4-21-3697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-3697 (2302,21,011244) Kohtunik Märt Toming S La (L) kae

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: S L, ik: xxx, elukoht xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta S La kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 03.09.2021 otsusele nr 2302,21,

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 03.09.2021 otsus nr 2302,21,

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 200 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul alates 05.11.2021 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 1 kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 04.11.
3. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 06.12.
4. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.12.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 03.09.2021 otsusega nr 2302,21,011244 karistati S La LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et S L 12.08.2021 kella 14:35 paiku Merivälja tee 24, Tallinn suunaga Randevere tee suunas juhtis mootorsõidukit mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo. Oma tegevusega rikkus menetlusalune LS § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ja pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaevatava 03.09.2021 otsusega tunnistati kaebaja S L süüdi Liiklusseaduse § 73 lg 2 rikkumises ja karistati Liiklusseaduse § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200.eurot. Kaebaja ei nõustu õigusrikkumise faktiga ja eelpool nimetatud karistuse määramise ja trahviga 200 eurot ning vaidlustab need täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü ei ole tõendatud ning menetlusalune isik ei ole toimepannud Liiklusseaduse § 73 lg 2 rikkumist. Menetlusalune isik, kaebaja S L´a poolt juhitav sõiduk kaubik xxx peeti politsei töötajate poolt kinni Merevälja tee 24 Tallinn hoone ees. Kaebaja selgitust, et sõidab kaubikuga xxx tehnoülevaatusesse politsei töötajad ei uskunud ning järgnesid oma sõidukiga kaebaja sõidukile tehnoülevaatuspunkti asukohaga xxx. Jõudes tehnoülevaatusepunkti, selgus kurb tõsiasi, et kaebaja oli kogemata haaranud kaasa ebaõige sõiduki (xxx) registreerimistunnistuse, mistõttu oli sunnitud jätma kaubiku xxx tehnoülevaatuse punkti juurde ja minema kodukontorisse õige sõiduki registreerimistunnistuse järgi. Selleks kutsus kaebaja endale järgi N L´a. Seda kõike nägid pealt 2 politseiniku, kes järgnesid oma sõidukiga tehnoülevaatusesse, sh protokolli koostaja K E P (teise politseiniku nimi ja auaste minule teadmata). Vaatamata eeltoodule, süüdistas politsei mind ikkagi Liiklusseaduse § 73 lg 2 rikkumises ning koostas 12.08.2021 protokolli. Kaebaja koheselt teatas politseinikele, et rikkumise ja protokolliga rikkumise kohta ta ei nõustu ning soovib kirjutada kirjaliku seletuse, millise seletuse kaebaja ka kirjutas. Samuti tegi kaebaja xxx tehnoülevaatuspunkti ees fotod, millised tõendavad kaebaja poolt juhitava sõiduki sõitu tehnoülevaatusesse xxx, politseinike viibimist tehnoülevaatuspunktis, asukohaga xxx koos kaebajaga, kaebaja poolt ebaõige sõiduki registreerimistunnistuse tuvastamist (kaasas tunnistus reg. märk xxx), kaubiku xxx, reg. märk xxx parkimist xxx tehnoülevaatuspunkti ette, millised fotod lisab kaebaja käesolevale kaebusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged ja tõendatud politsei väited kaevatavas otsuses, et kaebaja väited sõitmise kohta tehnoülevaatuse punkti on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Õige ei ole otsuses ka politsei väide, et käesoleva lahendi tegemise ajani, s.o. 03.09.2021 ei ole mootorsõiduk reg. märk xxx tehnonõuete vastavuse kontrolli esitatud. Kaebaja esitas sõiduki, kaubik xxx, reg. märk xxx xx, Harjumaa tehnoülevaatuspunkti järgmisel tööpäeval, s.o. 13.08.2021, milline sõiduki tehniline ülevaatus lõppes kell 15:23 ning milline tehnoülevaatuse