← Eesti

2-19-19477/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-19477 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a otsus osas, milles maakohus jagas ühisvara hulka kuuluvana korteriomandi aadressiga XXXXXXXXXXX; laenulepingust XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti ning krediitkaardi lepingust
  10. tuleneva kohustuse 2549 eurot 50 senti, samuti B.B.lt A.A. kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi korteriomandi aadressiga XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); laenulepingust XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti ning krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse 2549 eurot 50 senti jagamiseks rahuldamata ning mõista B.B.lt A.A. kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest 9249 eurot 79 senti. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
  11. Rahuldada A.A. hagi osaliselt. 4.
  12. Jagada A.A. ja B.B. abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused järgmiselt: 4.
  13. Jätta B.B. ainuomandisse: 4.3.
  14. korteriomand aadressiga XXXXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX); 4.3.
  15. sõiduauto Škoda Superb (reg. märk XXXXXX, 2012.a väljalase); 4.3.
  16. vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika). 4.
  17. A.A. on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga XXXXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse B.B.. 4.
  18. A.A. tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas. 4.
  19. Jätta B.B. kanda laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti. 4.
  20. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest 13 648 eurot 85 senti. 4.
  21. Jätta rahuldamata A.A. hagi osas, milles ta soovis ühisvarana jagada korteriomandi aadressiga XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva kohustuse 134 eurot 76 senti; laenulepingust nr XXXXXXXX tuleneva kohustuse 734 eurot 98 senti ning krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse 2549 eurot 50 senti. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  22. A.A. (hageja) esitas
  23. detsembril 2019 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada ühisvara järgmisel viisil: 2 1) lõpetada ühisomand korteriomanditele asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); sõiduautole Škoda Superb (XXXXXX) ja vallasvarale (s.o korterite sisutus, tööriistad ja olmetehnika); 2) jätta vara kostja ainuomandisse; 3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev ühiskohustus Swedbank AS-i ees summas 8042 eurot 85 senti kostja kanda; 4) jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev kohustus Swedbank AS-i ees 134 eurot 76 senti, laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus Placet Group OÜ ees 734 eurot 98 senti ja krediitkaardi tagasimakse nõue 2549 eurot 50 eurot Swedank AS-i ees hageja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitisena enamsaadud vara arvelt 19 488 eurot 25 senti ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte XXXXXX sõlmitud abielu Viru Maakohtu XXXX. a otsusega (otsus jõustus
  24. juulil 2017). Abielu ajal soetasid pooled vara ja võtsid ühiselt laenukohustusi. Poolte ühisvara hulka kuulub: 1) sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX,
  25. a väljalase), turuväärtus 8000 eurot; 2) korteriomand asukohaga XXXXXXX, XXX (4-toaline, omandatud
  26. jaanuaril 2004), turuväärtus 25 000 eurot; 3) korteriomand XXXXXXXXXXX (2-toaline, omandatud
  27. veebruaril 2007), turuväärtus ca 7000 eurot. Sõiduauto ja korteriomandid on kostja kasutuses ja valduses; 4) vallasvara, s.o korterite sisustus, tööriistad, olmetehnika (nimekirjad I kd, tl 22), koguväärtus 3 600 eurot. Kokku on abikaasadel ühiselt soetatud vara 43 600 eurot. Hagejale teadaolevalt on pooltel abielu ajal ühiselt (perekonna tarbeks) võetud kohustused: 1) väikelaen AS-ist Swedbank, väljastatud
  28. a, laenuleping nr XXXXXXXXXX, laenujääk abielu lõppemisel 134 eurot 76 senti. Hagi esitamise ajaks on laenujääk tasutud hageja poolt; 2) väikelaen Placet Group OÜ-st, väljastatud
  29. a, leping nr XXXXXXXX, jääk abielu lõppemisel 734 eurot 98 senti. Hagi esitamise ajaks on laen tasutud hageja poolt; 3) AS-i Swedbank nõue hageja vastu abielu lõppemisel, krediitkaardi jääk 2549 eurot 50 senti; 4) laen Swedbank AS-ist, väljastatud
  30. a, leping nr XXXXXX, jääk abielu lõppemisel 8042 eurot 85 senti. Kohustus on eelduslikult osaliselt täidetud kostja poolt. Pooltel on kohustusi kokku 12 331 eurot 94 senti. Kuna poolte kooselu on lõppenud, palus hageja jagada abielu ajal soetatud ühisvara ja kohustused.
