Obsah (7)

§ 663§ 657§ 651§ 466§ 172§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10342 Kohtuasi C ja Y avaldus

) § 172 lg st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuna käesolevas menetluses osales mitu menetlusosalist ja avaldus rahuldati J.Köleri tn 15a suhtes, kuid jäeti rahuldamata J.Köleri tn 15 suhtes, tuli avaldajate ja J.Köleri tn 15a omanike (puudutatud isikute I-V) kulud jätta nende endi kanda ning J.Köleri tn 15 omanike menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Avaldajate määruskaebus

1. Avaldajad palusid tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti avaldajate menetluskulud nende endi kanda ja millega jäeti puudutatud isikute VI-XI menetluskulud avaldajate kanda. 2 Avaldajad palusid teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldajate menetluskulud puudutatud isikute I-V suhtes esitatud nõudega kaasnevalt puudutatud isikute I,II,IV ja V kanda ning jätta puudutatud isikute VI-XI menetluskulud nende endi kanda. Alternatiivselt palusid avaldajad jätta kõik menetluses kantud kulutused menetlusosaliste endi kanda. Kaebajad nõustusid puudutatud isiku III kulude jaotusega, kuna ta andis juba kohtumenetlusele eelnevalt enda nõusoleku avalduses nõutud toiminguteks. Avaldajate kulude jätmine puudutatud isikute I, II, IV ja V osas vastaks kohtupraktikale, st kulud jäetakse nende isikute kanda, kelle kahjuks lahend tehakse. Puudutatud isikute VI-XI kulude jätmine avaldajate kanda polnud põhjendatud. Hoolimata asjaolust, et viidatud isikute suhtes jäi avaldus rahuldamata, lõi kohus kaevatava määrusega õigusselguse juurdepääsu küsimuses. Seda enam, et vaidluse esemeks olevat juurdepääsuteed kasutasid ka puudutatud isikud VI-XI ning võttes arvesse, et kaevatava määrusega lahendati ka juurdepääsutee kasutamisega seonduvad kulud, oli avaldus esitatud ja lahendatud ka puudutatud isikute VI-XI huvides. Alternatiivselt, oli kohtulahend tehtud kõikide menetlusosaliste huvides ja seega oli põhjendatud jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtu seisukoht kulude jaotuse osas oli vastuoluline. Ühelt poolt kohaldas kohus põhimõtete, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab menetluskulud. Menetlusosalised, kelle suhtes aga avaldus rahuldati, kannavad oma kulud ise. Selline vastuolu oli lubamatu. Puudutatud isikute I, II, IV ja V vastumääruskaebus
2. Puudutatud isikud I, II, IV ja V palusid tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti nende menetluskulud nende endi kanda ja teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isikute I, II, IV ja V menetluskulud avaldajate kanda. Ehkki kohus rahuldas avalduse osaliselt, määrates juurdepääsu teatud osas avaldajate taotletud asukohas, jäi avaldus valdavas osas siiski rahuldamata. Puudutatud isikud ei nõustunud kohtumääruses väljendatuga, justkui oleks avaldus rahuldatud J.Köleri 15a suhtes. Võrrelduna J.Köleri 15 kinnistuga oli see väide küll õige, kuna juurdepääs jäi J.Köleri 15 kinnistust üldse eemale, kuid olemuselt oli kohtu vastav ülestäheldus siiski väär. Avaldajad taotlesid oluliselt laiemat juurdepääsuteed (3 asemel 5 meetrit, seda ka J.Köleri 15a kinnistul J.Köleri tänava poolses osas), piiranguteta ja igat liiki sõidukitele ning tasuta. Kohtumääruse järgi määrati aga juurdepääsuõigus üksnes kitsale osale teest, mida avaldajad soovisid kasutada, lisaks piiratud B-kategooria sõidukitele ning avaldajatel oli kohustus juurdepääsu eest maksta puudutatud isikutele tasu. Kohus arvestas puudutatud isikute seisukohtadega juurdepääsuõiguse tingimuste määramisel, seega ei saanud väita, et puudutatud isikute vastuväited avaldaja soovile juurdepääsu saamiseks olid asjakohatud ja põhjendamatud. Vastupidi, avaldust suures osas ei rahuldatud ning seetõttu oli õiglane ja põhjendatud jätta puudutatud isikute menetluskulud avaldajate kanda. Kui avaldajad ei oleks kohtule avaldust esitanud, ei oleks puudutatud isikutel tulnud teha kulutusi õigusabile. Polnud ka õiglane jätta puudutatud isikute menetluskulusid nende endi kanda olukorras, kus avaldajad kordagi ei püüdnud kohtuväliselt probleemi lahendada. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtajad nendele vastamiseks. 3
4. Puudutatud isikud VI-XI ning puudutatud isikud I, II, IV ja V vaidlesid avaldajate määruskaebusele vastu. Avaldajad palusid puudutatud isikute I, II, IV ja V kaebus jätta rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et avaldajate määruskaebus tuleb

§ 657lg 2 ja § 659 alusel rahuldada alternatiivse variandi osas.

