← Eesti

2-21-113895/10

Obsah (14)§ 113§ 82§ 396§ 8§ 76§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94§ 1132§ 412

2-21-113895 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-113895 Tsiviilas

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 1

(5)kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. OK Incure OÜ esitas 25.06.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Gxxxx Lxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva rahalise nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks Gxxxx Lxxxxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 975,19 eurot, intressi 110,29 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 135,65 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
  3. Kohus võttis hagi 20.07.
  4. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  5. Hagi materjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 23.10.
  6. a. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  8. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Gxxxx Lxxxxxx ja IPF Digital Estonia OÜ 04.03.
  9. a sõlminud laenulepingu, millega laenuandja andis kostjale võimaluse kasutada krediiti summas 1000 eurot ning mille kostja kohustus intressidega tagastama. Krediit 1000 eurot kanti kostja arvelduskontole lepingu sõlmimise päeval. Lepiti kokku, et kohaldub intressimäär 45,96% aastas ja krediidikulukuse määr 57,98% aastas. Kostja kasutas saadud raha, kuid jättis saadu tagastamata. 09.03.
  10. a ütles laenuandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Kostja tegi tagasimakseid summas 381,97 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 24,81 eurot ja intressi katteks 357,16 eurot. Viimane tagasimakse on tehtud 11.12.
  11. a. 2
(5)Seega on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 975,19 eurot ning tasumata intress 110,29 eurot. Hageja arvestab intressi alates 12.12.
  1. a kuni 09.03.
  2. a. Viiviseid arvestab hageja alates 10.03.
  3. a kuni 25.06.
  4. a summas 135,65 eurot, seejuures on viivise päevamäär 0,13%. Lisaks taotleb hageja kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale järgmised meeldetuletused: 09.03.
  5. a nõudekiri, 30.03.
  6. a meeldetuletuskiri, 05.04.
  7. a pretensioon, 13.04.
  8. a meeldetuletuskiri ning 26.04.
  9. a hagihoiatus.
  10. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on 04.03.2020. a IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud laenulepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 975,19 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 975,19 eurot. 7. Kohus leiab, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhisummalt 975,19 eurot ning viivisemääraks on 0,13% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 25.06.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 135,65 eurot. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 3

(5)lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Credit24 krediidikonto üldtingimuste punktist 9.3 tuleneb, et krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Üldtingimuste punkt 1 kohaselt on viivitusintressi aasta- ja päevamäär võrdne intressimääraga. Krediidikonto personaalsete tingimuste (leping nr 4783170) kohaselt kohaldub intressimäär 45,96% aastas, 0,13% päevas. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 45,96% aastas, s.o 0,13% päevas. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär ajavahemikul 01.01.
  3. a kuni käesoleva ajani 0,00% (8% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 45,96% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on viivis alates 10.03.

  1. a kuni 25.06.
  2. a 135,65 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõlga summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113

lg 1 2.lasuses sätestatud määras eelpool nimetatud perioodil kujuneb kokku summas 23,08 eurot. Tulenevalt asjaolust, et viivisemäär 0,13% päevas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt (975,19 eurot) alates 10.03.2021. a kuni 25.06.2021. a

§ 113lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb 4

(5)rahuldamata. 8. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Nimetatud säte hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale järgmised meeldetuletused: 09.03.

  1. a nõudekiri, 30.03.
  2. a meeldetuletuskiri, 05.04.
  3. a pretensioon, 13.04.
  4. a meeldetuletuskiri ning 26.04.
  5. a hagihoiatus. Seejuures ei ole hagiavaldusele lisatud ühtegi viidatud meeldetuletuskirjadest. Kohtule on esitatud üksnes 16.02.
  6. a koostatud teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta, lepingu ülesütlemisavaldus ja teade nõude loovutamise kohta lepingu ülesütlemise korral. Nimetatud teatist ei saa aga lugeda meeldetuletuskirjaks, kuivõrd võlausaldajal oli seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (

§ 412

lg 1) ning lisaks ei sisalda kostjale edastatud teatis ühtegi võlgnetavat summat ega ka tähtaega. Seega on hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tõendamata ning kohus jätab nõude summas 40 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu maakohtus kokku 200 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.