  31. Kostja nõustus, et ühisvara tuleb jagada, kuid ei nõustunud selle koosseisu ja vara väärtusega. Kostja palus jätta korteriomandi XXXXXXX kostja ainuomandisse. Kostja vaidles vastu korteri väärtusele (s.o 25 000 eurot). Kostja esitas eksperthinnangu, mille kohaselt on korteri väärtus 19 000 eurot. Isegi kui võtta arvesse hageja esitatud hinnangut, tuleb väärtuse tuvastamisel leida turuväärtuse mediaan, sellisel juhul on vara väärtus 22 000 eurot. Kostja ei nõustunud, et XXXXXXX korter kuulub abikaasade ühisvara hulka. Vara sai kostja kinkelepingu alusel oma emalt ning on sellest tulenevalt kostja lahusvara. Hageja märkis, et ühisvara hulka kuulub ka sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kajastaks sõiduki väärtust abielu lõpetamise päeva seisuga. Kostja on esitanud kostja ja Swedbank AS-i vahel
  32. aprillil 2016 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX koopia. Laenulepingu eritingimustes on märgitud laenu kasutamise sihtotstarbena sõiduki ostmine. Varaühisuse lõppemise päeval oli laenujääk 8192 eurot 31 senti. Juhul kui sõiduk kuulub ühisvara hulka, kuulub ka laen ühiskohustuste hulka. 3 Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et AS-i Swedbank laen lepingu nr XXXXXXXXXX alusel, Placet Group OÜ laen lepingu nr XXXXXXXX alusel ja Swedbank krediitkaardi kohustus kuuluvad poolte ühiskohustuste hulka. Hageja väitis, et peamiselt kasutas ta laenudega saadud raha laste huvides. Esitatud hageja pangakonto väljavõtetest tuleneb, et krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXX saadud laen kanti samal päeval hageja poolt teisele kontole ja selle edasine kasutamine on ebaselge. Placet Group OÜ laenu osas ei ole hageja tõendanud, et kohustus võeti pere huvides. Kostja vaidles vastu sellele, et XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika on poolte ühisomandis. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tööriistad osteti abielu kestel ühisvara arvel. Kostja leidis, et XXXXXXX asuva mööbli ja olmetehnika väärtus on kokku 865 eurot (nurgadiivan 700 eurot, voodi 50 eurot, lastemööbli komplektid 40 eurot, külmik 50 eurot, teler 25 eurot). Kostja oli seisukohal, et sõiduauto Mazda väärtus oli abielu lahutamise ajal 4000 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka korter XXXXXXX väärtusega 19 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb maksumusega 8000 eurot, XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika kokku 865 eurot; sõiduauto Mazda maksumusega 4000 eurot. Vara väärtus kokku 31 865 eurot. Vara, välja arvatud sõiduauto Mazda, jääb kostja ainuomandisse, seega on vara kokku väärtuses 27 865 eurot. Hageja omandisse jääb vara väärtuses 4000 eurot. Kostja tasub hagejale hüvitise 11 932 eurot 50 senti. Poolte ühiskohustuste hulka kuulub laenulepingust nr XXXXXX tulenev laenukohustus, mille jääk oli lahutamise hetkel 8192 eurot 31 senti. Laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Hageja on seega kohustatud kostjale maksma hüvitist 4096 eurot 15 senti. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal hagejale hüvitada 7836 eurot 35 senti. MAAKOHTU LAHEND
  33. Viru Maakohus rahuldas
  34. mai
  35. a otsusega hagi osaliselt ja jagas hageja ning kostja abielu kestel soetatud ühisvara ja võetud ühiskohustused järgmiselt: kostja ainuomandisse jäi korteriomand XXXXXXX XXXXXXX, XX vald väärtusega 25 000 eurot; sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX) väärtusega 8000 eurot; korteriomand XXXXXXX XX linn väärtusega 6112 eurot 95 senti; vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika) kokku 2470 eurot. Hageja on kohustatud andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga XXXXXXX XXXXXXX, XX vald ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Hageja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas. Hageja kanda jäävad järgmised kohustused: laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja krediitkaardist tulenev kohustus 2 549 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18 047 eurot 46 senti. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr XXXXXXXXXXX kohaselt sai hageja laenu 2600 eurot tähtajaga