Puudutatud isikute I, II, IV ja V määruskaebus tuleb jätta rahuldamata

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 alusel.

Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada osaliselt, s.o. puudutatud isikute VI-XI suhtes (resolutsiooni p 17.). Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega määrab, et puudutatud isikute VI-XI menetluskulud jäävad nende endi kanda. Eeltoodu tähendab, et kõik menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrus

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Menetlusosalised vaidlustasid vaid menetluskulude jaotust v.a. puudutatud isiku III osas. Seega on maakohtu määrus juurdepääsu määramise, selle tingimuste ja menetluslike taotluste lahendamise osas (resolutsiooni p-d 1.14.) ning puudutatud isiku III menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 16. vastavas osas)

§ 466lg 3 järgi jõustunud.

9. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel õigesti

§ 172

lg-st 1, mis näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldajad soovisid saada juurdepääsu oma kinnistult avalikult kasutatavale teele. Avalduse asjaolude kohaselt oli J. Köleri 15, J. Köleri 15a ja J. Köleri 15b, Tallinn korteriomanike vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe nende majade vahelise maa-ala kasutamiseks sissesõiduteena. Kasutatav tee ei olnud piisav ja avaldajad tahtsid seadustada juurdepääsuna kasutatavat ala. Eeltoodu alusel oli avaldajate hinnangul hädavajalik tagada juurdepääs avaldajate kinnistule J. Köleri tn 15 ja J. Köleri tn 15a kuuluvate kinnistute kaudu avalduses märgitud tingimustel. Menetluses vaidlesid osalised mh selle üle, kust peaks tee kulgema, kui lai peab juurdepääs olema ning millistel tingimustel võib seda kasutada. Kohus otsustas, et juurdepääs tuleb määrata kohta, kus see praegu asub, s.o nagu see nähtub avaldajate poolt asja materjali juurde esitatud kaardilt ja paikvaatluse protokolli lisast (kd I tl 45 ja kd II tl 174). Juurdepääs tuli määrata üle J. Köleri tn 15a kinnisasja 3 m laiuselt, nagu seda seni kasutati. Taotlus määrata juurdepääs täiendavalt 2 m laiuselt üle J. Köleri tn 15 kinnisasja selliselt, et juurdepääs oleks kokku 5 m laiune, polnud põhjendatud. Kohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras juurdepääsu vaid mööda J. Köleri tn 15a kinnistut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire, kui jättis puudutatud isikute VI-XI kulud solidaarselt avaldajate kanda. 4 Üldjuhul tuleks juurdepääsu asjas jätta kulud selle kanda, kes vaidluse kaotas (vt ka Riigikohtu 19.10.2016 määrust kohtuasjas nr 3-2-1-86-16, p 12). Samas menetluskulud jaotatakse

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Menetluses olevate asjaolude pinnalt on õiglane, kui kõik menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Asjaoludest nähtub, et avaldus lahendati kõikide menetlusosaliste huvides. Praegusel juhul oli naabritel kokkulepe juurdepääsu kasutamise osas. Avaldajad soovisid selle tingimusi ümber vaadata ja saada kannet kinnistusraamatusse. Vaidluse tulemusel hindas kohus kõiki asjaolusid, juurdepääsu tingimusi, puudutatud isikute vastuväiteid ja puudutatud isikute huve ning selle tulemusel lahendas avalduse selliselt, et juurdepääs hakkas kulgema mööda ühte kinnistut. Arvestades vaidluse ulatust ja asjaolu, et menetluse ajal naabrid kokkulepet ei sõlminud, poleks kohtueelsete läbirääkimiste pidamine ilmselt välistanud kohtusse pöördumist praegusel juhul. Menetluskulude jagamisel ei saa antud asjas lähtuda vaid sellest, et kohus lahendas avalduse üksnes avaldajate huvides või konkreetsete puudutatud isikute kahjuks. Kohus lahendas asja kõigi osapoolte huvides. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust. 10. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätab ringkonnakohus samadel kaalutlustel menetlusosaliste endi kanda (

§ 171lg 1).

Kui menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 11. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

§ 178lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5