kontrollkaart on nähtav ja kättesaadav ka politseiametnikele, kuid 2 millise tehnoülevaatusekaarti K.xxx on politsei pahatahtlikult jätnud tähelepanuta. Kaebaja on seisukohal, et politsei kaevatavas otsuses esitab lihtsalt pahatahtlikult vale väiteid, mistõttu lisab kaebaja käesolevale kaebusele 13.08.2021 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaarti K.xxx ning xxx esitatud arve xxx 13.08.2021 ja kviitungi arve tasumise kohta. LS § 73 lg 7`4 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Karistusseadustiku § 23 „Väärteo toimepanemine“ kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Karistusseadustiku § 2 „Karistamise alus“ lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (§ 15 lg. 3) Õigusvastasuse olemasolu eeldatakse juba koosseisu pärases teos ning tõendada tuleb õigusvastasust välistava teo olemasolu. Isikut saab karistada üksnes siis, kui ta on süüdi. (§ 32) ning alles süü tasandil saab hakata otsustama teo karistatavuse küsimust. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada süü suurust ning lähtuda rangelt individuaalsest süüst. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kaebusele lisatud tõenditega, palun kohtul tuvastada, et menetlusalune isik, kaebaja S L ei LS § 207 lg 1 rikkumist toimepannud, tema süü ei ole tõendatud. Kaebaja palub kohtul kaebaja S L õigeks mõista ja tühistada täies ulatuses kaevatav otsus kaebajale määratud karistuse LE § 207 lg 1 alusel kohta ja rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.- eurot. Lisa: - 03.09.2021 OTSUS - 12.08.2021 väärteoprotokoll -13.08.21 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart K.xxx -13.08.21 xxx arve nr xxx xxx -13.08.21 kviitung xxx arve nr xxx tasumise kohta -12.08.21 fotod politseinikest, kaubikust xxx tehnoülevaatuspunkti xxx ees 23.09.2021 esitas menetlusalune isik kaebuse täienduse: Käesolevaga kaebaja täiendab kohtule esitatud kaebust järgnevalt:
6. Kaebaja nõustub asja arutamisega kirjaliku menetluses;
7. Kaebaja lisab kaebusele kaubiku xxx reg. märk xxx väljavõte maanteeametist kaubiku kuulumise kohta xxx-e ja xxx registrikaarti registrikoodiga xxx.. Esitatud tõenditega kaebaja tõendab, et kaubiku omaniku xxx asukohaks on xxx ning xxx tehnoülevaatuspunkt on asukohale lähim tehnoülevaatus Lisa: nimetatu 2 lehel Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kaebuses maakohtule S L soovib vaidlustada Politsei- ja piirivalveameti 03.09.2021 otsusega LS § 207 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o. 200 EUR ning leiab, et süü ei ole tõendatud. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist täies ulatuses. Kohtuväline menetleja, tutvunud S. L’i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et süü on tõendatud ning alus otsuse tühistamiseks puudub. 3 Menetlusalune isik väidab, et liikus mootorsõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx peatamise hetkel 12.08.2021 kell 14:35 tehnoülevaatuspunkti xxx, Harjumaa ning et tema tegevus oli kooskõlas LS § 73 lõikega
8. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et S L’i väite näol liikluspolitseinikele on tegemist nö hädavalega, et kasutada ära LS poolt § 73 lg-s 74 antud võimalust liikuda tehnonõuetele mittevastava sõidukiga ülevaatuspunkti. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteotoimikule lisatud videosalvestustega (DVD-R kirjega „DEMSI videod P33046“), videofailidega (P33046/…/14_37_22) ja (P33046/…/15_01_51) on veendumusel, et menetlusalusel isikul ei olnud vahetult enne politsei poolt peatamist kavas tehnoülevaatuspunkti või remonditöökohta sõita. Videosalvestustelt on näha, et kaebuse esitaja on koheselt teadlik, et mootorsõiduki registreerimistunnistus ei ole kaasas. Samuti annab ta kohapeal vastastikuseid ütlusi, kuhu on plaanis sõita. Kord väidab ta, et soovib minna ülevaatuspunkti, siis ütleb, et soovib sõita remonditöökotta, lõpuks aga ikkagi