← Eesti

2-21-10553/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.

  1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-10553 Tsiviilasi A. J. avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 119/2009/1927 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Puudutatud isik: sissenõudja AS Revekor (registrikood 10135942; asukoht Hariduse 1, Räpina linn, Põlva maakond, 64405; e-post: revekor@revekor.ee) Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada A. J. avaldus.
  3. Lõpetada nõude aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas nr 119/2009/1927 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.12.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-09-49122 alusel A. J. AS Revekor kasuks nõude sissenõudmise osas.
  4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad ja kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
  5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja ja sissenõudja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  6. A. J. (avaldaja, võlgnik) esitas 05.07.
  7. a Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 119/2009/
  8. Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasi nr 119/2009/1927 kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses. Täitedokument esitati esimest korda kohtutäiturile 22.12.
  9. a. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.12.
  10. a kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-09-
  11. 1
  12. Kohus algatas avalduse alusel 30.08.
  13. a määrusega menetluse ja küsis sissenõudjalt avalduse osas seisukohta.
  14. Sissenõudja, AS Revekor, kinnitas 06.09.
  15. a kohtule menetlusdokumentide kättesaamist, kuid oma seisukohta avalduse osas määratud tähtaja jooksul ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  16. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  17. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr 119/2009/1927 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.12.
  18. a määrus tsiviilasjas 209-49122, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja 20 769,85 EEK. Esmakordselt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud kohtulahendi täitmiseks 22.12.
  19. a.
  20. TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.
  21. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.
  22. a kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
  23. aasta
  24. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
  25. aasta
  26. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
  27. aasta
  28. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
  29. Tuginedes Riigikohtu 17.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22 leiab kohus, et enne 05.04.2011 tekkinud ning 05.04.2011 veel aegumata nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud juhul on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.12.
  30. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-49122, mis kuulus viivitamata täitmisele. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 05.12.
  31. a. Täitedokumendist nr 2-09-49122 tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011.a kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem
  32. aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.
  33. a aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 05.04.
  34. a kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 05.04.
  35. a.
  36. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 22.12.
  37. a. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 22.12.
  38. a. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, 2 mistõttu ka see ei välista nõude aegumist. Muid aegumise katkemise või peatumise aluseid ei ole kohtule teada.
  39. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.12.
  40. a määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-49122 tulenev nõue A. J. AS Revekor kasuks 20 769,85 EEK väljamõistmiseks aegus 05.04.
  41. a ning täitemenetlus täiteasjas nr 119/2009/1927 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel selle nõude osas lõpetada.
  42. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus.
  43. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  44. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on võlgniku huvides, kuna võlgnik vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Menetluskulud jäävad seega TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Sissenõudja ei ole kohtule esitanud andmeid enda poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta ning toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ta ka tasulist õigusabiteenust kasutanud. Seega ei ole sissenõudjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ja puudub vajadus määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.