  36. august
  37. Abielu lõppemise seisuga oli laenujääk 134 eurot 76 senti (I kd, tl 23-24). Laen 2600 eurot kanti hageja kontole
  38. juulil 2015 (I kd, tl 110 pöördel). Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et laen kanti samal päeval teisele kontole ja selle edasine kasutamine on ebaselge. Eeltoodu ei tähenda seda, et laenu ei kasutatud perekonna tarbeks. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja esitatud laste spordivõistluste ja -laagrite nimekirja (I kd, tl 126-127) kohaselt viibisid lapsed 14.08.2015-31.08.2015 spordilaagris Bulgaarias (kulud majutusele, bussile/lennukile, transfeerile kokku on 1090 eurot, arvestamata seejuures kahe nädala elamiskulu). Ka kostja on teinud Bulgaariasse sõiduks ülekande 4 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul seada kahtluse alla hageja väiteid, et laenu kasutati peamiselt laste spordivõistluste ja -laagrite katteks, seega saab selle lugeda pere huvides võetud kohustuseks. Placet Group OÜ laen (XXXXXXXX) võeti
  39. veebruaril 2017 (I kd tl 25-56). Konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud. Abielu lõppemise seisuga
  40. juulil 2017 oli laenulepingu alusel tasumata 734 eurot 98 senti (I kd tl 35 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole võimalik kontrollida, milliseks otstarbeks raha kasutati, ei lugenud kohus laenu ühiskohustuste hulka. AS-i Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) oli XXXX seisuga 2549 eurot 50 senti (I kd tl 27). Kohus leidis, et pangakonto väljavõttest tuleneb, et kontot on kasutatud peamiselt internetipoest ostude tegemiseks, tasutud on lennupiletite ja kütuse eest. Kohtu hinnangul on hageja kasutanud vahendeid perekonna huvides. Kohus leidis, et poolte ühiskohustuste hulka tuleb lugeda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ja krediitkaardist tulenev kohustus. Pooled ei vaidle selles, et sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX) ja korter asukohaga XXXXXXX (registriosa XXXXXX) kuulusid abikaasade ühisvarasse ning laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus kuulus samuti poolte ühiskohustuste hulka. Poolte vahel on vaidlus vara väärtuses. XXXXXXX osas on kumbki pool esitanud eksperthinnangu. Hageja esitatud Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXXXXXXX kohaselt on korteri turuväärtus
  41. aprilli 2021 seisuga 25 000 eurot (II kd, tl 106-137). Kostja esitatud Pindi kinnisvara eksperthinnangu nr 210304-43-31400 kohaselt on korteri turuväärtus
  42. märtsi 2021 seisuga 19 000 eurot (II kd, tl 25-70). Maakohus leidis, et Uus Maa eksperthinnangus on võrdlusvara lähedasem võrreldavale korterile – sarnane seisukord, korterelamu tüüp, majade seisukord, korterite suurus (4-toaliste puhul), sh Põhja allee tänava maja. Kohus nõustus, et mõlemad hinnangud on teostatud ajaliselt lähestikku, kuid väärtuste vahe tuleneb turuväärtuse hindamisel kasutatud võrdlusvaraga tehtud tehingute väärtustest. Kohus oli seisukohal, et XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et korter jääb kostja ainuomandisse. Hageja tahteavaldust kinnistusraamatu andmete muutmiseks asendab käesolev kohtuotsus. Maakohus leidis, et kostja on võtnud õigeks, et sõiduauto Škoda Superb väärtus oli abielu lõppemise ajal 8000 eurot. Sõiduki põhiandmete (I kd tl 11) põhjal kontrollis kohus
  43. mail 2021 auto24.ee samalaadsete sõidukite müügikuulutusi ja selgus, et pakutake samalaadseid sõidukeid hinnaga vahemikus 7000 - 8690 eurot. Kohus leidis, et sõiduki turuväärtus võis olla 8000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX (I kd tl 83-88) tulenev kohustus on poolte ühiskohustus ning selle jääk abielu lõppemise seisuga oli 8192 eurot 31 senti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohustus jääb kostja kanda. Pooled vaidlevad vallasvara (korterite sisustus, olmetehnika, tööriistad) väärtuse üle. Maakohus hindas menetlusosaliste esitatud seisukohti ja tõendeid ning leidis, et vallasvara väärtus on kokku 2470 eurot (elektriline nurgadiivan Relax 1000 eurot, voodi 500 eurot, lastemööbel 100 eurot, nõudepesumasin 100 eurot, õhupuhasti 50 eurot, külmik 125 eurot, tolmuimeja 50 eurot, televiisor LG 100 eurot, pesumasin AEG 25 eurot, köögitehnika 50 eurot, elektriahi 100 eurot, elektripliit 80 eurot, tööriistad 240 eurot). Kostja omandas korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXX
  44. a-l, st abielu ajal. Esmalt omandas
  45. veebruaril 2007 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga kostja ema C.C. 5 (II kd tl 174-184). Kostja omandas korteri omakorda enda emalt
  46. septembri 2007 kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga. Enne
  47. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks lugeda sellise vara, mis oli omandatud tasuta. Kumbki pool ei ole veenvalt tõendanud, kelle raha arvelt XXXXXXX korter soetati, ehk kas kinkega kaasnes abikaasade vastusooritus, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu. Hageja väited, et korteriomandi eest tasuti abikaasade ühisvara arvel, ei ole tõendatud. Seega oli korteriomand kostja lahusvara. Maakohus tunnistas korteriomandi omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt XXXXXXX korteriomandi väärtuses 6112 eurot 95 senti poolte ühisvaraks. Maakohus leidis, et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et korter soetati remonti vajavana. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulu kandis C.C. või kostja enda lahusvara arvelt. Vaidlust ei ole ka selles, et korter kohandati selles elamiseks (üürimiseks) ja seda ka üüriti. Järelikult oli korter viidud abikaasade ühiste vahendite arvelt seisukorda, mis võimaldas seda elamiseks kasutada. Korteriomandi väärtus on 7000 eurot. Korter soetati
  48. a-l hinnaga 887 eurot 5 senti, järelikult on selle väärtus suurenenud 6112 euro 95 sendi võrra. Maakohus leidis, et kümne aasta jooksul ilmselgelt parendati korterit märkimisväärselt ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Korteri väärtus ei tõusnud kümne aasta jooksul mitte ainuüksi turusituatsioonist tingituna, vaid abikaasade ühise panuse tulemina. Hageja on märkinud, et XXXXXXX korteris oleva vallasvara väärtus on 460 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud esemete olemasolu korteris, leidis kohus, et korteri väärtust tuleb arvestada koos võimaliku sisustusega. Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara väärtuses 41 582 eurot 95 senti (korteriomand XXXXXXX väärtusega 25 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot, XXXXXXX korter väärtusega 6112 eurot 95 senti, vallasvara kokku 2470 eurot), ühe abikaasa osa on 20 791 eurot 48 senti. Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused kokku 10 856 eurot 57 senti (laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti, laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti, krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti), ühe abikaasa osa on 5428 eurot 29 senti. Kostja ainuomandisse jääb vara 41 582 euro 95 sendi väärtuses, seega peaks kostja hagejale tasuma hüvitisena enamsaadud vara arvelt 20 791 eurot 48 senti. Kostja kanda jääb kohustusi 8172 euro 31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus), hageja kanda 2684 euro 26 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja krediitkaardist tulenev kohustus 2 549 eurot 50 senti). Kuivõrd ühiskohustusi jääb kostja kanda rohkem 2744 eurot 2 senti, tuleks hagejal tasuda hüvitisena kostjale 2744 eurot 2 senti. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitisena 18 047 eurot 46 senti (20 791 eurot 48 senti – 2744 eurot 2 senti). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  49. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja selle täienduse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega: 1) jätta kostja ainuomandisse korteriomand XXXXXXXXXXXXXX, kuid määrata korteriomandi väärtuseks 22 000 eurot; sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot; 6 vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika), kuid määrata vallasvara väärtuseks 865 eurot; 2) tuvastada, et ühisvara hulka ei kuulu laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus summas 734 eurot 98 senti; krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti ja korteriomand XXXXXXXXXXX; 3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti kostja kanda; 4) jätta hageja ainuomandisse sõiduk Mazda turuväärtusega 4000 eurot; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 8346 eurot 35 senti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et korteri asukohaga XXXX, XX maksumus on suurenenud abieluvara arvel. Maakohus ei andnud kostjale võimalust tõendada, et korteri maksumus ei ole suurenenud abieluvara arvelt. Maakohus tegi järelduse korteri turuhinna suurenemise kohta ilma tõenditeta. Swedbank AS-i laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laen ja Placet Group OÜ laen ei kuulu ühisvara hulka. Puuduvad tõendid, kuidas kasutati Placet Group OÜ-lt saadud laenu. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laenu pere huvides. Krediitkaardist tulenev laen ei kuulu ühisvara hulka. Krediitkaardi väljavõtte kohaselt kasutati kontot internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress). Maakohus tegi ebaõige järelduse, et krediitkaarti kasutati pere huvides. Korteriomandi asukohaga XXXXXXX turuväärtus on 22 000 eurot. Lähtudes sellest, et tsiviilasjas on esitatud kaks hindamisakti, siis pidi kohus võtma korteriomandi hinnaks nende keskmise hinna, s.o 22 000 eurot. Kohtu poolt valikuliselt ühe ekspertakti kasutamine ei ole objektiivne ega põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja ostis abielu kestel sõiduki Mazda, kuid kohus ei arvestanud vara olemasoluga ühisvara jagamisel. Vallasasjade väärtus on 865 eurot. Kuna kostja ainuomandisse jääb vara 30 865 euro väärtuses, peaks kostja tasuma hagejale hüvitisena enamsaadud vara arvelt 14 432 eurot 50 senti. Hagejale jääb vara väärtusega 4000 eurot. Hageja on kohustatud tasuma kostjale 2000 eurot. Tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud tasuma hagejale 12 432 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb kohustusi 8172 euro 31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus). Sellest summast peab hageja hüvitama kostjale 4086 eurot 15 senti. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale 8346 eurot 35 senti.
  50. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja nõue täiendada varakoosseisu sõiduautoga Mazda tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks. 20 aastat vanal sõiduautol puudub väärtus ning sõiduk ei ole kasutuses alates
  51. a. Korter asukohaga XXXXXXX soetati abikaasade vara arvel ehk kinkega kaasnes abikaasade vastusooritus, mille tõttu kaotas tehing kinke iseloomu. Korteri väärtus tõusis abikaasade ühise panuse tulemina ja abikaasade ühisvara väärtus selles osas on vähemalt 6112 eurot 95 senti. Väikelaenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel kaeti pere ühiseid vajadusi. Hageja on seisukohal, et abielu ajal tehtud kulude osas tuleb eeldada nende tegemist perekonna huvides. 7 Hageja krediitkaardi kohustuste jääk on ühine kohustus. Pangakonto väljavõttest tulenevalt on kasutatud kontot ainult tavapärasteks tehinguteks, s.o toidu, kütuse ja lastele internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress). XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot. Hageja esitatud eksperthinnang on kõige varasem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  52. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada osas, milles maakohus jagas ühisvara hulka kuuluvana korteriomandi XXXXXXXXXXX, laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi lepingust tulenevad kohustused. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab tühistatud osas hagi rahuldamata. Ühisvara koosseisu muutmise tõttu muudab ringkonnakohus ka hüvitise suurust, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  53. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse üksnes kostja, kes vaidlustab korteriomandi XXXXXXXXXXX, laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi lepingust tulenevad kohustuste kuulumist ühisvara hulka; korteriomandi XXXXXXXXXXXXXX ja vallasvara väärtust ning soovib täiendada otsust sõiduauto Mazda jätmisega hagejale. Eelnevaga seoses vaidlustab kostja ka talt väljamõistetud hüvitise suurust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust üksnes nendes küsimustes.