ülevaatuspunkti. Koos politseiga ülevaatuspunkti liikuda S. L algselt ei soovi, sest on veendumusel et kui ta väidab, et ülevaatuspunkti liigub, siis sellest piisab. Võttes arvesse järgnevad asjaolusid, esines põhjendatud kahtlus, kas menetlusaluse isiku väiteid saab võtta tõsiselt ning kas ei ole varasemalt kasutatud LS § 73 lg 7 4 toodud erisusi, et tehnonõuetele mittevastava sõidukiga liiklemist jätkata: 1) mootorsõiduki xxx tehniline ülevaatus oli kehtiv kuni 30.06.2020 ning peatamine toimus 12.08.2021; 2) kaebuse esitajal ei olnud kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust; 3) kaebuse esitaja oli hästi teadlik LS § 73 lg 74 asjaoludest; 4) kaebuse esitaja oli samuti teadlik LS § 73 lg 72 sätestatud lisaperioodiga; 5) esitati vastuolulisi väited selle kohta, kuhu tal ikkagi on plaanis sõita (ülevaatuspunkt vs remonditöökoda); 6) kaebuse esitaja võis olla seoses sooviga liikuda remonditöökotta teadlik mootorsõiduki tehnilisest seisundist ning asjaolust, et mootorsõiduk ei läbi tehnoülevaatust; 7) ei oldud algselt nõus koos liiklusjärelvalvet teostavate ametnikega ülevaatuspunkti sõita. S. L on kaebuses (lk 1) kirjutanud, et läks 12.08.2021, pärast sõiduki tehnoülevaatuse juurde ära parkimist, kodukontorisse õige registreerimistunnistuse järgi. Transpordiameti e-teeninduse väljatrüki andmete kohaselt on menetlusealuse isiku mootorsõiduk osalenud 13.08.2021 xxx (xxx) korralisel ülevaatusel. Odomeetri näit oli ülevaatuse alguses 217298 ning ülevaatuse otsus on: omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. Kokkuvõtte osas on näha, et on tuvastatud kolm olulist viga ning üks ohtlik viga. Oluliste vigade osas: 1) ületab suitsusus nõuetega ettenähtud piirväärtuseid; 2) heitgaasisüsteemi osad on kinnitamata (toru on pooleks); 3) mootorsõiduki aku on kinnitamata. Ohtliku veana tuvastati, et tagumise silla lõõtsade laagrid on läbi. xxx ülevaatuspunkti poolt Transpordiametile edastatud andmed on aga Transpordiameti andmete kohaselt puudulikud. Kaebaja poolt esitatud kontrollkaardilt on näha, et 13.08.2021 tuvastati 6 ohtlikku viga ning üks eriti ohtlik viga. Ohtlikeks vigadeks oli sarnaselt avalikult kättesaadavatele andmetele asjaolu, et: 1) aku on kinnitamata; 2) heitgaasisüsteemi osadena on toru pooleks; 3) diiselmootori suitsusus ületab nõuetega ettenähtud piirväärtusi. Lisaks on kontrollkaardilt näha, et: 4 4) kuni 2 ääretulelaternaga sõidukil on kõik eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu (eesmised); 5) esineb õlileke, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale; 6) piduritulelaternate valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule valgusallikast või mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd LS § 73 lg 74 sätetes ei ole expressis verbis täpsustatud, milline on lubatud suurim periood mootorsõiduki viimisel nt tehnoülevaatuspunkti ning ülevaatusele esitamise vahel, siis on seadusandja eeldus, et mootorsõiduk ka ülevaatuseks esitatakse. Vastasel juhul ei oleks võimalik mootorsõidukijuhte tehnonõuete tähtaegse mitteläbimise korral LS § 73 lg 2 õigusnormi rikkumise eest vastutusele võtta, kui mootorsõidukil ei esine just LS § 73 lg-s 71 loetletud koha peal tuvastatavat riket või puudust. Kaebuse esitaja rõhub LS § 73 lg-le 74 seevastu jättes tähelepanuta asjaolu, et antud lõige koos ülamärkega ütleb, et kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. LS § 73 lg 71 sätete kohaselt on ohtlik rike või puudus selline rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 13.08.2021 on ülevaatuspunktis tuvastatud nii eriti ohtlik viga, mis välistab mootorsõidukiga liikumise omal jõul kui ka ohtliku veana õlileke, mis „võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale.