4-21-4652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 08. detsember 2021.a Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus 4-21-4652 Kohtunik Endla Ülviste Kaebuse esitaja Jaan

) § 79 lg 3 p-st 1 kohus määras:

1. Jätta Jaanus Piirimehe 13.10.2021.a kaebus rahuldamata.
2. Jätta tühistamata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivuurija Jaan Aasa 04.10.2021.a määrus ja menetlusgrupi uurija Pille Rosina 02.09.2021.a väärteomenetluse lõpetamise määrus.
3. Jätta menetluskulud, s.o kaitsjate tasud, Jaanus Piirimehe kanda. Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 191p 12 alusel ei kuulu käesolev määrus määruskaebuse korras vaidlustamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.09.2020.a koostas PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond lühimenetluse otsuse väärteomenetluses liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 järgi ja määras mõjutustrahvi 20 eurot, kuna Jaanus Piirimees 14.09.2020.a kell 11:28 Tallinn-Rapla-Türi mnt 51-l kilomeetril mootorsõiduki Fiat reg. märgiga 680BKX juhina kasutas mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. 1

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuna süüteo toime pannud isiku süü ei ole suur ja väärteo jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 5. 20.09.2021.a esitas Jaanus Piirimees väärteomenetluse lõpetamise määrusele kaebuse, paludes tühistada eelnimetatud määrus ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. 04.10.2021.a jättis PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivuurija Jaan Aas esitatud kaebuse rahuldamata, põhjendusega, et politseiametnikust tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja kaebaja on rikkumise toime pannud.
2. 13.10.2021.a esitas Jaanus Piirimees esindaja vahendusel kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 04.10.2021.a määrusele. Kaebus adresseeriti Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuväline menetleja edastas kaebuse koos väärteo materjalidega Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja. Kohtusse saabus kaebus koos väärteoasja materjalidega ja registreeriti Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis 03.12.2021.a.
3. Kaebaja palub tühistada PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivuurija Jaan Aasa 04.10.2021.a koostatud määrus ja tunnistada Jaanus Piirimehe õiguste rikkumist; tühistada PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Pille Rosina 02.09.2021.a väärteomenetluse lõpetamise määruse ning teha uus määrus, millega lõpetada menetlus Jaanus Piirimehe suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel ning jätta kõik menetluskulud, s.h kaitsjate tasud riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 märkinud, et arvestades

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Tulenevalt

§ 78

lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. 10. Seega saab kohus käesolevas menetluses hinnata vaid seda, kas kohtuvälise menetleja 04.10.2021.a määrusega rikutakse Jaanus Piirimees enda õigusi ja vabadusi. Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (

§ 114

) ei toimu väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette

§ 123lg 2.

Kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (

§ 76

-80) eesmärk on tagada esitatud kaebuste kiire läbivaatamine (

§ 79

lg 1 järgi 5 päeva jooksul), mistõttu erineb see oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (

§ 114), kus kohtul on ab 2

§ 150mõttes.

04.10.2021.a määruse põhjendused on küll napisõnalised, kuid põhistus on siiski piisav selleks, et aru saada, millele tuginedes Jaanus Piirimehe kaebus rahuldamata jäeti.

1. Seonduvalt Jaanus Piirimehe poolt Indrek Repnau vahendusel 20.09.2021.a esitatud kaebusega peab kohus vajalikuks rõhutada, et selles on esitanud paljasõnalisi väiteid, mis ei ole kohtuvälises menetluse kogutud tõenditega kinnitust leidnud. Nimelt väidatakse kaebuses, et Jaanus Piirimehe kaitseõigust on rikutud sellega, et temale ei esitatud fotosalvestist väidetava rikkumise asjaolude kohta. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on üheselt selge, et politseiametnik Kaspar Kõiv rikkumise kohta fotot ei teinud ning kogutud tõenditest ei nähtu ka seda, et patrullpolitseinik Heleri Vesik oleks Jaanus Piirimehele väitnud, 14.09.2020.a tema sõidukit peatades ja temale väärteo etteheidet esitades, et rikkumine on fotole jäädvustatud. Seega ei kinnita ükski tõend kaebuses esitatud väidet ning puudub igasugune alus rääkida Jaanus Piirimehe kaitseõiguse rikkumisest.
2. Kohtu hinnangul ei toonud asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole oma 04.10.2021.a määruses eeltoodud, tõendamata väidet, analüüsinud, kaasa Jaanus Piirimehe õiguste ja vabaduste rikkumist.
3. Samuti ei rikutud ka 02.09.2021.a väärteomenetluse lõpetamisega Jaanus Piirimehe õigusi ja vabadusi, väärteomenetluse lõpetamine

§ 30lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja seaduslik.

Väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutusel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et Jaanus Piirimees ei vaja õiguskuuleka käitumise tagamiseks vältimatult riigi poolseid sanktsioone ning vajadus tema karistamise järele puudub. Väärteomenetluse lõpetamisega ei kaasnenud Jaanus Piirimehele mingeid piiranguid ega kohustusi

1. Kohus leiab, väärteomenetluses kogutud tõenditele tuginedes, et Jaanus Piirimees on toime pannud LS § 242 lg 1 sätestatud väärteo. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja toodud põhjendustega ning märgib lühidalt järgnevat.
2. Jaanus Piirimehe põhiväideteks kogu kaebemenetluse väitel on olnud, et tuleks koguda lisaks tõendeid, lisada materjalidele salvestisi ja fotosid, politseiametniku Kaspar Kõivu ütlused pole usaldusväärsed seoses varasemate konfliktsete kokkupuudetega. Kohus olles tutvunud materjalidega on seisukohal, et väärteomenetluse algusest alates on olnud selge, et ainsaks kaebajat süüstavaks tõendiks on politseiametniku Kaspar kõivu ütlused, kes on detailselt kirjeldanud rikkumise asjaolusid. Kaspar Kõiv nägi teenistusülesandeid täites, et menetlusalune isik, mootorsõiduki juhina, kasutas mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Kohtuväline menetleja on oma 02.09.2021.a määruses õigesti viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (31-1-66-15 p 9), mille kohaselt ei ole välistatud karistusotsuse rajamine ainult riiklikku järelevalvet teinud ametniku ütlustele.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaanus Piirimehe 13.10.2021.a kaebuse rahuldamata ning 3