  54. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tunnistanud korteriomandi XXXXXXXXXXX selle omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 alusel poolte ühisvaraks. Selle sätte kohaselt on ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluva eseme ühisvaraks tunnistamise eelduseks asjaolu, et selle väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Nimetatud asjaolu tõendamiskoormis on abikaasal, kes soovib, et teise abikaasa lahusvarasse kuuluv ese tunnistatakse ühisvara hulka kuuluvaks, st praeguses asjas hagejal. Praeguses asjas ei ole aga kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et korteris oleks remonti tehtud, rääkimata sellest, et remondiks oleks kulutatud ühisvara või et see väidetav remont oleks korteriomandi väärtust oluliselt tõstnud. Selliseid väiteid ei ole hageja ka maakohtus esitanud. Hageja tugines maakohtu menetluses hoopis sellele, et korteriomand oli ostetud abikaasade ühisvara eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et see asjaolu ei ole tõendatud. Olukorras, kus hageja väitis esmakordselt alles maakohtule esitatud lõppseisukohtades, et kostja korterit remontis, ning kumbki pool ei väitnud maakohtus, et korterit remonditi ühisvara eest või et korteri väärtus seetõttu oluliselt tõusis, on täiesti asjakohatu maakohtu seisukoht, et kumbki pool ei ole vaielnud vastu asjaolule, et korterit remonditi ühisvara eest. Olukorras, kus maakohtu menetluses ei olnud selliseid väiteid esitatud, ei olnud pooltel põhjust ka neile vastuväiteid esitada. Samuti on maakohus jaganud valesti tõendamiskoormise leides, et kostja pidi tõendama, et remont tehti tema lahusvara või tema ema vara eest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ainuüksi asjaolust, et korteriomandi väärtus on võrreldes selle rohkem kui 10 aasta taguse ostuhinnaga tõusnud, saab järeldada, et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Seega leiab ringkonnakohus, et korteriomand XXXXXXXXXXX oli kostja lahusvara, kuna kostja sai selle kinke teel, ning ei ole alust tunnistada seda poolte ühisvaraks ka varemkehtinud PKS § 14 lg 2 järgi. 8
  55. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning krediitkaardi lepingust tulenevad kohustused on poolte ühised kohustused. PKS § 18 lg 1 kohaselt saab abikaasade ühine (solidaar-) kohustus tekkida tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Selle sätte kohaldamise eeldusi peab TsMS § 230 lg 1 üldreegli järgi tõendama see abikaasa, kes väidab, et kohustus on abikaasade ühine kohustus. Praeguses asjas pidi seega hageja tõendama, et nimetatud lepingud olid sõlmitud perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks.
  56. Maakohus on ekslikult leidnud, et asjaolu, et laenuleping nr XXXXXXXXXXX sõlmiti perekonna huvides, tõendab hageja koostatud nimekiri lastele tehtud kulude kohta. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalise enda menetluse jaoks koostatud dokument ei ole tõend TsMS § 229 mõttes. Seda saab pidada üksnes menetlusosalise selgituseks ning see ei muuda poole tõendamiskoormist. Jättes nimetatud hageja seletuse välja, ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et laenulepingust nr XXXXXXXXXXX saadud raha oleks kasutatud perekonna huvides. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et laenulepingu alusel saadud 2600 eurost on samal päeval kantud 1886,03 eurot hageja enda teisele pangakontole, mille väljavõtet kohtule ei ole esitatud. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ka ülejäänud raha oleks perekonna huvides kasutatud.