“ Nimetatud väide on välja toodud ka kontrollkaardil. Lisaks veel defektsed või puuduvad eesmised ääretulelaternad ning diiselmootori suitsusus. Kõik need vead on juhile lihtsalt tuvastatavad ning LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja keskmine karistusmäära rakendamine põhjendatud. S L’ile määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja tuginedes eelpool toodule, on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendustel puudub alus kohtuvälise menetleja 03.09.2021.a otsuse muutmiseks ja tühistamiseks ning palub jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ei soovi istungist osa võtta. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus 5 ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Vastavalt LS § 73 lg 2 sätestatud nõuetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on reguleeritud ka MKM 18.07.2011 määruses nr 77 §
9. Maanteeameti andmetel puudus sõidukil xxx reg.nr xxx seisuga 12.08.2021 kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Viimati läbis sõiduk tehnoülevaatuse 11.06.2019, mis kehtis kuni 30.06.
10. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni Tallinnas Harjumaal. Seejuures on tegemist N1 kategooria sõidukiga, milline tuleb vastavalt ülalviidatud määruse nõuetele esitada korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest (§ 6 lg 5), milline asjaolu peaks sellise kategooria sõiduki kasutajale olema üheselt teada. Kaebuse esitaja oma kaebuses väidab, et oli teel tehnoülevaatusele xxx ning viitab LS § 73 lg 74, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses ning sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kaebuse esitaja ei ole küll avaldanud, kust ta oma teekonda antud sõidukiga sellel päeval alustas, et suunduda tehnoülevaatuspunkti asukohaga Muuli tee 10, kuid on oma kaebuse lisas välja toonud, et sõiduki omaniku xxx asukohaks on xxx ning sellele lähim tehnoülevaatuspunkt on xxx, kuhu isik ka väidetavalt teel oli. Kuid kohus juhib tähelepanu asjaolule, et politsei pidas menetlusaluse isiku kinni Merivälja tee 24, Tallinn, suunaga Randvere tee poole, s.h ka Muuli tee poole kui ka Lehiku tee poole, seega ei ole kaebuse esitaja tulnud xxx poolt vaid kesklinna, Pirita tee poolt. xxx jääb kinnipidamiskohast liikumisel Muuli tee 10 suunas poole tee peale. Seega ei saanud menetlusalune isik suunduda Lehiku teelt Muuli teele, sest tema kinnipidamise koht jääb suunaga hoopis teisele poole Lehiku teed. Seega ei oma antud juhul tähtsust, milline on sõiduki omaniku asukoht, sest sealt liikumist ei alustatud, ning ei ole teada kui pikalt menetlusalune isik sõidukiga liikluses osales ning saab järeldada, et ei olnud tegemist ka lühimat teed pidi lähimasse tehnoülevaatuspunkti liikumisega. Samuti ilmestab antud juhul seda asjaolu, et kohe kinnipidamisel teatas menetlusalune isik vastavalt politseiametniku rinnakaamera salvestisele politseiametnikule, et sõidukil on tehnoülevaatus tegemata ja tal ei ole õige sõiduki registreerimistunnistust kaasas. Kaebuses on aga väidetud, et alles tehnoülevaatuspunkti jõudes selgus kurb tõsiasi, et kaasa on võetud ebaõige sõiduki registreerimistunnistus. Seega on kaebuses selgelt tuginetud ebaõigetele väidetele ning menetlusalune isik oli juba kinnipidamisel Merivälja tee 24 juures ilma dokumente kontrollimata teadlik, et kaasas on vale sõiduki dokumendid. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 18.07.2011 a. määrusele nr 77 § 7 lg 1 p 1 peab sõiduki ülevaatuseks esitama ülevaatajale mh sõiduki registreerimistunnistuse või selle B-osa. Antud juhul oli menetlusalune isik teadlik, et sõidukil ei ole tehnoülevaatus tehtud, tal ei ole korrektset dokumentatsiooni kaasas, mida on vaja tehnoülevaatusele minekuks, seetõttu ei ole eluliselt usutav menetlusaluse isiku väide, et ta sõitis sel hetkel tehnoülevaatusele. 