. Seda aga asja materjalidest ei nähtu.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. oktoobri
34. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4