  57. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendamatu ka osas, milles maakohus leidis, et krediitkaardileping oli sõlmitud perekonna huvides. Krediitkaardiga seotud pangakonto väljavõttest nähtub, et peamiselt kasutas hageja krediitkaarti internetipoodidest ostude tegemiseks. Samuti on krediitkaardiga refinantseeritud mingi varasem kohustus, mille sisu kohta ei ole asjaolusid ega tõendeid esitatud. Krediitkaardiga on ostetud ka lennupileteid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulutuste puhul ei saa eeldada, et need oleks tehtud perekonna huvides. Hageja on küll väitnud, et ostis internetipoodidest asju lastele, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Lennupiletite ostu kohta väitis hageja kohtuistungil, et ta kogus raha teistelt lastevanematelt ja ostis lennupiletid kõigile lastele, kes laagrisse sõitsid. Selle kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid isegi väite tõelevastavuse korral, ei saaks tervele treeninggrupile lennupiletite ostmist pidada perekonna huvides tehtud tehinguks. Kontoväljavõttelt nähtuvad küll ka mõned ostud toidupoodides, mille puhul võiks eeldada, et need võisid olla tehtud perekonna huvides, kuid need moodustavad kogukulutustest üksnes väikse osa (ca 6%). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et krediitkaardileping oli sõlmitud perekonna huvides.
  58. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole lugenud Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi poolte ühiseks kohustuseks, mistõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, et kohus luges selle kohustuse põhjendamatult poolte ühiseks kohustuseks.
  59. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma XXXXXXX korteriomandi väärtuse kindlakstegemisel poolte esitatud asjatundjate arvamustes toodud hindade keskmisest. Selline lähenemine ei ole põhjendatud (vt ka Riigikohtu
  60. oktoobri
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14). Maakohus on õigesti esitatud asjatundjate arvamusi sisuliselt hinnanud ning põhjendanud, miks ta peab usaldusväärsemaks hageja esitatud arvamust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. 9
  62. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsust ka osas, milles maakohus tuvastas ühisvara hulka kuulunud vallasvara väärtuse. Samas ei ole apellatsioonkaebuses toodud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, mida maakohus vallasvara väärtuse tuvastamisel valesti tegi. Ringkonnakohus ei näe alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on vallasvara väärtuse tuvastanud lähtudes asjas esitatud tõenditest. Osas, milles tõendeid ei olnud esitatud, on maakohus määranud vara väärtuse sisuliselt lähtudes TsMS § 233 lg-test 1 ja
  63. Arvestades asjaolu, et pooled vaidlesid üksnes asjade väärtuse üle, kostja omapoolseid tõendeid vallasasjade väärtuse kohta ei esitanud ning tegemist oli kasutatud mööbli ja kodutehnikaga, mille täpse väärtuse tõendamine võib olla keeruline, ei ole maakohus vallasasjade väärtuse tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
  64. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust ei ole alust muuta ka osas, milles maakohus ei jaganud ühisvara koosseisus sõidukit Mazda. Maakohus sai TsMS § 5 lg 1 kohaselt asja lahendades lähtuda üksnes hagis esitatud nõudest. Selles ei olnud hageja esitanud Mazdaga seonduvalt nõuet. Kui kostja leidis, et ühisvara hulka kuulub ka sõiduauto Mazda ja soovis selle jagamist, pidanuks ta esitama vastuhagi. Kostja seda ei teinud.
  65. Eeltoodust tulenevalt kuulus ühisvara hulka korteriomand XXXXXXXXXXXXXX väärtusega 25 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot ning vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika) väärtusega 2470 eurot. Abikaasade solidaarkohustuseks oli laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti. Jagatava ühisvara koguväärtus on seega 27 297 eurot 69 senti (25 000+8000+2470-8172,31). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kogu nimetatud vara jäi hüvitise vastu talle. Kostja peab seega hagejale hüvitama poole ühisvara väärtusest, s.o 13 648 eurot 85 senti.
  66. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.