6 Vastavalt LS § 73 lg 74 võib teatud juhtudel tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket või puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Transpordiameti väljatrükist nähtub, et menetlusalune isik on sõidukiga käinud 13.08.2021, ehk sündmusele järgneval päeval, xxx tehnoülevaatusel, mille otsuseks oli, et sõiduk on omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. Ülevaatusega leiti kolm olulist viga, nimelt 1) heitgaaside suitsusus ületab nõuetega ettenähtud piirväärtuseid, 2) heitgaasisüsteemi osad on kinnitamata, toru pooleks, 3) aku on kinnitamata. Lisaks nimetatud vigadele nähtub sõiduki 13.08.2021 tehnoülevaatuse kontrollkaardilt, et on tuvastatud veel oluliste vigadena 1) kuni 2 ääretulega sõidukil on kõik eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu (esimesed), 2) õlileke, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale, 3) piduritulelaternate valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule valgusallikast või mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). Samuti tuvastati mõlemal juhul ohtlik rike või puudus ehk telg on kahjustatud ja tagasilla õõtsade laagrid on läbi, mis otseselt või vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Eeltoodust nähtub, et sõidukil esinesid olulised puudused ja ka ohtlik rike/puudus, millega seati ohtu kaasliiklejad. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vead nagu ääretulelaternate defektsus või puudumine ning diiselmootori suitsusus, on vead, mida juht mitte ainult ei suuda lihtsalt tuvastada, vaid on vead, mis hakkavad igal juhul silma ja vastavalt LS § 33 lg 2 p 2 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Lisaks sellele, kui väljalaskesüsteemi toru on kinnitamata ja lisaks veel ka pooleks, on seda üheselt kuulda nagu ka tagasilla õõtsade laagrite ülemäärast kulumist. Seejuures on väljalaskesüsteemi viga kuulda alates sõiduki käivitamisest ja laagrite seisukord sõidu alustamisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et sõiduki tehnoülevaatuste andmeid võrreldes on näha, et pärast korralist ülevaatust 11.06.2019 kuni järgmisele ülevaatusele esitamiseni 13.08.2021 on odomeetri näitude vahe 20 457 kilomeetrit. Võrreldes varasemate tehnoülevaatustel fikseeritud odomeetri näitudega saab järeldada, et sõidukit on viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamisest
11. aastal kasutatud järgneva kahe aasta jooksul regulaarselt, jättes sõiduki tähtaegselt, s.o kuni 30.06.2020 tehnonõetele vastavuse kontrolliks esitamata. Arvestades viimasel kontrollil tuvastatut, s.o seda, et sõiduk osutus omal jõul sõitmiseks kõlbmatuks, saab järeldada, et sõiduk on sellises seisundis olnud pikemat aega ning sõiduki kasutaja(te)le pidi olema üheselt selge, et see sõiduk ei ole tehniliselt korras ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimine ei ole ilma eelneva põhjaliku ja ilmselt suhteliselt kalli remondita võimalik. Arvestades aga nii sõiduki kategooriat, kui ka väljalaskeaastat, mis eeldavad sõiduki iga-aastast tehnonõuetele kontrolli esitamise kohustust, milline oli viimane kord tähtaegselt jäetud tegemata, siis saab järeldada, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et ta juhib sõidukit, mis ei vasta kehtestatud tehnonõuetele ja seda juba vähemalt aasta. Kaebuses on küll viidatud LS § 73 lg 74 sätestatud erandile, kuid kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja viitab eelmärgitud regulatsioonile valikuliselt, jättes teadlikult tähelepanuta sätte mõtet iseloomustavad tingimused. Nimelt sätestab LS § 73 lg 74, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Seega esiteks viidatakse sättes LS § 73 lg 72 tekstile, mille kohaselt kui mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses kasutada sama paragrahvi lõike 12 või § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul. Seega eeldab viidatud säte eelnevat tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitamist ja olulise rikke või puuduse tuvastamist. Sõiduki tehnoülevaatuse andmetest sellist asjaolu viimase kahe aasta jooksul ei nähtu. Lisaks sellele võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat sõidukit erandkorras kasutada juhul, kui 7 sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Seega tuleb eelnevalt tuvastada, et sõidukil ei ole ohtlikku riket või puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses ja vaid sellisel juhul võib sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades üksnes lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti jne. Käesoleval juhul oli sõiduki seisund selline, et sellega puudus igasugune vajadus tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti liikuda, kuivõrd oli ilmselge, et see kontrolli ei läbi. Sõidukil tuvastati kuus olulist riket ja üks ohtlik rike, mis olid oma iseloomult sellised, et sõiduk oli omal jõul sõitmiseks kõlbmatu, s.t sõiduki kasutamine liikluses oli välistatud ning vaidlusalust sõidukit ei oleks ohtliku rikke tõttu tohtinud liikluses kasutada ka erandkorras, s.h ka LS § 73 lg 74 sätestatud tingimustel, kuivõrd sõiduk nendele tingimustele ei vastanud. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses esitatud viide LS § 73 lg 74 sätestatud erandile on asjakohatu ja kaebuse esitaja juhitud sõidukile ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditest, s.h nendest nähtuvast kaebuse esitaja objektiivsest käitumisest, eriti politseiametniku rinnakaamera salvestisest, saab järeldada, et kaebuse esitaja on temale süüks arvatud süüteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega teadmises, et ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahab seda. Kaebuse esitaja oli üheselt teadlik sellest, et sõidukit ei ole enam kui aasta möödudes tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitatud, kui ka sellest, et see sõiduk on tegelikkuses liikluses kasutamiseks kõlbmatu, kuid sellele vaatamata on sellise sõidukiga kahe aasta jooksul läbitud üle 20 000 kilomeetri. Seejuures nähtub sõiduki taustaandmetest, et vaidlusalusel sõidukil seisuga 04.11.2021 endiselt kehtiv tehnoülevaatus puudub, kuid 30.10.2021 on sõlmitud liikluskindlustuse leping. Seega ei ole sõidukit ka käesolevaks ajaks liiklusesse lubatud. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et S La käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning see väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 207 lg 1 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Seega on väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt karistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate 8 mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Hinnates S La süü suurust talle LS § 207 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, ei olnud menetlusaluse isiku juhitav sõiduk läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid. Menetlusalune isik oli teadlik, et tehnoülevaatus on läbimata ja kohus on ka tuvastanud, et kinnipidamise hetkel ei olnud tal ka plaani otse ülevaatusele minna nagu ta väitis patrullpolitseinikele ning esitatud kaebuses. S La süü suurust LS § 207 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel hindab kohus keskmiseks. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, mis võiks mõjutada karistuse määramist alla või üle keskmise määra, ei kohtuväline menetleja ega ka kohus ei tuvastanud. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et karistusregistri andmete kohaselt kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul juhtis menetlusalune isik sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja mis osutus liikluses ohtlikuks ja millise sõiduki kasutamine liikluses oli välistatud, millise käitumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise mentleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras määratud karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja liikluse ohustamisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming 9 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10